https://www.youtube.com/watch?v=j7q653ffQO4 Geotermiline energia ehk geotermaalenergia on Maa siseenergia Peamiselt kasutatakse soojuse ja elektri tootmiseks hüdrotermilist energiat Euroopas alates 18. sajandist 1913 hakkas Itaalias tööle esimene geotermaalelektrijaam Kasutamise võimalused Soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Laamade äärealad, kuuma täpi piirkond Kasutatakse vähestes riikides, nt. USA, Island, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan jne. Otseselt soojusenergiana või elektrienergiaks muudetuna Energia tootmine Maasse puuritakse sügavad augud, kuhu asetatakse torud Mööda torusid hakkab vesi ringlema Kuum vesi jõuab maapinnale, paneb turbiinid pöörlema Keskkonnaprobleemid Eelised: -mõju keskkonnale väike -geotermaalelektrijaamad ei saasta õhku -pidevalt kättesaadav Probleemid: -soodustab kliima soojenemist ja happevihmade teket -mürgised kemikaalid -maapinna stabiilsuse mõjutamine Kasutatud materjalid https://www.esi-africa
Mardo Petrov Erki Aaver 11.B GEOTERMAALENE RGIA Mis see on? Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia. Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. kogu maailma energiavajadused on võimalik täita geotermaalenergiaga. Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Islandi geotermiline elektrijaam Nesjavellir Kuiv auru jaam kõige lihtsam vanima disainiga Purske auru jaam tõmbavad kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse kasutavad purskavat auru turbiinide käima lükkamiseks. Binaarse ringlusega jaam kõige uuemad. Soe geotermaalne vesi lastakse läbi madalama temperatuuri vedelikuga mis põhjustab teise vedeliku aurustumise Positiivsed küljed Taastuv
Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Teoorias on võimalik kogu maailma energiavajadused täita geotermaalenergiaga. Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. On kolm erineva disainiga geotermaalenergiajaama. Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks. Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval. Nad tõmbavad sügavalt kuuma ja kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse ja kasutavad purskavad auru turbiinide käima lükkamiseks.
salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks Tootmine Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks Tootmine Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval. Nad tõmbavad sügavalt kuuma ja kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse ja kasutavad purskavaid aure turbiinide käima lükkamiseks Tootmine
GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia. See on maapõue salvestunud soojusenergia. Tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Soodne ja taastuv energialiik. Mida lähemal maapinnale on kuuma vee või auru lademed, mida kõrgem on nende temperatuur ja mida suurem on nende mass, seda lihtsam ja odavam on nendest vajalikku energiat ammutada. Soojust kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Geotermaalenergia suurimad levialad Riigid, kus kasutatakse geotermilist energiat. OTSENE KASUTAMINE Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Moodsate spaade kõrval tarbitakse seda soojust kasvuhoonetes, kalatiikides ja majade kütmiseks
Ökoloogia Organismide suhete uurimine Ökoloogilised tegurid Kõik keskkonnategurid, mis avaldavad mõju organismidele Päritolu järgi jagunevad rühmadesse: 1. Abioootilised tegurid (eluta looduse tingimustes) - Temperatuur, valgus, vesi, niiskus, õhk, pinnasest tulenevad omadused - muld jne 2. Biootilised tegurid (eluslooduses tegurid) - Toiduga seonduvad tegurid, teised liigid, liigikaaslased - organismide vahelised suhted ehk kooseluvormid (hiljem) - Loodust oluliselt mõjutavad tegurid, inimeste tekkeline, läbi abiootiliste - antropogneesed tegurid 3. Piirav ehk limiteeriv tegur (millest on kõige rohkem puudus ja mis mõjutab kõige rohkem) 4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, mi...
