Selle abil on võimalik kokku hoida kuni 1000 kWh energiat iga akna m2 kohta aastas. Passiivmaja on hoone, milles soojusliku mugavuse (ISO 7730[1]) saab tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi (DIN 1946) tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta. See definitsioon on ainult funktsionaalne, selles ei sisaldu numbriline väärtus ja see ei sõltu kliimast. Passiivmaja puhul on idee, et soojakadusid vähendatakse niipalju, et maja saaks ära kütta ainult sissejuhitavat õhku soojendades. Hea ruumikliima tagamise eesmärgil on passiivmajas kontrollitud õhuvahetus möödapääsmatu. Kui lähtuda standardsest õhuvajadusest 30 m3 inimese kohta tunnis ja eeldusest, et inimese kohta tuleb majas 30 m2, on värske õhu vajadus minimaalselt 1 m3/m2 tunnis. Sissejuhitavat õhku ei soojendata kõrgema temperatuurini kui
vähenenud, on Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur – ca 11 tonni inimese kohta aastas. Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 25–30% rohkem soojust kui Helsingis. KODUS - eelista puu-, päikese- vm taastuvenergial põhinevat kütet, linnas on suhteliselt säästlik gaasiküte - toatemperatuuri langetamine 1°C võrra hoiab küttekulu kokku 6% - vähenda soojakadusid akende toppimise ja seinte soojustamisega - kasuta vett säästlikult, eriti sooja vett - kasuta säästulampe, mehaanilisi ja energiasäästlikke kodumasinaid -anna oma tarbetud riided jm asjad teistele, kes võivad neid vajada -sorteeri oma prügi ja komposteeri toidujäätmeid - eelista lähemal asuvaid igapäevateenuseid - eelista ühistransporti ja jalgsi ning rattaga liiklemist - kui vajad autot, eelista ökonoomseid mudeleid ja jaga oma autot teistega - eelista lähemal
ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore
· Kolm kontrollerivalikut · Lukustatav turvauks · Ülekuumenemise kaitse A-klassi ahjudel asub ,,soojuskast" terasest kesta sees. Väliskest on kaetud atraktiivse sinise tooniga, mille esipaneel on musta värvi. Ahju uks on valmistatud tugevdatud süsinikkiust. Töökamber on tehtud roostevabast terasest, mille seintes on kapseldatud küttekehad. Kambrit ümbritseb kõrge effektiivsuse ja kerge isolatsiooniga, et tekitada ühtne töötsoon ning vähendada soojakadusid. Õhuringlust teostav ventilaator on sobitatud kambri taha ning tagab ühtlase ja täpse temperatuuri. Täismõõdud tagavad obstruktsioonile vaba ligipääsu ning kuum õhk on operaatorist eemale suunatud. Isoleerivad keraamilisest kiust pistikud, isolatsioonitoed ja ukselingid on peidetud ukse taha, mida tasakaalustab epokattega raskused. Kontrollerid on paigaldatud ventileeritud paneelile, mis on kaitse ning ka lihtsustatud nägemise mõttes sisse süvistatud
· lõunasse orienteeritus · energia passiivne salvestamine · ökoloogilised ehitusmaterjalid Passiivmaja on hoone, milles soojusliku mugavuse (ISO 7730[1]) saab tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi (DIN 1946) tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta. See definitsioon on ainult funktsionaalne, selles ei sisaldu numbriline väärtus ja see ei sõltu kliimast. Passiivmaja puhul on idee, et soojakadusid vähendatakse niipalju, et maja saaks ära kütta ainult sissejuhitavat õhku soojendades. Hea ruumikliima tagamise eesmärgil on passiivmajas kontrollitud õhuvahetus möödapääsmatu. Kui lähtuda standardsest õhuvajadusest 30 m3 inimese kohta tunnis ja eeldusest, et inimese kohta tuleb majas 30 m2, on värske õhu vajadus minimaalselt 1 m3/m2 tunnis. Sissejuhitavat õhku ei soojendata kõrgema temperatuurini kui 50 °C põhjusel, et sellest ülespoole hakkab see halvasti mõjuma
Sidekude ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks. Ehitus: palju rakuvaheainet, rakke on suhteliselt vähe ning need paiknevad üksikult. Ülesanded: kaitseb (veri ja rasvkude), toestab (luu-ja kõhrekude), tagab elastsuse, seob lihaseid luudega (kõõluseid), transpordib aineid (veri). ● Rasvkude - selle koe rakud on võimelised endasse rasva koguma. Moodustavad nahaaluse rasvakihi, mis kaitseb siseelundeid, vähendab organismi soojakadusid ja talletab varuaineid. ● Luu-ja kõhrkoe moodustavad haralise kujuga luukoe rakud, mille rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid, täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. ● Veri on vedel sidekude, mille rakuvaheaineks on vereplasma. 1) punalibled ehk erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2) valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest
