PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Raidar Nurm Isolatsioon Sisukord Torukoorikud Torukoorikud 1) IKO Enertherm ALU plaat 2) Isolatsiooniplaat 3) Kivivill, Tulekindel kivivill 4) Klaasvill 5) Puistevill, Kivivillmatid IKO Enertherm ALU plaat- Universaalseim ja efektiivseim soojustusplaat PIR soojustusplaatide perekonnas. IKO enertherm ALU on sobilik kõikidesse enamlevinud väliskonstruktsioonidesse. Isolatsiooniplaat- Isolatsiooniplaate kasutatakse siseruumides seina -, lae- ja põrandakonstruktsioonides lisasoojustamiseks, heli summutamiseks ja konstruktsiooni jäikuse tõstmiseks. Kivivill- Rockwool ROCKMIN PLUS kivivillaplaate kasutatakse korrustevahelistes ruumides, vaheseintes, välisseintes, pööningute, katuste, ja keldri kohal asuvate
.................................................. 3 Tellingud, kiled ja ilmastik............................................................................................................. 3 Tööriistad........................................................................................................................................ 3 Sokliliini paigaldus..............................................................................................................................4 Soojustusplaatide kleepimine..............................................................................................................4 Soojusplaatide tüübeldamine.............................................................................................................. 5 Polüstürooli tüübeldamine.............................................................................................................. 5 Mineraalvilla tüübeldamine..........................................................
ka liimsegu abil. Veelgi parema tulemuse saavutamiseks võib hoone ümber pinnasesse paigaldada horisontaalselt külmakerke isolatsiooni, asetades tugevad Estplast EPS-200 isolatsiooniplaadid tihendatud täitepinnasele ca 0,5 m sügavusele, kaldega hoonest eemale. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse 100 mm. 3 Välispinnalt soojustatud vundamendi sokliosa viimistlemiseks on mitmeid võimalusi: soojustusplaatide krohvimine: aluskrohv + armatuurvõrk + viimistluskrohv, sh maapinnast allapoole sügavuseni 20...30 cm (soovitame kasutada õhekrohvisüsteemide paigaldusega tegeleva ettevõtte kaasabi); sokli katmine kivivoodriga (eeldab reeglina taldmikku kivilaotise rajamiseks) Põrandad Tihendatud ja niiskuse eest isoleeritud pinnasele rajatava põranda soojustus tehakse reeglina koos vundamendi vertikaalosade soojustusega. Seda eelkõige
kivihoonete ehitamisel - eramutes ja ridaelamutes. · Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit (mänd), milled külge kinnitatakse kandeliistud; · talade samm on 600...1200 mm, talade pikkus 3...6 m; ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest; · pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; · puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid Puitvahelagede talade samm valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Talade mõõdud valitakse vastavalt sildeavale ja vajalikule kandevõimele, näiteks, toodud tabelis. Praktikas piirab puittalade ava praktikas kasutatavate puitprusside pikkus. Suuremate avade juures kasutatakse liimpuitu. Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapapiga ja ankurdatakse metallamkrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda. Puitvahelagedes on vaja sageli teha avasid
Kui aluspind on ebatasane või kiivas, kantakse segu plaadile keskelt pätsidena ja äärtest ühtlaselt. Liimi kogus valitakse mõlemal juhul nii, et pärast plaadi seinal fikseerimist oleks minimaalselt 60% pinnast seguga kaetud. Alustatakse sokliliistu paigaldamisega. Liimiga plaadid paigaldatakse tihedalt üksteise vastu, pikem külg horisontaalselt, vältides liimi sattumist vuukidesse. Plaadid peavad olema terve pinna ulatuses seotud, st ilma ristvuukideta. Soojustusplaatide vahele jäävad vahed tuleb täita, kas vahtplastist kiiludega või uretaanvahuga. Liimiseguga vahesid täita ei tohi. Pärast vahtplasti paigaldussegu kivinemist (min 2 tundi) lihvitakse võimalikud ebatasasused jämedateralise liivapaberiga. Düübliaugud puuritakse elektridrelliga, augu sügavus sõltub aluspinnast: betoon- ja tellisseinad min 5 cm, gaasbetoon, kärgplokid min 6...8 cm. Peale puurimist tuleb augud puhastada. Düübel paigaldatakse, surudes
eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Kõige olulisem on soojustamisel jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb minimaalselt niiskust imavaid soojustusplaate. [1] Sellisel juhul on tagatud soojustusplaatide omaduste säilimine niiskes maapinnas. Kui hoone arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1]
eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Kõige olulisem on soojustamisel jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb minimaalselt niiskust imavaid soojustusplaate. [1] Sellisel juhul on tagatud soojustusplaatide omaduste säilimine niiskes maapinnas. Kui hoone arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1]
põrandaplaadi vahel miinimumini. Samal põhjusel peab aluse kõrgustolerants olema piirides ± 15 mm. Teostamaks pinnasel plaadi arvutust, tuleb määrata esmalt pinnase kandevõime. Samuti on vajalik kindlaks teha, et põrand ei saaks kahjustatud aluse külmumise tõttu. Seetõttu toetub põrandaplaat tihendatud killustikalusele paigaldatud soojustusplaatidele. Optimaalse põranda projekteerimiseks tuleks kindlasti selgeks teha soojustusplaatide pikaajaline survetugevus. Koormused Oma kasutusea jooksul mõjuvad betoonpõrandatele väga erinevad koormused. Koormused võivad olla paigalseisvad ehk staatilised või kiirendusega liikuvad ehk dünaamilised. Koormused võivad mõjuda aluspinnale kas ühtlaselt jaotatuna, punktina või joonena. Ühtlaselt jaotatud koormus, mida mõõdetakse KN/m²; N/mm² esineb projektides kõige sagedasemini. Ühtlaselt jaotatud lauskoormust esineb praktikas väga harva. Näidetena vedelikumahutid,
silikaat- silikaat-, savi- savi-, kä kärgtellis, keramsiit- keramsiit-plokk, plokk, gaasbetoon, mineraalsed plaadid jne.) kuni 8m kõrguseid polü polüstü stüreensoojustusega ning kuni 20m kõrguseid mineraalse lamellvillaga sü süsteeme. Soojustusplaatide kinnitamisel tuleb eelistada tä täispinnalist kinnitusmeetodi, kus liim kantakse soojustusele 10x12 mm segukammiga. Suurema aluspinna ebatasasuse korral võib kasutada meetodit, kus liimivall kantakse plaadi tagakü tagakülje tervele äärele äärele ning soojustuse keskele. Ei või kinnitada ilma ääreliimita ääreliimita ainult plaadi keskele paigaldatud segupä
ehitusmaterjale. Betooni kasutatakse igas ehitusvaldkonnas. Sellest ehitatakse maju, sildu, teid, elektrijaamu ja mitmesuguseid muid ehitisi. Kergkruusplokk on soojust isoleeriv, mittepõlev ja hästi pidevat koormust taluv müüritav ehitusdetail. Sobib nii elu-, äri- ja ühiskondlike hoonete kui ka tööstus- ja põllumajandusehitiste materjaliks. EPS-graanulid ehk vahtpolüstüreen on kõigile tuntud kerged valged pallikesed, mida kasutatakse peale soojustusplaatide valmistamise ka mööbliesemete ja mitmesuguste pakendite polstriks. EPS on paisutatud polüstüreengraanulite liimumise tulemusena tekkiv materjal, milles soojust isoleerib 10 kinnises kärgstruktuuris püsiv liikumatu õhk. EPS- isolatsioonimaterjalis on vaid 2% polüstüreeni, ülejäänud 98% on puhas õhk.
veepidavus kui ka külmasildade puudumine. Põrandaplaat Sobivad eelkõige parketi aluskihiks, tasandades aluspinna väiksemaid ebatasasusi, summutades käimisel tekkivat sammumüra ning muutes põranda soojemaks. Põrandaplaatide paksus on 7,4 mm, pikkus 850 või 1200 mm ning laius 590 või 600 mm. Soojustusplaat Soojustusplaate kasutatkse hoonesiseste seinte, lagede ja teiste konstruktsioonide soojustamiseks ning pehmete soojustusmaterjalide toestuseks. Soojustusplaatide paksus on 12 või 25 mm, pikkus 2700 mm ja laius 1200 mm. 12 mm soojustusplaadi soojustusvõime on sama kui 44 mm puidul, 210 mm punasel tellisel või 450 mm betoonil. Siseviimistlusplaadid Siseviimistlusplaadid on kaetud tapeedi või tekstiiliga, nende pind ei vaja täiendavat viimistlust. Vajadusel on nad lihtsalt värvitavad lateksvärviga. Siseviimistlusplaadi paksus on 12 mm, seinaplaadi pikkus on 2550 või 3000 mm ja laius 600 või 580 mm