omavahelistes põrkumistes kätketud energia. · Soojuselektrijaam muundab soojusenergiat elektrienergiaks. · Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu tehnoloogilise protsessi kõrvalsaadus. Geotermaalenergia · Geotermaalenergia on maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. · Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. · See on kasutatav kohtades, kus kõrge temperatuuriga nn. termaalvesi asub maapinnale lähedal, mis teeks selle energia kasutamise tasuvaks. tasuvaks Tuumaenergia · Elektrienergia, mida saadakse tänu tuuma- reaktsioonidele tuumaelektrijaamades. · Tuumaelektrijaamas saadakse elektrienergiat aatomituuma lõhustumisest. · Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus. · Ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi
vahekorras. Trafo koosneb primaarmähisest ja sekundaarmähisest, mis on keritud ühele metallsüdamikule. Kehtib seos, et primaar- ja sekundaarmähise pingete suhe on võrdne nende mähiste keerdude suhetega ja pöördvõrdeline voolutugevusega e N1/N2=U1/U2=I2/I1. Sellest seosest tuleneb ka põhjus, miks trafot nii palju kasutatakse igapäevaelus. Kui trafos on palju keerde, siis saab sellega tõsta pinget ja järelikult langeb voolutugevus, mis aitab oluliselt vähendada elektrienergia kadu soojusenergiana. Kui vahelduvvool jõuab aga tarbijani, siis U-d taas langetatakse ja voolutugevust tõstetakse- sedasi toimib jaotosvõrk. Võnkeringiga viidakse sagedus soovitava raadiojaamaga samaks, mis võimaldab signaali w=1/LC e takitab resonantsi. Raadio häälestamisel muudetakse antenni ahelas paikneva võnkeringi kondensaatori mahtuvust ja seega ka võnkeringi omavänkesagedust. Nii tekitatakse resonants vajaliku saatejaama sagedusel. Tulemuseks on just selle jaama poolt
41) Võrdle päikeseenergia ja tuuleenergia kasutamist a) Sarnasused: · Taastuv · Keskkonnasõbralik · Tasub ära väiksema tarbimise korral b) Erinevused: · Tuuleenergia on ööpäevaselt stabiilsem 42) Geotermaalenergia (maa siseenergia)kasutajad · Jaapan · USA · Itaalia · Island 43) Geotermaalenergia eelised/puudused +taastuv +/- lokaalselt kasutatav soojusenergiana 44) Biomassienergia kasutamine · Põhiliselt arenenud riikides soojusenergiaks
järjest raskem hankida oma igapäevast leiba. Toidutagavara väheneb ja vaesemad arengumaad on aldimad näljahädadele halvematel saagiaastatel. 19. Millest toodetakse biogaasi? biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist 20. Mis on energiavõsa? Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine. 21. Milleks saab kasutada geotermaalenergiat? Otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks 22. Peaksite loetelust ära tundma suurimad nafta, gaasi, kivisöe, tuumaenergia, tuule, geotermaalenergia, hüdroenergia tootjad riigid. Näide: Kas järgmised riigid: Hiina, USA, Austraalia, Venemaa, LAV, Saksamaa on suuremad a) Naftatootjad USA, Venemaa, Saudi-Araabia, Hiina, Mehhiko b) Gaasitootjad Venemaa, USA, Kanada, Suurbritannia c) Söetootjad Hiina, USA, India, LAV, Venemaa d) Tuumaenergia tootjad? USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa
ATP moodustub peamiselt glükolüüsi, hingamise, käärimise ja fotosünteesi käigus. 9. Glükoos on esmane ja universaalne energiaallikas. Glükoosi lagundamine = dissimilatsiooniprotsess. 10. Ühe glükoosimolekuli täielik lagundamine organism võimeline sünteesima 38 ATP molekuli. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38 Pi 38 ATP 11. ATP molekulidesse salvestatakse u 40% vabanevast energiast, ülejäänud hajub soojusenergiana. 12. Füüsiliseks tööks vajab inimene täiendavat ATP energiat. Selleks kiireneb organismis orgaaniliste ainete dissimilatsioon, mille käigus toimub ATP süntees. Ühtlasi vabaneb ka rohkem soojusenergiat. Organismi ülekuumenemist aitab vätida higistamine, sest higi aurustumiseks kasutatakse soojusenergiat. 13. Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: a. Aeroobne glükolüüs (rakus küllaldaselt hapnikku): i
