Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"soojusvahetid" - 33 õppematerjali

soojusvahetid on väga töökindlad tänu torude kinnitamisele ühe torulaua külge, mis võimaldab torudel vabalt paisuda ilma soojuspaisumisest tekkivate pingeteta (mis on iseloomulik sirgete torudega 2 torulauaga soojusvahetitele). Põhitagavaratankidest pumbatakse kütus läbi ventiilikarbi kütuse ümberpumpamis-pumbaga kulupaaki. Pihustipump võtab kütust kulupaagist läbi filtri ja suunab läbi eelsoojendi ning filtri katlapihustisse.
Vask ja vasesulamid
2
docx

Vask ja vasesulamid

Copper Standard). Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sltuvad suuresti klmdeformeerimisest ja kalestumisest ning metalli jrgnevast lmutamisest. Lmutamisel vheneb tmbetugevus, suurenevad plastsusnitajad, aga mrgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimhised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatstuses mitmesuguste nude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad klmsurvettluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetdeldavad, ent seda krgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad.

Varia → Kategoriseerimata
83 allalaadimist
Soojus- ja massilevi I vastused
11
doc

Soojus- ja massilevi I vastused

20. Aurumulli tekke ja arengu mehhanism. Keemise reziimid Keemisreziimid on mulliline ja kelmeline. Reynoldsi arv, mille puhul toimub üleminek mulliliselt kelmelisele reziimile: q kr l* Re kr * = r ' ' Mulli raadius, mille korral ta lendub: c p 't k l* = ( r ' ' ) 2 kus ' tähistab vedelikku ja '' auru. 21. Soojusvahetite klassifikatsioon ja tüübid. Soojusvaheti arvutuse võrrandisüsteem Soojusvahetid on: 1) pindsoojusvahetid 2) küttepinnata soojusvahetid e. segunemistüüpi soojusvahetid Tööprintsiibi järgi jagunevad soojusvahetid 1) Rekuperatiivseteks- töötavad kindla soojusvoolu suunaga 2) Regeneratiivseteks- soojusvoolu suund küttepinnas muutub perioodiliselt Küttepinnata soojusvahetites ülekantav soojushulk avaldub võrrandiga: Q=Vt V ( W) V - mahuline soojusülekande tegur W/(m3*K) t ­ keskmine temp vahe soojuskandjate vahel K V- soojusvaheti maht m3 Kuumutav soojuskandja: Q1 = M 1c p1 (t1 '-t1 ' ' ),W

Energeetika → Soojusfüüsika
46 allalaadimist
Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused
16
docx

Soojuselektrijaamad,kordamiskusimuste vastused

. , , , . 8.4a. : h´1, , , p2. p2, . , . 20. Miks kasutatakse toitevee regeneratiivsetes soojusvahetites auru- ja kondensaadijahuteid? , . , ... ... , , . 21. Regeneratiivsete soojusvahetite tüübid ja lülitusskeemid. . a) ­ , b) ­ ( ), c) ­ . , . 8.7, . , PRSV ( ,, ­ , ( ). a b . 22. Pind- ja segunemistüüpi soojusvahetid. Konstruktsioonid. . : 23. Optimaalne toitevee regeneratiivse eelsoojenduse temperatuur. 24.Toitevee deaereerimine. Deaeraatorite liigitus. Konstruktsioonid. . ­ . -. , . : I. : 1. ; 2. , ; 3. ( ). II. : 1. , ; 2. , . III. : 1. , p=0,6÷0,8 MPa; 2. , p=0,1÷0,12 MPa; 3. , p

Kategooriata → Soojuselektrijaamad
15 allalaadimist
Soojus- ja Hüdraulika süsteemid
10
txt