·Poolsaapad: on pahkluuni ulatuva kõrgusega ning nööridega või lihtsalt jalga tõmmatavad. Viimasel juhul on saabastel tõmblukk või elastne vaheosa nii saate saapad kergemini jalga. ·Saabaste kontsa kõrguseid on erinevaid KUMMIST SAAPAD ·Kumm või PVC ·Mikrovahustatud polüuretaanist ·Kaal kuni 35% vähem ning kulumiskindlus mitmeid kordi suurem ·Polüuretaani madal temperatuurijuhtivus vähendab saapasiseseid soojakadusid ning materjal säilitab oma elastsuse ka 30°C juures ·Nende kummikute tootmiseks kasutatud materjal (pealne ja välistald) sisaldab 20% nitriilkummi ·Nitriilkumm on loodusliku kummi üks sünteetilistest analoogidest, mis omab suurt mehaanilist vastupidavust ·Saabas säilitab elastsuse külmas keskkonnas (kuni 20C) ·Saabas on süsivesikute, õli ja happekindel ·Antistaatilise ja mittelibiseva tallaga KEVADSÜGIS
+joonis kasvuhoonest. 13). Soojaülekanne vertikaalses õhkvahes? Väikeses õhkvahes tekivad soojakaod juhtivuse teel, suures õhkvahes kaob soojus konvektsiooni teel (termosifooni efekt), soe õhk liigub jahedamale pinnale. Kõige väiksemad soojakaod 25...30mm õhkvahes. Selektiivklaas: kaetud metallioksiidi kihiga, laseb läbi lühikese lainepikkusega päikese- ja soojuskiirguse, ruumist tagasi peegelduvat kiirgust läbi ei lase, U~1,1-1,5W/m2K. Soojakadusid saab vähendada veel, kui kasutada õhkvahes inertgaasi (Ar,Kr). 14). Nimetage inimorganisimi sooja äraandmise viisid normaaltemperatuuril? Norm. temp. juures eraldab inimene soojust konvektsiooni ja konduktsiooni, soojakiirguse ja vee aurumise teel.+joonis,kus y-telg= inimese soojatoodang, x-telg= keskkonna temp 15..35c. 15). Eriti kerge min villa soojusjuhtivuse tõus. tiheduse vähenedes muutub vill liiga hõredaks, tekib mikrokonvektsioon ja tõmbevool(sein käitub nagu korstnalõõr)
rasvhappeid ja on seetõttu kõrgema sulamistemperatuuriga. Mida madalam on sulamistemperatuur, seda paremini omastab seda organism. Mida kõrgem on sulamistemperatuur, seda raskemini on rasv seeditav. Lipiidid 7 Lipiidide tähtsus organismis: Energia katmine ja säilitamine. Rasvavarusid jätkub 89 nädalaks. 1 g rasva annab 9,3 kcal. Kaitsefunktsioon rasvkiht on soojusisolaatoriks. Vähendab organismi soojakadusid ja kaitseb siseorganeid. Rasvas lahustuvate vitamiinide allikas ja lahustiks. Lipiide on vaja ka nende vitamiinide imendumiseks ja transpordiks organismis. Struktuurne roll on kudede ehitusmaterjaliks. Võtavad osa kasvuprotsessidest ja elutegevuse reguleerimiseks. Lipiidid 8 Asendamatute küllastamata rasvhapete allikas. Neid vajatakse ainevahetuse reguleerimiseks. Sapi väljutajad söödud toidurasva hulgast sõltub
Sidekude - rakud paiknevad hajusalt ja rakkude vahel on rohkesti rakuvaheainet. Sidekude ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks. Rakud paiknevad üksikult rakuvaheaine vahel. Sidekoe ülesanded: kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid ja ühendab kõik koed ühtseks tervikuks. Rasvkude on selline sidekoe liik, mille rakud on võimelised endasse rasva koguma. Rasvrakud moodustavad nahaaluse rasvakihi, mis kaitseb siseelundeid, vähendab organismi soojakadusid ja talletab varuaineid. Luu-ja kõhrkoe moodustavad haralise kujuga luukoe rakud. Elastne kõhrkude ja kõva luu kude täidavad tugi ja kaitsefunktsiooni. Veri on vedel sidekude. Veres on kolme tüüpi rakke: Punalibled transpordivad hapnikku. Valgelibled on tuumaga rakud ja kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. Vereliistakud on ilma tuumata rakud ja panevad vajadusel vere hüübima. Rakud saavad oma tooraine keskkonnast. Rakkude tootmisprotsessis tekib jääkaineid, millest