Alternatiivsed energiaallikad hüdroenergia ja geotermiline energia. Ressursid. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muudetakse seda elektrienergiaks. Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb maapõue sügavuse suunas, umbes 10-20 kraadi kilomeetri kohta. Euroopas on geotermilist energiat kasutatud alates 18. sajandist. Piisava kuumuse korral ( ca. 150C) on võimalik toota ka elektrit. Termaalvetest tuleneva soojuse saab muundada turbiine ja generaatoreid kasutades elektriks
3. Glükoosi lagundamine Taime- ja loomarakkudes kulgeb glükoosi lagundamine ühtemoodi, mistõttu seda dissimilatsiooniprotsessi võib pidada universaalseks. Ühe glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on organism võimeline sünteesime kuni 38 ATP molekuli. Protsess koosneb paljudest reaktsioonidest ning igaüht katalüüsib kindel ensüüm. Mitte kogu energia ei salvestu ATP molekulidesse, vaid üksnes 40%, ülejäänu hajub soojusenergiana. Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Sealsed ensüümid katalüüsivad ligikaudu kümmet üksteisele järgnevat reaktsiooni. Kui tegemist on aeroobse glükolüüsiga (kus on küllaldaselt hapnikku), siis saadakse ühest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) ja
laetud osake anioon • Kui elektronkiht loovutab elektroni, moodustub positiivselt laetud osake katioon Elektronkihid • Elektronid saavad liikuda ühelt elektronkihilt teisele ainult neelates (liiguvad tuumast kaugemale) või kaotades (liiguvad tuuma suunas) energiat • Kõrgema energiatasemega elektronkihilt madalama energiatasemega elektronkihile üleminekul kaotatud energia hajub keskkonda soojusenergiana Elektronkihid • Aatomite puhul kiirgub ja neeldub energia ainult üliväikeste energiaportsjonite ehk kvantide kaupa • Kvant – väikseim jagamatu energiakogus Elektronkihid • Tavalistes keemilistes reaktsioonides toimub aatomite vahel elektronide vahetus • Keemiliste elementide reageerimise kiirus sõltub elektronide arvust välimisel elektronkihil, nn valentselektronidest • Täidetud välimise elektronkihiga aatomid ei ole keemiliselt
biogaasigeneraator reoveepuhastusjaama enda energiavajaduse rahuldamiseks. On olemas muidugi ka ühe pere energiavajadusi rahuldavaid mini-biogaasigeneraatoreid. Väiketaludes leiab kindlasti materjali, mida äraviskamise asemel tasuks ära kasutada generaatoris. GEOTERMILINE ENERGIA Geotermiline energia ehk maapõueenergia on Maa siseenergia. See esineb peamiselt (kuni 80%) maapõues leiduvate looduslike elementide lagunedes tekkinud ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergiana. Ülejäänud on Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Energiahulk, mis on talletunud pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on tohutu. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Antud energiat saab muundada kas elektrienergiaks või ka otse kütteks kasutada. Pinnasest soojusenergia saamiseks paigaldatakse plasttorude võrgustik umbes 1 meetri sügavusele maa sisse, veekogudesse aga vähemalt 3-4 meetri sügavusele
Reaktsioon on endergooniline. Sel põhjusel see reaktsioon spontaalselt ei toimu. Eksergoonilised reaktsioonid, kus energia eraldub, kulgevad spontaanselt. Keemilised reaktsioonid kulgevad spontaanselt, kui: 1) reagentidel on kõrgem potentsiaalne energia, kui produktidel (sel juhul hoiavad produktide aatomid elektrone tugevamini kinni, kui reagentide aatomid). Potentsiaalse energia erinevus reagentide ja produktide vahel eraldub soojusenergiana reaktsioon on eksotermiline 2) produktide tekkimisega entroopia suureneb (korrastatuse aste produktide molekulides on madalam, kui reaktantide molekulides) Formaldehüüdi tekkimiseks pakutud reaktsioon ei vasta kummalegi tingimusele, seetõttu spontaanselt ei toimu. Spontaanne reaktsioon on näiteks puu põlemine: C6H12O6 + 6O2= 6CO2 + 6H2O. Eksotermiline reaktsioon eraldub soojus. Mis on redoksreaktsioonid?