Soojus- ja Hüdraulika süsteemid

veekogusega eraldada maksimaalse hulga sooli kasutataks kaasajal katla trummli astmelist aurustamist. Suurte katelde puhul katlasse juhitavast veest lheb kaotsi 2%. Katla trummel on tidetud sepearatsiooni sedamega, mille lesandeks on separeerida aur veest vlja. Need sepearatsiooni seadmed paiknevad allpool vee nivood. Allapoole vee nivood paigaldatakse perforeeritud trosselplaat. ##AURU JA VEE KATELDE KTTEPINNAD (NENDE KONSTRUKTSIOONID)## Kik katla kttepinnad on pindtp soojusvahetid. Olenevalt gaaside voolusuunast jaotatakse katla kttepinnad kolme rhma: 1)Pikivoolupinnad 2)Ristivoolu kttepinnad 3)Segavoolu kttepinnad Soojuslekande iseloomu jrgi jaotatakse kalta kttepinnad: 1)Kiirguskttepinnad st, et soojus kantakse leegilt kolde erkaanidele le 90% on kiirgus. 2)Konvektiivkttepinnad antakse soojust kuumadelt gaasidelt konvektsiooni teel, niteks lekuumendis, konomaiseris ja hueelsoojendis vastavalt aurule, hule ja veele. Kiirguskttepinnad asuvad koldes.

Energeetika → Soojustehnika
60 allalaadimist
Vask-hõbe-kuld
6
doc

Vask, hõbe, kuld

Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu 2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu 2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tðiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus – Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu – Sn tinapronks Cu – Si ränipronks Cu – Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase alarühma metallid pingereas vesinikust paremal – ei tõrju hapetest välja vesinikku. Oksüdeerivate hapetega reageerivad Cu ja Ag, kuld lahustub vaid kuningvees. Vase reageerimisel lahjendatud lämmastikhape-ga eraldub NO, kontsentreeritud happega NO2. Kontsentreeritud väävelhappega tekib SO2.

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
Keemia 1B alarühm - Vask-hõbe-kuld
3
doc

Keemia 1B alarühm - Vask, hõbe, kuld

Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus ­ Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu ­ Sn tinapronks Cu ­ Si ränipronks Cu ­ Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase alarühma metallid pingereas vesinikust paremal ­ ei tõrju hapetest välja vesinikku. Oksüdeerivate hapetega reageerivad Cu ja Ag, kuld lahustub vaid kuningvees. Vase reageerimisel lahjendatud lämmastikhape-ga eraldub NO, kontsentreeritud happega NO2. Kontsentreeritud väävelhappega tekib SO2.

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
Soojus- ja massilevi
12
doc

Soojus- ja massilevi

Kuumutatav soojuskandja: Q2 = M 2 c p 2 (t 2 '-t 2 ' ' ), W 24. . Dt s - Dt v t = - Keskmine temperatuuride vahe: ln s K Dt Dt v 25. Päri- ja vastuvoolu soojusvahetid, nende võrdlus - Keskkondade lõpptemperatuurid pärivoolu korral: 1 t1II = 1 - (1 - 2 ) C ja t 2 = 2 - (1 - 2 ) C II 2 - 1+ 1 1 2 1- kus Z = 1

Keeled → Vene keel
13 allalaadimist
Tehnoloogiliste protsesside eksami küsimused
14
doc

Tehnoloogiliste protsesside eksami küsimused

määramiseks? Esitada ka 1 selgitav näide. 5 Küttepinna seina temperatuur on alati lähemal selle keskkonna temperatuurile kumma on suurem. Näiteks: radika pinna temperatuur on lähedasem radikas olevale vee temperatuurile kui õhu temperatuur. 48. Selgitada pärivooluliste ja vastuvooluliste soojusvahetite erinevust. Pärivoolulised soojusvahetid ­ mõlemad keskkonnad voolavad küttepinna eri pooltel ühes suunas. Vastassuunalised soojusvahetid ­ keskkonnad voolavad üksteisele vastu. 49. Miks eelistatakse praktikas vastuvoolulisi soojusvaheteid? Liikumapanev jõud on kogu masina ulatuses ühtlasem, Võimalik jahutamise rohkem jahutada/kuumutamisel rohkem kuumutada. 50. Soojusvaheti töö temperatuuride graafiku koostamiseks on vaja teada keskkondade alg- ja lõpptemperatuure

Kategooriata → Tööstuslikud protsessid
122 allalaadimist
Torukimp soojusvaheti
19
docx

