vähenemist. Ultraviolettkiirgus kutsub esile mutatsioone. Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Kasutada ratsionaalselt lämmastikväetisi. Kasvuhooneefekt- seda põhjustab metaani,süsihappegaasi jt gaaside konsentratsiooni suurenemine õhu koostises. Gaaside kiht takistab Maa soojuskiirguse peegeldumist atmosfääri, põhjustades kliimasoojenemist. Kliima soojenemisele aitavad kaasa ka troopiliste vihmametsade ja suurte Siberi metsamassiivide hävitamine. Soojenev kliima põhjustab igijää sulamise,millega kaasnevad üleujutused. Soojenev kliima muudab biosfääri liigilist koostist. Vähendada õhu saastamist. NATURA2000 üleeuroopaline loodus-ja linnuhoiualade vürgustik. Eesmärgiks väärtuslike ja ohustatud looma-ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. AGENDA21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Tähtsustab keskkonnasõbraliku ja
külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved. · Külm hoovus Õhk soojeneb ja muutub kuivemaks. Pilvi ega sademeid ei teki. Nõlvad · Tuulepealne nõlv Ookeanilt tulev nõlv kerkib mööda mäenõlva üles ja hakkab jahtuma. Kondesnsserub veeaur, tekivad pilved ning hakkab sadama. · Tuulealune nõlv Kuiv õhk laskub mööda nõlva alla ja hakkab taas sadama. Tuuled · Orutuul Tekib päeval. Soojenev õhk tõuseb, jahtub ning tekivad pilved. · Mäetuul Tekib öösel. Õhk jahtub, muutub tihedamaks ja laksub allapoole.
4,8 km, laius 3,2 km, suurim sügavus 5,2 m, keskmine sügavus on 2,5 m ja vee hulk 32,87 miljonit m3. Ülemiste järve taimestik on suhtselt liigirikas 28 liiki. Järvest on leitud haruldane ränivetikas. Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. esineb peledit. Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile. Aastatega on Ülemiste järv korduvalt üle uputanud ja tekkitanud üleuputusi. Praegu Ülemiste järve vesi enam linna ei ohusta. Viimati oli järve veetase ohtlikult kõrge 2004. aastal. Järves on ka olnud õnnetusi 1938. aasta septembril kukkus järve Poola purilendur, 1966 jaanuaris maandus järve jääle Tallinn-Saaremaa liini reisilennuk ja 18. märtsil 2010 tegi
Kõrbeid asub üle kogu maailma, · NT: Lõuna-Aafrika kõrb Sahara. 2. Mis on kõrbestumine? · Protsess, mille käigus viljakas ala muutub kuivaks alaks, kus on taimedel raske kasvada, kuna sademete hulk on väike. 3. Millised on kõrbestumise põhjused? · Kliima ja inimtegevus (maa liigne kasutamine, põõsastike hävitamine, (vihma-)metsaraied, sobimatud maaharimisviisid), karjakasvandus ja üha soojenev kliima. 4. Kuidas mõjutab kõrbestumine Malis elavaid inimesi ja selle riigi majandust? · Pole maad, kus harida põldu. Selle tõttu surevad väga palju nälga ning pole midagi, mida müüa (vaesus) ja vahemad on suured, kui on midagi tarvis. 5. Milliseid ühiskonnagruppe mõjutab kõrbestumine kõige valusamalt? · Madalamaid kihte, kes tegelesid põlluharimisega ja karjakasvandusega. 6. Mis on Timbaktu ja mis on selle ajalooline olulisus?