!! tootja Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikkke orgaanilisi aineid saavad väljast j aise orgaanilist ainet ei sünteesi. Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. (seened, inimesed)tarbija Päikeseenrgia on energiaallikas. Taim võtab soojus/valgsusenergia vastu ja muudab selle keemiliseks energiaks, ehk selliseks, et saab seda kasutada ja meie saame selle energia taime süües. Ülejäänud energia väljub soojusenergiana(ülejääk). Taimed tootjad ehk produtsendid, fotosünteesijad, autotroofid. Loomad, inimesed tarbijad ehk konsumendid, heterotroofid. Konsumeerima ära sööma/ära tarbima. Lihasööjad ehk karnivoord ehk zoofaagid. (hunt, rebane) Rohusööjad ehk taimtoidulised ehk herbivoorid ehk fütofaagid.(jänes, kits) Kõigetoidulised ehk omnivoorid. (karu, mäger) Parasiidid nugilised, organismid, kes elavad teistes organismdies(endoparasiidid
süsivesikuid, need tuleb organismil endal sünteesida. · Väliskeskkonnast saadavad ained Anorgaanilised (taimed), orgaanilised (loomad toiduga) · Väliskeskkonda eritatavad jääkained Jääkained tekivad lagundamis ja sünteesiprotsesside käigus. · Elutegevuseks vajalik energia Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja annavad ka väliskeskkonda tagasi (n soojusenergiana). Rohelised taimed kasutavad fotosünteesi käigus valgusenergiat, salvestades seda orgaanilistesse ainetesse, kust oksüdatsiooni käigus energia uuesti vabaneb. Orgaanilisi ühendeid sünteesivad taimed endale ise. Loomad saavad eluks vajaliku energia toidus olevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. 3. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Biological growth and development Arengu käigus muutub organismide sise ja välisehitus ning nad kohanevad ümbritseva keskkonnaga.
Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5% kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Toitainete lõhustamisel ja oksüdatsioonil loomakehas vabanenud energia leiab organismi poolt kasutamist peamiselt peamiselt soojusenergiana, teatud kogus muutub mehhaaniliseks ja väga väike osa elektri- ja kiirgusenergiaks. Energia mõõtühikuid on mitmeid (dzaul, kalor, kilovatt-tund jt.) Energia mõõtühikuks on kasutatud sageli soojuse mõõtühikuid (kalor (cal), kilokalor (kcal), megakalor (Mcal)). Kalor (cal) on väga väike soojuse mõõtühik, sellepärast seda söötmispraktikas ei kasutata. (Kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra (14,5°C-lt ... 15,5°C-le)).
Superoksiidse dismutaasi abil. Dismutaasi korral reageerivad kaks superoksiidset aniooni. Üks oksüdeerub, teine redutseerub. Järelikult saadakse hapnik ja vesinikperoksiid. Vesinikperoksiidist saadakse lahti katalaasi abil (2H2O2 2H2O + O2 ) (see kloroplastides hästi ei tööta, sest katalaasi pole). Milline tähtsus on violaksantiini zeaksantiiniks muutumisel ksantofüllide tsüklis? Et liigne energia, mida klorofüll ei suuda ära kasutada, saaks eralduda soojusenergiana ja fotosüsteem ei kahjustuks. Valgusenergia mittefotokeemiline kustutamine. Mis on fotokeemiline ergastusenergia kustutamine fotosünteesi valgusreaktsioonides? Soojuse eraldumine. See on mehhanism, mis kaitseb taime valguse kõrge intensiivsuse kahjuliku mõju eest. Üleliigne valgusenergia eraldub soojusena. Millist reaktsiooni katalüüsib violaksantiini de-epoksüdaas ksantofüllide tsüklis Mittefotokeemilist valgusenergia kustutamist.