Torukimp soojusvaheti

Tagasi- (soojusvaheti) OKTAAN 126 MAHUTI vool Jääkprodukt Joonis 1. Soojusvaheti tehnoloogiline skeem Soojusvaheti skeem ja selle iseloomustus Torukimp soojusvahetid on keemiatööstuses kõige laialdasemalt kasutatavad soojusvahetid. Üldiselt torukimp soojusvaheti koosneb torukimbust, mis on asetatud silindri kujulisse kesta (Sinnott, 2005). Joonisel 2 on kujutatud tüüpiline torukimp soojusvaheti. Kaks vedeliku saavad vahetada soojust nii, et üks vedelik voolab torude sees ja teine torude vahelises alas. Antud projektis on torudes jahutatav vedelik oktaan ja torude vahelises alas vesi. Vedelikud

Keemia → Keemiatehnika alused
25 allalaadimist
Soojustehnika - küsimused vastustused
12
doc

Soojustehnika - küsimused vastustused

Vahet tehakse ülemise ja alumise kütteväärtuse [W/m2]. q=t/Rt. q=kt, k-soojus-läbikandetegur sõltub vahel. Alumine kütteväärtus on ülemisest kütteväärtusest soojusjuhtivust mõjutavatest teguritest ja soojusläbikandest. väiksem põlemisproduktides oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra. Praktikas leiab kasutust 18. Soojusvahetid. Soojusvahetiks nim. seadet, mis on peamiselt alumine kütteväärtus.Tahke ja vedelkütuse ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt kütteväärtuse määramine toimub kalorimeetrilises pommis. Nt. teisele. Seal toimuvad protsessid: aurustumine, keemine, kütteväärtuse kohta: puit-12,5MJ/kg; pruunsüsi—24-27MJ/kg; kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, paljud Naftamasuut—38-39MJ/kg. kombineetitud protsessid

Energeetika → Soojustehnika
94 allalaadimist
Soojusvaheti
18
docx

Soojusvaheti

2 1. SISSEJUHATUS Keemiatööstuses on laialt levinud sellised soojuslikud protsessid nagu vedelike ja gaaside soojendamine ning jahutamine ja aurude kondenseerimine, mida viiakse läbi soojusvahetusaparaatides. Sõltuvalt soojuse üleandmise viisist jagunevad soojusvahetid 2 gruppi: - pindsoojusvahetid ­ soojus kantakse ühelt keskkonnalt teisele läbi keskkondi eraldava vaheseina; - segunemissoojusvahetid ­ soojus kantakse üle keskkondade otsesel kokkupuutel. Laialdaselt on levinud erineva konstruktsiooniga pindsoojusvahetid. Üheks selliseks on toru-torus tüüpi soojusvaheti, mis koosneb mitmest omavahel järjestikku ühendatud toruelemendist. Toruelement koosneb kahest kontsentrilisest teineteise sisse paigutatud torust

Keemia → Keemiatehnika
226 allalaadimist
Alternatiivsed energiaallikad-essee
4
doc

Alternatiivsed energiaallikad (essee)

("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Küllaltki uus nähtus on soojuspumbad. Nende tööpõhimõte on umbes nagu külmkapil. Soojuspump võimaldab muundada madalama potentsiaaliga soojust kõrgemapotentsiaaliliseks. Selle protsessi läbiviimiseks kulub ka energiat, aga väheneb summaarne kütteenergiakulu vähemalt 20...25% võrra. Soojuspumpa saab kasutada ka maja jahutamiseks suvel. Eesti oludesse peaks soojuspumbad sobima küll. Soojusvahetid vajavad teatud pinda. Selleks võib olla pinnasekiht, jõed, järved, heitveed, heitgaasid. Ainuke takistav tegur nende levikul on kõrge maksumus. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Päikeseenergia kasutamisest Eestis, kui väga alternatiivsest energialiigist, rääkida ei saa. Küll võib teda kasutada mingil määral teiste energiatootmisprotsesside kõrvalproduktina. Näiteks vesiniku tootmiseks veest kütuseelementide tarbeks.