Tänaseks on kinnitatud, et oma elu on kaotanud umbes 1830 inimest ning 705 inimest on siiani kadunud. Rahalist kahju hinnatakse ligi 90 miljardile USA dollarile. Tuleb tõdeda, et viimastel aastakümnetel on orkaane hakanud esinema rohkem ja nende mõju on tugevam kui kunagi varem. Tekib küsimus, miks see nii on. Ameerika teadlased väidavad, et laastavad orkaanid muutuvad sagedasemaks ja võimsamaks inimkonna süü läbi. Orkaanidele lisab võimsust kasvuhoonegaaside mõjul soojenev merevesi. Merevee temperatuuri orkaanide tugevusega seostanud uuringust inspiratsiooni saanud USA teadlased tõestasid, et pinnavee soojenemise taga on suuresti inimtegevuse mõju. Täpsemalt fossiilkütuste põletamisest tingitud kliima soojenemine. Kui ennist sai öeldud, et orkaan Katrina tagajärgedeks olid suured inimkaotused ja rahalises mõttes suur tagasilöök USA-le, siis tegelikult oli kahju märksa suurem. Keskkond ja majandus olid olid samuti saanud suure löögi osaliseks
Muutused jõgede vooluhulgas mõjutavad veekasutuse võimalusi, suurenev aurumine vähendab veevarusid, alaneb põhjavee tase, põldude niisutamine suurendab soolsust jne. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemepratuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Paljud puuliigid võivad kaduda, kuna kohanevad kliimatingimustega väga aeglaselt. Soojenev kliima võimaldab pöögimetsadel kasvada senisest kaugemal põhjas. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mägedes asuvad liustikud sulavad, see omakorda mõjutab
See riik, kellel naftat jagub, võib rahumeeli asetada end maailma jõukamate riikide sekka. Raha paneb raha tootma ning selle olemasolul puuduvad riigi arendamisel piirid. Väga raske on jalgu alla saada, kui puudub piisav ressurss. Selge on see, et raha ei tee õnnelikuks, kuid kindlasti aitab selle saavutamiseks tublisti kaasa. Kiire tehnika arenguga maailmas on kaasnenud ulatuslikud globaalsed probleemid. Otseseks ohuks võib pidada osooniauke ning järjest enam soojenev kliima kasvuhoone efekti suurenemise tõttu. Kõik see on tingitud õhku paisatud mürgistest kemikaalidest ja erinevate põlemisprotsesside tulemusena. Vähemalt kõik põhjariigid vajavad muu maailmaga pidevat kontakti, globaliseerumine nõuab ka üha rohkem transporti, sest pidev kaubavahetus ongi selle maailma loomulik osa. Kombeks on saanud suurettevõtetel oma tootmiseks vajaminevad tehased ehitada vaesematesse riikidesse, kus on odav tööjõud ning maksud.
See on juba kaasa toonud negatiivseid tagajärgi ranniku üleujutamise ja purustamise näol, eriti Vaikse ookeani väikesaartel. Arktikast sisse tungivate hiiglaslike mageveehulkade tõttu on häiritud ka Golfi hoovuse sooja vee kanne Loode-Euroopasse. See põhjustab 1 omakorda kliima jahenemist Põhja-Euroopas, mistõttu võivad soojemat kliimat vajavad liigid hukkuda. Üha soojenev kliima muudab oluliselt ka biosfääri liigilist koostist. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht, mille paksus looduses on ~5 km (kokkusurutult 3-7 mm), kaitseb meid ultraviolettkiirguse eest, mis võiks hävitada kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kõige suurem ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse
Põllumuldade viljakus on seal aga alla keskmise. Taimkate Kõige enam on Mikitamäe vallas laanemetsi, kuid sealt leiab ka madalsoid ja rabasid üheks neist on Padussaare soo. Mikitamäe vald asub RMK Kagu regioonis ja Orava metskonnas. Beresjele, Lüübnitsale ja Audjasaarele sookaitseala pindalaga 1550 ha see on erilise taimestikuga sooala, mis on eriti värvirikas kevadel ja sügisel. Turism Beresje küla Beresje umbjärv on Peipsi jäänusjärv. Vesi on hästi soojenev ja ujumiseks mõnus. Suvel katab järve pinda kaunis vesirooside vaip. Küla lõpus on külakalmistu, kus on ka vanausuliste matmispaik. Lüübnitsa küla Küla lähedale Lämmijärve kaldale on ehitatud vaatetorn. 12,5 meetri kõrgusest vaatetornist avaneb kaunis vaade ümbrusele Lämmijärvele ja seal asuvale kahele Venemaa saarele Kolpinole ja Mtesile, ümbruskonna küladele Tegevusalad