polümeerseid EPS (paisutatud vahtpolüstüreen, reeglina valge värvusega) või XPS (pressitud vahtpolüstüreen, roheka või sinaka värvusega) plaate. [3] Ühe tüüpveana võib siinkohal välja tuua kasutatavate toodete mittevastavuse eeltoodud tingimustele: sageli on kasutatud EPS plaate, kuid väiksema tugevuse ja/või suurema veeimavusega. Teine tüüpviga on soojustuse täiendav kaitse niiskuse eest: hüdroisolatsiooni kiled vms materjalid asetatakse soojustusplaatide ja täitepinnase vahele. Tegelikult ei vaja vundamentide jm välisperimeetri soojustusplaadid täiendavat kaitset niiskuse eest. Kui on vajalik hüdroisolatsiooni vm niiskustõkke kasutamine, siis tuleb see paigaldada (näit. kleepida) vahetult vastu vundamenti või soklit vms ning alles seejärel paigaldada XPS või EPS soojustusplaadid. [3] Vundamenti oleks kõige parem soojustada kevadest sügiseni. Talvel on see töö juba raskem, sest pinnas on külmunud
soojustpidavad ja veetihedad. Vahelagesid liigitatakse asukoha järgi : keldrivahelagi, korrusevahelagi ja pööninguvahelagi. Valmistamise viisi järgi liigitatakse vahelaed: monteeritavad,monoliitsed ja monteeritavad- monoliitsed vahelaed. 81. Kuidas ehitatakse pööninguvahelaed? Pööning puitvahelaed soojustatakse ja vahelagedesse aurutõke, mis jääb viimistluse ja vahelaetalade alla. valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Toodud monoliitne lihttaladega ribilagi koosneb alumistest ribidest (kandeavaga 8,5 m) ja plaadist (paksusega 120 mm), millele on tehtud pööninguvahelae soojustus (Estonia teatrihoones) 1. Mineraalvilliplatidest soojustusega 2. Puistevillsoojustusega 3. Puistevillsoojustuse ja põrandaga 82. Mille poolest konstruktiivselt erinevad korruste vahelaed pööningu ja keldri vahelaest?
(alumine kiht) kuni kandva tarindini. Alumine kiht kinnitatakse soojustusele ja teised kihid omavahel täispinnalise liimimisega või keevitamisega. Kui katusekatte või seda katvate kihtide raskus ei ole piisav vastupanuks tuule imemisjõule, siis tuleb soojustusplaadid kinnitada aluskonstruktsioonile 45 Katusekatte alus: soojustusmat. Mineraalvillast Mineraalvillast soojustusplaatide kasutamisel katusekatte alusena tehakse soojustuse kiht kahest või kolmest kihist. Vahetult katusekatte all paiknev kiht (paksus 20…20…70mm) peab olema kõvematest ja jä jäigematest plaatidest. Plaadid peavad taluma töö tööde de teostamisega kaasnevaid koormusi. Kä Käigutee (tä (tähistada) tuleb projekteerida katusekatte peale eraldi elemendina või peab kogu
soojustusplaadid. Soojusisolatsiooniplaadid tuleb kinnitada aluskonstruktsioonile nii, et ei tekiks ristmustrit Soojustusele kinnitatakse rullkate alati mehaaniliselt kuni kandva tarindini. Alumine kiht kinnitatakse soojustusele ja teised kihid omavahel täispinnalise liimimisega. Kui katusekatte või seda katvate kihtide raskus ei ole piisav vastupanuks tuule imemisjõule tuleb kasutada lisaraskusi Mineraalvillast soojustusplaatide kasutamisel katusekatte alusena tehakse kiht kahest või kolmest kihist Vahetult katusekatte all paiknev kiht peab olema kõvematest ja jäigematest materjalidest. Plaadid peavad taluma tööde teostamisega kaasnevaid koormusi. Käigutee tuleb projekteerida katusekatte peale eraldi elemendina EPS kasutamisel tuleb katusekatte alla paigaldada mineraalvillaplaadid paksusega 20- 30mm, koormustaluvusega vähemalt 40kN/m2
Vertikaalse hüdroisolatsioonimaterjali valikul on pakutud kaks varianti – polümeerselt modifitseeritud paks bituumenkate (materjal ei põhine kivisöetõrval) või mineraalne kiht (tsemendi baasil), o materjalid on välja töötatud nii pinnaseniiskuse kui ka survelise veekoormuse vastuvõtmiseks. Lahendusettepanekutel on arvestatud vertikaalse välimise sokliseina tasandamine astmeni, mis võimaldab XPS-soojustusplaatide paigaldust. Soojustuskiht täidab ühtlasi ka vertikaalse hüdroisolatsiooni kaitsefunktsiooni, o paigaldada vundamendi kaevikusse drenaaži ja sademevee ärajuhtimise torustikud. Sademevett ei tohi juhtida drenaažitorustikku. Vundamendi vastas oleva pinnase vertikaalne drenaaž on lahendatud geotekstiiliga drenaažimatiga, mis paigaldatakse vertikaalse soojustuskihi peale.
annaabi.ee 