Loodus → Keskkonnatehnoloogia
105 allalaadimist
Metallide tihetusestt ja mu selline jutt
12
doc

Metallide tihetusestt ja mu selline jutt

Standard). Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti külmdeformeerimisest ja kalestumisest ning metalli järgnevast lõõmutamisest. Lõõmutamisel väheneb tõmbetugevus, suurenevad plastsusnäitajad, aga märgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad

Varia → Kategoriseerimata
36 allalaadimist
Soojustehnika eksamiküsimused-vastused
19
doc

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

71. Soojusläbikanne mitmekihilises tasapinnalises seinas. Valem sama : Q = * A(t v1 - t v 2 ) = * A * t ,skeem teine, selle saab vihikust koos tuletusega 72. Soojusvahetite liigitus ja iseloomustus. Soojusvahetite arvutuse üldalused. Konstruktsiooni arvutus ja kontrollarvutus. Soojusvahetiks nimetatakse tehnilist seadet, milles toimub soojuse ülekandmine kõrgema temperatuuriga keskonnalt(kehalt) madalama tempiga keskkonnale(kehale). Jagunevad: 1) Rekuperatiivsed soojusvahetid ­ töötavad statsionaarsel soojuslikul reziimil ja soojusvoolul on kindel suund. Jagunevad omakorda 2te alarühma: Pindtüüpi(pärivoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid ­ Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib

Energeetika → Soojustehnika
775 allalaadimist
Soojustehnika eksami küsimuste vastused
19
doc

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

71. Soojusläbikanne mitmekihilises tasapinnalises seinas. Valem sama : Q * A(t v1 t v 2 ) * A * t ,skeem teine, selle saab vihikust koos tuletusega 72. Soojusvahetite liigitus ja iseloomustus. Soojusvahetite arvutuse üldalused. Konstruktsiooni arvutus ja kontrollarvutus. Soojusvahetiks nimetatakse tehnilist seadet, milles toimub soojuse ülekandmine kõrgema temperatuuriga keskonnalt(kehalt) madalama tempiga keskkonnale(kehale). Jagunevad: 1) Rekuperatiivsed soojusvahetid ­ töötavad statsionaarsel soojuslikul reziimil ja soojusvoolul on kindel suund. Jagunevad omakorda 2te alarühma: Pindtüüpi(pärivoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid ­ Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib

Energeetika → Soojustehnika
61 allalaadimist
Tehnikas kasutatavad materjalid
12
docx

Tehnikas kasutatavad materjalid

Termotöödeldavusepõhjaljagunevad sulamid samutikaheks: 1)termotöödeldavad(vanan-datavad) sulamid 2)mittetermotöödeldavad(mitte-vanandatavad) sulamid. Al-sulamite termotöötlemiselrakendadakse: 1) karastamist-plastsuse suurendamine 2) vanandamist-tugevdamine 3) lõõmutamist-struktuuri ühtlustamine ja kalestumise kõrvaldamine Vase headeks omadusteks on plastilisus,hea elektri-ja soojusjuhtivus ja vastupidavus korrosioonile. Vase kasutusalad:elektrotehnikas,koduses majapidamises,soojusvahetid jne. Vasesulamid:messing(vasele listakse Zn),pronks(tinapronks/Al-pronks),Cu-Ni pronksid Puhas Ni on plastne ja hästi töödeldav ning korrosioonikindel metall. Ni peamiseks kasutusalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikalis- keemiliste omadustega sulamite valmistamine. Niklisulamid:Ni ja Cu sulamid;Ni ja Cr sulamid. Ti on üks levinuimaid elemente looduses. Kasutust leiavad Ti-sulamid, mis on legeeritud Al, Cr, V, Moja Mn-ga.