ära ka selgrootuid. Ta armastab taimerikast ala, kus on hea taimede vahel saaki varitseda. Ahvena toiduks on peamiselt kalad (nt särjed), sageli väiksemad ahvenad. Kaldavees ujuvad mitut liiki konnad. Rohelised konnad elavad vees kogu elu, maismaal käivad nad ainult putukajahil. Tavalisemad on maismaal elavad rohukonnad, kes aeg-ajalt vette sulpsavad. Igal kevadel tulevad nad vette kudema. Madal kiiresti soojenev kaldavesi sobib selleks hästi. Kudust koorunud konnakullesed leiavad toitu veetaimede pinnalt. Suur osa kullestest langeb saagiks ujuritele ja suurte kiilide vastsetele. Peipsi järvest leiavad ka toitu mõned imetajad. Järve ääres võib näha kopraid, mügrisid ehk vesirotte, kes kuuluvad näriliste hulka. Nad toituvad järvetaimede mahlastest osadest, neile sobivad pilliroog, hundinui, järvkaisel, tarnad jt. Kobras sööb ka lehtpuude ja põõsaste oksi ning koort
· Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. · Tõenäolislt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemepratuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. · Mägedes asuvad liustikud sulavad, see omakorda mõjutab seaseid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Pöögi levikuala muutus Soojenev kliima võimaldab pöögimetsadel kasvada senisest kaugemal põhjas. Loodusvööndid mägedes Mäed hõlmavad 20% maismaast ja on oluliseks veeallikaks paljudele jõgedele. Mitmed väiksema levikuga loodusvööndid võivad mägedes kaduda, liustike pindalad vähenevad. Sademete hulga muutused mõjutavad muldi ja sotsiaalmajanduislikku tegevust nagu põllumajandus, turism, hüdroenergia kasutamine, palgiparvetus. Looduse mitmekesisus
kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. Järv asetseb PõhjaEesti platool, meretasemest 35,7 m kõrgemal. Veekogu pindala on umbes 960 ha, suurim sügavus väljavoolukanali juures 6 m (keskmine sügavus 2,5 m). Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu veidi suurendanud. Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,31,6 m), hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile. Miks on Ülemiste vesi hägune? Suvel põhjustab seda rohke taimne hõljum, varakevadel ja sügisel, kui hõljumit on vees vähe, tõstab madalaveelise järve põhjast mudaosakesi üles tuule tekitatud lainetus. Muda on aga Ülemiste järve põhjal palju. Sellele juhtisid tähelepanu juba esimesed uurijad, ajavahemikul 19741984 pumbati järvest välja umbes 263 000 m3 muda
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/eesti_veekogud.htm Suvel moodustub järvedes sooja ülemise kihi all temperatuuri hüppekiht, kus vertikaalne segunemine on tiheduse suure vertikaalse gradiendi tõttu takistatud ja soojusjuhtivus alumistesse kihtidesse on vähem intensiivne. Seetõttu võib suvel alumine kiht olla väga jahe. Madalates järvedes ulatub suvine soojenemine ka alumistesse kihtidesse. Kevadel rannaäärsed madalad veed soojenevad kiiresti. Järve keskel pinnakihi soojenev vesi segatakse läbi allpool olevate külmemate vetega ning seetõttu pinnakihi soojenemine ei ole seal nii kiire. Kui järve keskel tekib stabiilne stratifikatsioon, siis sügavamate kihtidega segunemine on takistatud ning pinnakihi edasine soojenemine toimub järve keskel peaaegu sama kiiresti kui ranna ääres. Järve rannaäärse ala ning keskosa erineva soojenemise tõttu tekib püsiv tiheduse horisontaalne gradient ranna lähedal on kergem vesi ja järve keskel tihedam vesi
Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutaboluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 18. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 19. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saada energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri., kus ta temperatuuri languse,
mahajäetud kalakasvatustiigid, kultuurrohumaad). Kõre vajab avaraid päikesepaistelisi alasid luited ja liivakud või karjatatavaid ranna- ja looniitusid. Rohe-kärnkonn päikesele avatud liivaste ja madala taimestikuga alade liik. Viibib vees vaid kudemisperioodil. Mudakonn vajab nii maismaa- kui ka vee-elupaika. Vee elupaik: kaladeta selge veega seisuveekogud, madala veetaimestikuga, laugete kallastega(madal kiiresti soojenev vesi), päikesepaistel. Maismaa elupaik: kergesti kaevatava pinnase olemasolu. Väldib kivist pinnast ja asustab pigem kergete muldadega alasid. ROHELISED KONNAD iseloomulik veeline eluviis. Tiigikonn asustab väiksemaid mageveekogusid (nt väikejärved, tiigid, kraavid, kopra üleujutusalad, turbaaugud, karjääriveekogud). Talvitub maismaal, kaevab endale kaldaäärsesse pinnasesse uru, ülejäänud aja elab vees. Veekonn veedab vees kogu oma elu
ning need kaetakse samuti turbaga. Kartul kasvab sellistes tingimustes 20 päeva, pärast mida kartulid istutatakse mullapalliga kasvuhoonesse või põllule. Soojalöök · Kartulimugulaid hoitakse mahapanekueelselt 30 kraadi juures kaks päeva. Tulemuseks 3-4 mm pikkused tugevad tipuidandid. Tulemuseks varajasem saak. A-eelidandatud seemnemugul, B- soojalöök, C- töötlemata mugul Muld · Kiiresti soojenev saviliiv muld · Põld kaitstud külmade õhumasside eest (põhi, kirre) · Väetamine mineraalväetistega · Eelidandatud mugulad mulda käsitsi või masinaga.
mitigation action, Renewable and Sustainable Energy Reviews, 16, 4, 2329-2336, 2012 [http://www.sciencedirect.com.ezproxy.tlu.ee/science/article/pii/S1364032112000457] (17.12.12) R. Goicc, S. VijayaVenkataRamana, S. Iniyan, A review of climate change, mitigation and adaptation, Renewable and Sustainable Energy Reviews, 16, 1, 878897, 2012 [http://www.sciencedirect.com.ezproxy.tlu.ee/science/article/pii/S136403211100459X] (1.12.12) Siim Veski, Soojenev kliima võib põhjustada kliimajahenemist, Eesti Loodus, 2005, [http://www.gi.ee/~veski/11180.pdf](22.10.2012) 10 Thomas J. Crowley, 2000, ,,Causes of Climate Change Over the Past 1000 Years", [http://www.sciencemag.org/content/289/5477/270.full] (15.10.2012) Volli Kalm, Kliimamuutused eri ajaskaalades, Horisont, 2, 2009 [http://www.horisont.ee/node/1013] (17.12.2012) 11
Atmosfääri üldine tsirkulatsioon õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal 2 tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitab troopilise madalrõhkkonna, mis ,T = × pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 4 c 2 2 e kT - 1 Bougueri seadus- Neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. Coriolise jõud (tingitud maakera pöörlemisest) põhjustab põhjapoolkeral
Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 17. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. 1- ja 3- rakuline mudel. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon - õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitab troopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 3-rakuline tsirkulatsioonimudel 18. Maakera veevarud. Veeringe. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul.
Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutaboluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 18. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 19. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saada energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri., kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja
mitmes roosakas või Tahab palju valgust Pinnas peab olema kergesti tomatit, paprikat, baklazaani levikut) Säilivad lühikest aega punakas tooni Koduaias on parim redist soojenev Kannatavad ka Sisu enamasti valge kasvatada varakevadel või Keskmiselt happeline muld ümberistutamist Kuivuse ja soojuse tagajärjel sügisel Seeme külvatakse otse võib juurvili tohelduda kasvukohale
Laminaarseks nim. liikumisrežiim, kus vedeliku või gaasiosakesed (kihid) liiguvad üksteisega paralleelselt Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 19. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. 1- ja 3- rakuline mudel. V: Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. Tsentrifugaaljõud - tekib kõverjoonelisel liikumisel ja on suunatud kurvist välja Fts ~ v2/r • Hõõrdejõud - avaldub liikumisele vastupidises suunas Fh = -k v • Coriolise jõud - inertsijõud, mis tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis Fc = 2 ω v sin φ 20. Maakera veevarud. Veeringe.
Tekib oht, et teenindaja hakkab oma organisatsiooni kiruma ja saeb oksa, millel istub. Sundimine ,,keelan, käsen, poon ja lasen, istun pähe" saab vahel kasutada agressiivsete klientidega, aga enamasti ei tohiks teeninduses kasutada. Ähvardamine võimalik kasutada, aga effektiivsem on kasutada positiivset lähenemist! Kauplemine kõigepealt lüüakse kliendile ,,uksega pähe", öeldes, et see teenus on täiesti kättesaamatu; seejärel järgneks soojenev jutt : "Olles püsiklient, suudame kindlasti midagi välja mõelda." Sisendamine autoriteedile toetuv ettepanek, prestiizi rõhutamine, ootuste ja vajaduste võimendamine (kirjeldades emotsionaalselt ja värvikalt). Hämamine kliendile arusaamatute mõistete ja väljendite kasutamine. Näiteks küsige IT- teenindajalt, et mis mu arvutil viga on ja kuulete reeglina üsna palju hämamist. 3.4 Raskete klientidega toimetulek Hea on suhelda inimestega, kes meile meeldivad
kujuneb välja näiteks Araabia kõrbetes ja on väga kuiv. Põhjustab kohale jõudes samuti kõrget temperatuuri. 4. Ekvatoriaalne õhumass - ekvatoriaalne õhumass on alati mereliste omadustega. Mandri kohal on see niiskem, sest vihmametsadest on auramine (evapotranspiratsioon) suurem kui ookeanilt. 4.Atmosfääri üldine tsirkulatsioon, seda põhjustavad ja mõjutavad tegurid. Õhu liikumise üldskeem on järgmine: 1) Ekvaatori kohal intensiivse päikesekiirguse mõjul soojenev ja kerkiv õhk tekitab sinna madalrõhuala. Kerkinud õhk liigub ülemistes õhukihtides troopika suunas, muutub külmaks ja raskeks ning laskub 30-tel laiuskraadidel. Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. 2) Troopikast liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Kuna õhu liikumine muutub Coriolise efekti mõjul, tekivad troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid 3) Läänetuuled on püsivad tuuled, mis puhuvad troopika piirkondadest, kus paikneb
hindama situatsioone hoolega. 8. Tähelepanu kõrvalejuhtimine: kui kergesti üks asjakohatu stiimul võib muuta või takistada inimese käitumist. Kirjeldab kuidas laps pöördub uutele situatsioonide või võõraste poole. Kas laps läheneb innukalt uutele situatsioonidele ja inimestele või näib olevat kahtlev ja vastuseisev kui satub kokku uute situatsioonide, inimeste või asjadega? Aeglaselt soojenev laps kaldub enne tegutsema asumist mõtlema, kaalutlema. Nad ei tegutse ka täiskasvanuna impulsiivselt. 9. Tähelepanu ja püsivus. See on aja pikkus, mille jooksul laps jätkab oma tegevust takistuste puhul. Kas laps lõpetab oma töö puzzle kokkupanemisel kui tal on raskusi või läheb kiirelt üle mõnele teisele tegevusele (st loobub)? Kas laps suudab oodata kuni tema
annaabi.ee 