Kaugelt olulisem on toik, et temperatuuri tousuga kasvab molekulide hulk, millel on piisav energia reageerimiseks ehk mille energia uletab aktivatsioonienergiat. 48. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H , kusjuures aktiveerimisenergia vaartus on E 2. Seega on reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem endotermilise protsessi puhul. 49. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lahteaine peenestamine - kiirendab b) saaduse lisamine nihutab tasakaalu c) temperatuuri tostmine kiirendab, nihutab tasakaalu
(Läbilöögipinge on pinge, mille korral toimub juhtidevahelise isolatsiooni läbilöök. Läbilöögitugevust väljendatakse ühikutes kV/mm) Puidu liimimisel kõrgsageduspressidel ja kõrgepingeliinide projekteerimisel. 33. Mida iseloomustab puidu kaonurga tangens ja millistel tehnoloogilistel protsessidel on see oluline? Kaonurga tangens iseloomustab, milline osa kõrgsagedusvälja energiast hajub soojusenergiana. Puidu tan δ sõltub ka valjasagedusest (oluline kõrgsageduskuivatuses ja liimimisel). 34. Milline on heli levimise kiirus piki- ja ristikiudu puidu 5…7% niisukse juures? Puit pikikiudu 3800…4800 (W=5…7%) Puit ristikiudu 500…1500 (W=5…7%) 35. Millest sõltub puidu heliabsorbtsiooni võime? Absorbtsioonivõime sõltub heli sagedusest. 36
Iga energia ülekande juures muutub osa energiast soojusenergiaks, mis on kõige kasutum kõigist energiatüüpidest. Soojusenergiat ei saa kasutada musklite või aju tööle panemiseks. Kasulikuks tööks – musklite tööle panemiseks saab kasutada ikka vaid suhkrutüki keemiliste sidemete energiat. Paratamatu soojuskao põhimõttest tuleb kaks tähtsat järeldust. 1. Kogu aeg peab lisanduma uut päikeseenergiat, sest fotosünteesist saadud kvaliteetne energia lahkub kogu aeg ka soojusenergiana. On võimatu ehitada masinat, mis töötaks ilma energia lisamiseta – igiliikurit – perpetum mobilet. See piirang kehtib ka ökosüsteemile. Teine järeldus on see et igal järgneval - kõrgemal tasemel on üha vähem kasutada kasulikku, kvaliteetset energiat. Iga järgnev samm tähendab energia ümberladu, millega kaasneb soojuskadu. Röövloomi on vähem kui saakloomi 16. Aineid, mida organism enda ülesehitamiseks vajab, nimetatakse toitaineteks.