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
23 allalaadimist
Materjalid Autoehituses
10
docx

Materjalid Autoehituses

protsenti kaalust sõidukitel, võrreldes aastal 1990 kus oli kasutusel ainult 5 ja 2 protsenti aastal 1970. Alumiiniumit saab kasutada autotööstuses luua kerepaneele kergemaks. Alustades Acura NSX 1990ndate alguses paljud superautod ehitatud läbi alumiiniumi, sealhulgas hõõguv Audi R8. Rattad on ka sageli valmistatud alumiiniumist. Alumiiniumi saab kasutada erinevate auto osades:  Kere-paneelid (40% kergem auto kere kui terasest)  Soojusvahetid  mootoriplokk  amortisaatorid  Rattad (kuni 35% kergemad kui teras veljed)  Vedrustus osad (30-35% kergemad kui teras eelkäijad)  Sisekujundus & dekoratsioon Klaas Mis kasu on autost, kui sa ei näe välja? Nagu ka kumm, on klaas üks Unustatud kangelane autotööstuses. Samuti on see tugevalt seotud autotööstusega - kui äri langeb oluliselt autotööstuses, siis klaasi tootjad saavad ka kogeda töökohtade kaotusi.

Materjaliteadus → Kiuteadus
18 allalaadimist
Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid
26
docx

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Oleneb ka kättesaadavusest. 2) pumba ja elektri kulutused lähevad liiga suureks, oleks vaja võimsat pumpa jne. 11. Nimetada vähemalt 3 veemajanduse ahela olulist lüli. Täpsemalt selgitada, miks soovitatakse vee jaotusvõrk planeerida ringtrassina (vähemalt 2 põhjust)? 3 lüli: vee algressurss, vee reservuaar, vee puhastamine ja muu töötlus. Puhastustööde ja remonditeostus on kergem; veevarustus parem, tarbjani jõuab ikka vesi. Soojusvahetid 1. Millised on soojusvahetite valiku olulisemad kriteeriumid? Nimetada vähemalt 4 koos selgitustega. Keskkonnasõbralikkus ja säästlikkus – et ei peaks nii palju maksma, hea soojusvahetus jne. Mitte väga suured kabariidid – et mahuks ruumi ära, või planeeritud kohta. Lahtivõetavus – seadmed peavad olema lahtivõetavad, sest muidu ei saa neid hästi puhastada, hooldada, sest toiduained võivad igale poole vahele jääda jne

Toit → Toit ja toitumine
48 allalaadimist
Hoonete soojussüsteemid
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

Hoone soojussõlm ja ülesanne. On tehniliste vahendite kogum ühendamaks kaugkütte võrku hoone sisese soojuskandja transpordi ja jaotussüteemiga. Sisaldab järgmisi seadmeid: · Soojusvaheti · Sulge ja reguleerimis armatuur · Pumbad, filtrid, paisupaak(kinnine) · Mõõteriistad(termomeetrid, manomeetrid, vooluhulga mõõtiurid) · Omajõulisi või kaudse toimega regulaatoreid. Soojusvahetid ­ kaasaegsetes kasutatakse soojusvaheteid mida nim veel kiirsoojusvahetiteks st soojustrassi kuum vesi voolab läbi soojusvaheti, annab soojuse ära. Torudes soojustrassi vesi ja torude vahel tagasivool. Neid kasutatakse ka kaasajal tarbevee soendamiseks. Olemas ka mahtpoilerid(gaas, elekter jne). Need soojusvahetid omakorda jagunevad: - toru-torus soojusvaheti(nim veel sektsioon soojusvaheti mis on toodud lk 10 joonis 51 peale selle 16B joonis 3

Energeetika → Soojustehnika
156 allalaadimist
Soojustehnika teooria eksamiks
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

Suure lendosaga kütused süttivad hästi. 40.Kütuse kütteväärtus. See on soojushulk, mis 35.Soojusvahetid. Soojusvahetiks nim. seadet, mis on eraldub 1kg tahke- ja vedel või 1 normaalkuupmeetri ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või gaaskütuse täielikul põlemisel. Vahet tehakse ülemise ja kehalt teisele. Seal toimuvad protsessid: aurustumine, alumise kütteväärtuse vahel. Alumine kütteväärtus on 27

Energeetika → Soojustehnika
730 allalaadimist
Loomafüsioloogia eksami kordamisküsimused
14
docx