kruusa/killustiku eraldamiseks liivakihist, et takistada nende segunemist. 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust? Võimaliku lumekoormusega Suurte vihmade puhul ei pruugi äravoolutorud mahtu vastu võtta ning katus peab suutma ära kanda veekoormuse ning säilitama veekindluse ka ekstreemumites. 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Et saavutada maksimaalne energiasääst ning vältida soojakadusid. 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Et luua neile pehme kest, vältimaks kividest ja muust karmimat sorti pinnasest võimalikke deformatsioone. 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 0,3m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? • arhitektuuriline eskiisprojekt • eelprojekt (selle alusel toimub ehitusloa taotlemine)
See kiht laseb läbi päikese- ja soojuskiirguse, mis on lühikese lainepikkusega. Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Metallioksiidid annavad klaasile värvi. Valguse läbivus 56-65 % Soojust salvestavad klaasid Lisades sulamassile metalloksiide saadakse värviline, tuhmim klaas (roheline, hall, pruun). Absorbeerivad osa infrapunasest kiirgusest klaasi sisse ja seega vähendavad soojakadusid. Soojust ja valgust peegeldavad klaasid Klaasi pinnale on kantud metalloksiidi kiht: peegeldab tagasi suure osa päikese soojusest ja valgusest. Ei soojene. Väljast mõjuvad peeglina. Heli isoleerivad klaasid Eri paksustest ja erineva õhuvahe suurusega paketid (üks klaas 6 mm paks, teine lamineeritud klaasist ). Välisviimistlusklaas 14 Välisviimistluseks kasutatakse karastatud või lamineeritud klaase, mis võivad olla valgust
12. Kipsi plussid ja miinused? 13. Millistest toorainetest valmistatakse tsementi? 14. Tsemendi tootmise põhimõtteline skeem? 15. Mida nim. tardumiseks? 16. Mida nim. kivinemiseks? 17. Mida näitab tsemendi tugevusklass? ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore
· peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). 24 25 5 SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: · Ventilatsiooniga (nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) · Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) · Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonimaterjalide tihedus on _600kg/m3 ja soojaerijuhtivus ei ole suurem kui 0,18W/m0C. Neid kasutatakse soojuse ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees ei liiguks õhk, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur.
Silma tundlikkus on kõige suurem lainepikkuse 556 nm suhtes (kollakasroheline kiirgus). Päikesekiirgusel on nii positiivne kui ka negatiivne mõju, mis ilmneb kahjulikus toimes mõningatele materjalidele (kangad, paber) ja värvidele, ruumide ülekuumenemises palaval suvepäeval ning ereda valguse pimestavas toimes. Ruumide ülekuumenemise vastu kasutatakse aknakatteid, samuti mittereguleeritavaid vahendeid: varikatted, rõdud, lodzad. Soojakadusid (öisel ajal) on võimalik samuti vähendada (ribi)kardinatega Korterelamute planeerimisel tuleb eelistada kahepoolsete korteritega lahendusi (aknad mõlemas välisseinas), mis võimaldab vabamalt päikese suhtes liikuda. Otsekiirgus e otsene päikesekiirgus Otsekiirguse all mõistetakse kiirgust, mis jõuab vaatluskohta paralleelsete kiirte kimbuna otse Päikeselt. Päikesekiirguse vood kiirtega risti olevale pinnale ( I ) ja horisontaalpinnale ( I '= I sin h )
olemasolul ei ole täiendava koguse märgade riiete raskus probleemiks. Riietus on vees ekraaniks kiirguse teel äraantavale soojusele ja kaitseks soojavahetusega lahkuvale energiale. Kui vees on rohkem inimesi, tuleb koguneda kolmestesse gruppidesse, suruda end tihedasti üksteise vastu haarates õlgadest või vööst näod sissepoole ja tõmmata põlved kõveraks kõhu alla. Nii on võimalik soojakadusid vähendada. Abi ülejahtunutele peab olema suunatud kehatemperatuuri kiirele taastamisele. Seejuures ei tohi ülejahtunud inimest üles soojendada kõrge temperatuuri käes, näiteks ahju ääres või kuumas vees. Samuti ei sobi levinud valearvamus, et tuleb külmunud kehaosi hõõruda lumega. Kui on võimalik, tuleb kannatanut määrida piiritusega, paigutada vette temperatuuril 34-360C soojendades vett vähehaaval kuni 400C. Päästevahendi tingimustes annab häid
annaabi.ee 