seotud ja võivad üle minna ühelt aatomilt teisele aatomile. Välises kihis on 1-8 elektroni. Elektronpilv elektroni leidumise tõenäosus ruumis. Kvant väikseim jagamatu energiakogus. Elektronid saavad liikuda ühelt orbitaalilt teisele ainult neelates (liiguvad tuumast kaugemale) või ainult kaotades (liiguvad tuuma suunas) energiat. Kui elektron liigub kõrgemalt tasemelt madalamale, siis selle käigus kaotatud energia liigub keskkonda soojusenergiana. Keemiline reaktsioon aatomite vahel toimub elektronide vahetus. Vanad sidemed ainete vahel lõhutakse ja moodustatakse uued. Keemilise elemendi reageerimise kiirus sõltub elektronide arvust välimisel kihil ehk valentselektronidest. Kui väline elektronkiht on täis, siis aatom ei ole keemiliselt aktiivne. Aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone nimetatakse elektronegatiivsuseks. Kõrge
tööd teha. 2) Rasvad – Suure energiatihedusega (36 ATP’d), tagab püsiva ja stabiilse energiavaru pikaks ajaks, lagundamine võtab aega, ainult aeroobsetes protsessides, pideva aktiivsuse korral 3)Valgud – pigem mitte Glükoosi lagundamine – universaalne dissimilatsiooni protsess Glükogeeni lagundamisel saadakse glükoosi molekul -> glükoos oksüdeerub -> vabanev energia säilitatakse ATP molekulidesse (40%) ja 60% hajub soojusenergiana. Glükoosi lagundamise etapid (rakuhingamine): Peab olema energiat, et energiat juurde toota. 1) Glükolüüs – glükoosi algne lagundamine. Toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. Aeroobne glükolüüs – hapnikku on piisavalt. Erinevate ensüümide toimel toimuvad reaktsioonid (Glükoosist ATP saamiseks on vaja kasutada ATP’d glükoosi molekuli muutmiseks), mille tulemusena tekib 2püruviinamarihappe molekuli (püruvaati), 2ATP’d ja 2NADH molekuli.
Kõike olulisem dissimilatsiooniprotsess: C6H1206 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP varuaine (glükogeen) -> glükoosi molekulid -> süsihappegaas ja vesi -> energia. Toimumiseks on vajalik hapniku olemasolu. 1. Tärklis ja glükogeen lõhutakse glükoosi molekulideks; 2. Glükoosi molekulid lagundatakse CO2 ja H2O; 3. Vabanevast energiast 40% salvestatakse ATP molekulidesse, 60% hajub soojusenergiana; 4. Ühe glükoosimolekuli oksüdatsioonil sünteesitakse 38 ATP molekuli; 5. Iga reaktsiooni katalüüsib kindel ensüüm. 6. Glükoosi lagundamise kolm etappi: 1. glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgistikus); 2. tsitraaditsükkel (mitokondri sisemuses); 3. hingamisahela reaktsioonid (mitokondri harjakeste membraanides). 7. Aeroobne glükolüüs – toimub, kui on piisavalt hapnikku; 8
Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A on konstant, E on aktiveerimisenergia ja R gaasi universaalkonstant. Joonisel on E1 otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H, kusjuures aktiveerimisenergia väärtus on E2. Molekuli energialiiga nimetatakse aktiveerimisenergiaks. 30. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata. Negatiivne katalüsaator on inhibiitor. Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone. Katalüsaator toimib reeglina
Keemilise reaktsiooni kiiruse olulist sõltuvust temperatuurist seletame aktiivsete osakeste suhtelise sisalduse suurenemisega T tõustes ja nende sisalduse vähenemisega T langedes. 48. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H , kusjuures aktiveerimisenergia väärtus on E 2. Seega on reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem endotermilise protsessi puhul. 49. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lähteaine peenestamine - kiirendab b) saaduse lisamine – nihutab tasakaalu c) temperatuuri tõstmine – kiirendab, nihutab tasakaalu
Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. Arrheniuse võrrand k= Ae E/RT - kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A on konstant, E on aktiveerimisenergia ja R gaasi universaalkonstant. Joonisel on E1 otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H, kusjuures aktiveerimisenergia väärtus on E2. Molekuli energialiiga nimetatakse aktiveerimisenergiaks. Katalüüs Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata. Negatiivne katalüsaator on inhibiitor. Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone. Katalüsaator toimib reeglina reaktsioonimehhanismi muutmise kaudu
Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. Arrheniuse võrrand k= Ae E/RT - kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A on konstant, E on aktiveerimisenergia ja R gaasi universaalkonstant. Joonisel on E1 otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H, kusjuures aktiveerimisenergia väärtus on E2. Molekuli energialiiga nimetatakse aktiveerimisenergiaks. Katalüüs Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata. Negatiivne katalüsaator on inhibiitor. Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone. Katalüsaator toimib reeglina reaktsioonimehhanismi muutmise kaudu
Rusikareegli j ärgi kiireneb reaktsioon 2...4 korda temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra, aga ainult homogeensete reaktsioonide korral ja toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel. 47. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H , kusjuures aktiveerimisenergia väärtus on E 2. Seega on reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem endotermilise protsessi puhul. 48. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lähteaine peenestamine - kiirendab b) saaduse lisamine nihutab tasakaalu
suurenemisega T tõustes ja nende sisalduse vähenemisega T langedes. 48. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia Δ H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia Δ H , kusjuures aktiveerimisenergia väärtus on E 2. Seega on reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem endotermilise protsessi puhul. 49. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu?