Loomafüsioloogia eksami kordamisküsimused

kehatemp vahemikus. Stenotermne loom – aktiivne kitsas temp vahemikus. Kehatemp vs keskkonnatemp vs soojusvahetus nende vahel: *soojusjuhtivus *konvektsioon *kiirgus *vee aurumine Endotermide kehatemperatuur on reguleeritud täpsete mehhanismide abil. Tavaliselt kõigub nende kehatemperatuur 37 – 39 °C vahel, lindudel on see mõnevõrra kõrgem, ulatudes 40 – 42 °C. Endotermid külmas kliimas: võimaldavad neil kehatemperatuuri säilitada (spetsiaalsed soojusvahetid, BAT, talveuni) (isolatsioonikihi paksus jms). Soojusjuhtivus väheneb karva paksuse kasvades. Suurte loomade karvastik võib olla üsna paks, väiksed loomad aga ei saa endale lubada väga paksu karvastikku. Teatavast väärtusest pikem karv hakkab takistama nende liikuvust. Seetõttu on just väikesed loomad need, kes talveund magavad. Paljud hülged ja vaalad elavad arktilistes meredes, kus vee temperatuur on väga madal. Lisaks sellele on ka vee soojusjuhtivus palju suurem

Bioloogia → loomafüsioloogia
29 allalaadimist
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED
54
pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

q  k (t1  t 2 )  kt , k-soojus-läbikandetegur sõltub soojusjuhtivust mõjutavatest teguritest ja soojusläbikandest. Mitmekihiline sein 1 k 1 m i 1   1 i 1 i 2 18.Soojusvahetid. Soojusvahetiks nim. seadet, mis on ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt teisele. Seal toimuvad protsessid aurustumine, keemine:, kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, paljud kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda kaks või enamat keha. Need on soojuskandjad, mis annavad soojust ära ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, gaasilised kui ka tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, orgaanilised ained, sulametallid jne

Energeetika → Soojustehnika
55 allalaadimist
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis
4
docx

Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis

seotud. Inimeste arv sõltub seal ka reaktoritüübist ja nende arvust. Väga suure mahu töödest moodustavad üldehitustööd. Reaktorihoone rajamine koos massiivse vundamendi ja raudplaatidega kaetud 2 m paksuste betoonseintega võtab aega 1,5 aastat, muud hooned nagu tavalistel elektrijaamadel. Teine suur ehitusvaldkond on torustiketööd ja suuregabariidilised metallkonstruktsioonide alased ehitised nagu avariijahutussüsteem, soojusvahetid, kasutatud kütuse korvid jne. Paljud nendest töödest suudaks teha kodumaiste jõududega. Muidugi oleks majanduslikult otstarbekas kasutada TJ installeeritud võimsus ära maksimaalselt. Parimaks lahenduseks oleks TJ sidumine pumphüdrojaamaga, kus öise madaltarbimise ajal pumbatakse toodetud elektriga vett ülemisse reservuaari, mis päevase tippnõudluse ajal lastakse alumisse reservuaari tootes nii elektrit ka hüdroakumulatsioonijaamaga. Ühtlasi

Elektroonika → Energeetika
37 allalaadimist
Exami piletite vastused
19
rtf

Exami piletite vastused

Standard). Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti külmdeformeerimisest ja kalestumisest ning metalli järgnevast lõõmutamisest. Lõõmutamisel väheneb tõmbetugevus, suurenevad plastsusnäitajad, aga märgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: · vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), · vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, · vaseniklisulamid. 28) Messingid ja nende omadused. Kasutamine. Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel

Varia → Kategoriseerimata
177 allalaadimist
TEHNOMATERJALIDE EKSAM
30
docx

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud α- tardlahuse muutused, mille tulemusena sulam tugevneb. 11.Muud mitteraudmetallid: Cu sulamistemperatuur on 1083 °C, tihedus 8,93 g/cm³, kristallivõre K12, Vase headeks omadusteks on plastilisus, hea elektri- ja soojusjuhtivus ja vastupidavus korrosioonile. Puhast vaske kasutatakse: elektrotehnikas mähised, juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduaine- ja keemiatööstuses nõud ja mahutid, soojusvahetid jne. – Cu-Zn-sulamid ehk messingud (valgevased), Zn lisamine suurendab sulami tugevust (tänu lahustuvusele vases) ja ka plastsust (ebaharilik). Hülsimessing on väga kõrge plastsusega, sisaldab 30% Zn, kasutatakse mürsukestade valmistamisel. Cu-Sn-, Cu-Al- jt sulamid ehk pronksid- Tinapronks Sn-sisaldus 5...25% (suurem sisaldus muudab sulami liialt hapraks). Survetöödaldavate tardlahuse struktuuriga sulamite Sn-sisaldus tavaliselt <7%.

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
51 allalaadimist
SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL
20
doc

SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL

katteplaatide vahele. 4.3.1.1.2 Omadused Tihedus: 30kg/m³. Tulekindlus: mittepõlev Kkattekihi süttivustundlikkuse/tuleleviku klass: V1/I Maksimaalne kasutustemperatuur: +250 °C. [13] 4.3.2 Võrkmatid Neid matte toodetakse keskmise ja suure tihedusega kivivillast. Sobib tehnoloogiliste ja tööstuslike seadmete ja torustike soojustuseks ja tulekaitseks ja rajatistele, kus on püsivalt väga kõrged töötemperatuurid, näit. laevaehituse seadmed, korstnad, ahjud, boilerid, soojusvahetid, soojuselektrijaamad jne. Samuti suurte mahutite kumerpindade isoleerimisel. [14] 4.3.2.1 Kuumtsingitud terastraatvõrguga tugevdatud kivivillamatt 4.3.2.1.1 Kasutamine Sobib silindriliste, kooniliste ja tasapindade soojus- ja tuletõkkeisolatsiooniks. Tarnitakse ka eri materjalidest võrguga matte: must, roostevaba või happekindel võrk. 4.3.2.1.2 Omadused Tihedus: 100kg/m³. Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C. 4.3.2

Ehitus → Ehitusmaterjalid
174 allalaadimist
Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015
26
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

Tööks temperatuuridel kuni 300…500 °C on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitektuuris Kõrglegeeritud külmstantsiterased pindade katmine, koduses majapidamises, Madallegeeritud kuumstantsiterased toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste Soojuskindlad terased nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid . Tööks temperatuuridel kuni 500…600 °C Kõrglegeeritud kiirlõiketerased Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, Karbiidterased saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiitLiblejas.

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
182 allalaadimist
Mõisted
32
docx

Mõisted

Standard). Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti külmdeformeerimisest ja kalestumisest ning metalli järgnevast lõõmutamisest. Lõõmutamisel väheneb tõmbetugevus, suurenevad plastsusnäitajad, aga märgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad

Varia → Kategoriseerimata
71 allalaadimist
Rakendusenergeetika
125
pdf

Rakendusenergeetika

Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine sisu lühikirjeldus eesti keeles (ÕIS-ist) Sissejuhatus ja ülevaade energia kasutuse, muundamise innovaatiliste, arenduslike, uurimuslike suundadega seotud probleemistikku. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Soojusülekanne juhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. Faasimuundumissoojus. Soojusülekande seadmed, soojusvahetid. Soojusisolaatorid. Pumbad ja kompressormasinad, teooria alused, konstruktsioon ja karakteristikud. Ventileerimine ja kütmine hoonetes. Energiaressursside kasutamise optimeerimine, energiat kasutavate protsesside analüüs ja optimeerimine. Elektrienergia tootmine, termodünaamilised alused, ringprotsessid, auru ja gaasi turbiinid, sisepõlemismootorid. Elektri ja soojuse koostootmise alused, Kütuseelemendid. Olulised mõõtühikud Energia: 1J = 1N*m = 1m2*kg*s-2 1Wh = 3600J