52 29. Põhiülesanded aurujõuseadmete automaatreguleerimisel. Põhiliseks ülesandeks aurujõuseadmete automaatreguleerimisel sõltumatult seadme tüübist ja konstruktsioonist on toodetava ja tarbitava võimsuse võrdsuse tagamine, kusjuures ei ole põhimõttelist tähtsust, kas energia tarbimine toimub elektrivõrgu kaudu elektrienergiana või soojusenergiana küttesüsteemis või tehnoloogilises protsessis. Aurujõuseadme töö puhul peab küllalt pika ajaintervalli kohta kehtima põhivõrdus: Ej.a. = Ekas+EK kus Ej.a. tsüklisse viidud (juurdeantud) energia hulk Ekas kasuliku energia hulk (mis antakse tarbijale) Ek kadude energia Küllalt lühikese ajavahemiku jaoks võib kirjutada analoogilise võimsuste bilansi võrrandi: Pj.a. = Pkas+Pk
piisavalt suur, et lõhkuda keemilisi sidemeid ja vallanda sündmuste ahelat, mille lõpptulemuseks on bioloogiline muutus. Mitteioniseeriva ja ioniseeriva kiirguse kvalitatiivne vahe põhinebki üksikute neelduvate energiaportsjonite suuruses, mitte kogu energias, mis neeldub. Selle väite tõestamine ei ole keeruline. On teada, et 4 Gy suurune kogukeha doos lõpeb suure tõenäosusega kiiritada saanud inimese surmaga. Energiahulk, mis sellise doos absorbeerudes neeldub, on ca 67 kalorit ja soojusenergiana salvestudes põhjustaks selline energiahulk kehatemperatuuri tõusu ca 0,002°, mis arusaadavalt ei tekitaks mingit bioloogilist muutust. Sama energia on võimalik saada näiteks suutäie kuuma kohvi joomisel. Soojusenergia neeldub ühetaoliselt ja ühtlaselt, seega on kahjustuse tekkeks vaja palju suuremaid energiahulki. Seega pole röntgenikiirguse kahjustav toime sõltuvuses mitte niivõrd neeldunud doosist, kuivõrd neeldunud energiaportsjonite suurusest.
vabaneb (joon. 8.16b). Omajuhtivusega pooljuhtmaterjali juhul vabaneb energia väärtuses E g kui elektron langeb tagasi juhtivustsoonist valentstsooni. Lisandpooljuhis on lisaks elektroni üleminekule juhtivustsoonist nivoole keelutsoonis võimalik ka teine täiendav üleminek nivoolt keelatud tsoonist valentstsooni. Joonisel (joon. 8.16c) on esimene üleminek näidatud mittekiirguslikuna s.t. vabanev energia hajub võrevõngete soojusenergiana. Neeldumise intensiivsus sõltub nii materjali loomusest kui ka tema paksusest (joon. 8.14) I' T = I' o e-x Kus, I' T - materjali läbiva valguse intensiivsus; I' o - materjalile langeva valguse intensiivsus; - neeldumiskoefitsient; x - materjali paksus. Neeldumiskoefitsient sõltub lainepikkusest. Ained suure väärtusega neelavad juba õhukeses kihis enamiku valgusest. 8.10. Materjali läbipaistvus
annaabi.ee 