Füüsika → Füüsika
19 allalaadimist
Uurimistöö AS Tamsalu Kalor
46
docx

Uurimistöö AS Tamsalu Kalor

Lisaks leiti, et kõige vähekulukam oleks aurukatelde ümberrekonstrueerimine veesoojenduskateldeks.47 Tööde algus oli esialgselt kavandatud 1996. aasta kevadeks ja suveks, kuid kuna EBRD poolt taotletud laenu saamine venis, siis sai alustada alles kütteperioodi alguses ehk 1996. aasta septembris.48 Renoveerimistööde käigus ehitati kaks DKVR 6,5-13 aurukatelt ümber Petro õlipõletitega veesoojenduskateldeks, vahetati tsirkulatsioonipumbad, soojusvahetid ja renoveeriti kaugküttetrass pikkuses 284 m. Lisaks paigaldati katlamajja AS-i TERMEST poolt 1,9 MW võimsusega katel K-110, mis tegi võimalikuks anda Tamsalu elanikele suvel sooja vett, mis eelnevalt kasutatud DKVR aurukateldega oli liialt kulukas.49 Ajapikku muutusid aga ümberehitatud DKVR 6,5-13 aurukatlad ebatõhusateks kütteallikateks. Sellel põhjusel lammutati 2001. aastal esimene veesoojenduskatel, kuna 47 Tamsalu ajalugu 1991-2000. (2000). Tamsalu raamatukogu. Virumaa Teataja

Energeetika → Soojusmajandus
8 allalaadimist
Laeva katlad
84
docx

Laeva katlad

annab ära aurustussoojuse ning kondenseerub. Kondensaat juhitakse soojendi põhjas oleva ventiili kaudu soojaveekasti. Kondensaadi taseme jälgimiseks ja selle reguleerimiseks on eelsoojendi allosas mõõduklaas. Kütuse eelsoojendi kaas on varustatud kütuse sisse- ja väljavoolututsidega torustikuga ühendamiseks ja ühe või mitme vaheseinaga kütuse juhtimiseks järjestikku läbi silmustorude sektsioonide. U-kujuliste e. silmustorudega soojusvahetid on väga töökindlad tänu torude kinnitamisele ühe torulaua külge, mis võimaldab torudel vabalt paisuda ilma soojuspaisumisest tekkivate pingeteta (mis on iseloomulik sirgete torudega 2 torulauaga soojusvahetitele). Põhitagavaratankidest pumbatakse kütus läbi ventiilikarbi kütuse ümberpumpamis-pumbaga kulupaaki. Pihustipump võtab kütust kulupaagist läbi filtri ja suunab läbi eelsoojendi ning filtri katlapihustisse. Süsteemis on ette nähtud tagasivoolutorustikud pihustipumba

Merendus → Laevandus
64 allalaadimist
Materjalid
86
pdf

Materjalid

-6 on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitek- Joonpaisumistegur 1710 1/K 2 tuuris pindade katmine, koduses majapidamises, Elektrijuhtivus 1/ 58 mm /m (100% toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste IACS) nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Korrosioonikindlus Väga hea Vaske legeeritakse mitmesuguste elementi- dega, saades erisulameid, millistest peamised on: - 33 - Pronksid Vask ja vasesulamid Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-

Varia → Kategoriseerimata
340 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

 tellisepuru ahju sisemuses;  tühjenevad vuugid;  pigi ahju seintel. Sageli on võimalik ahje renoveerida nii, et puudub vajadus nende lammutamiseks ja uuesti ehitamiseks. Väärtuslikud pottahjud tuleb kindlasti restaureerida. Pliidikütte puhul võib kaaluda kasutada ka pliidi soojusenergiat tarbevee soojendamiseks. 13.2.1.2 Kaugküte Kaugkütte puhul tuleb renoveerida vana soojussõlm, vajadusel asendada torustikud, paigaldada soojusvahetid, soojusenergia arvesti, asendada vajadusel ringluspumbad, sulg- ja ohutusarmatuur jne. Kaugkütte väljavahetamine lokaalkatlamaja või muude soojusallikate vastu ei ole õige. Koostootmine võimaldab elektri tootmisel tekkivat heitsoojust kasutada kaugküttesüsteemis. Kui kaugkütte tarbijaid on vähe, kaob süsteemi efektiivsus. 234 13.2.1.3 Otsene elekterküte

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun