03.2010 Kohaliku omavalitsuse põhimõtted 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Omavalitsusorganid 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.
sotsiaalmaks, aktsiis, maamaks jt) laekuvatest sissetulekutest. · Osaliselt tasuta teenused. Nende all mõistetakse teenuseid, mis on olenemata inimeste sissetulekutest neile vajalikud või hädavajalikud. Näiteks vanurite või invaliidide hooldusteenused valdade ja linnade hooldusasutustes. Hooldusteenuste eest tasub osaliselt hooldatav, kuid osaliselt ka riik maksude arvel. · Omahinnaga osutatavad teenused. Avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel on kohaliku omavalitsuse üks põhimõtetest, mis on sätestatud ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Selliste teenuste hulka kuuluvad tavaliselt kommunaal- ja teised elutähtsad teenused (side, elekter, gaas, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, esmatarbekaubad, ühistransport, kultuur), mida osutavad kohalikud omavalitsused või riigiettevõtted omahinnaga, st nende teenuste hinna sisse ei arvestata kasumit.
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; ...
seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla- või valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja teostamisel; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse neid rakendatakse eelarveaasta algusest. Koormis on kohustus, avalikkus;avalike teenuste osutamine soodsaimatel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele tingimustel.Omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Valla-
3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 8 II PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VOLIKOGU 2.1. Volikogu- tema ülesanded ja pädevus Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.
KOV Põhimõtted: kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus; avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. KOV funktsioonid: Iseloomult kogukondlikud funktsioonid, subsidiaarsusprintsiip; Ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga; Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ning olla SA/MTÜ liikmeks. KOV ülesanded: Iseloomult kogukondlikud funktsioonid, subsidiaarsusprintsiip; Ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga;
1 Kohaliku omavalitsuse alusteooriad Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 15.2. Kohaliku omavalitsuse süsteem Valdadel ja linnadel on põhimäärused, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 15.3. KOV üksused Vallad ja linnad 15.4. KOV organid 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike
2. Kohalikud omavalitsused KOV on valla või linna võimuorgan, mis seaduste alusel iseseisvalt korraldab ja juhib kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV põhimõtted: kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; elanike õiguste ja vabaduste tagamine; oma seaduste ülesannete ja kohustuste täitmine; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus; avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Eestis on kaks KOV organit — esinduskogu (volikogu) ja täidesaatev organ (valla- või linnavalitsus). Volikogu suurust otsustab volikogu enne kohalikke valimisi, kuid liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega - vähemalt 7. Pädevus: valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine
omavalitsuse ning riigivõimu vahel. Tooge näiteid. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse organisatsioonilist ülesehitust. Subsidaarsus- ül tuleb täita võimalikult madalal tasemel. Valla elanikel osalusvõimalus. Demokraatia põhimõte- KOV-s elavate inimeste kohalike küsimuste iseseisev lahendamine, osalemine. Õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas või linnas; Seaduste järgimine; Vastutus oma ülesannete täitmise eest; Tegevuse avalikkus; Avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Vallavolikogu (komisjonid ja fraktsioonid) , vallavalitsus (ametnikud) 67. Kirjeldage lühidalt KOVi eelarvet. Tooge näide mõne kohaliku omavalitsuse eelarve suurusest. Järelevalve kohalikus omavalitsuses, kohaliku omavalitsuse üle: kes teostavad, millistes aspektides Iseseisev eelarve. Tulud: maksud- riiklikud ja kohalikud, kaupade/teenuste müük, vara müük, toetused, muud tulud. Kulud-
§ 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve.
Üldpõhimõte: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Põhiülesanded: 1)korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
elanikega. Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 2. Munitsipaalõiguse süsteem ja piiritlemine Munitsipaalõiguse süsteem - KOV õiguses on võimalik eristada selle üld- ja eriosa. Üldosa - tegeleb üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi kohalike omavalitsuste puhul (näiteks PS printsiipide järgimine). Eriosa käib erinevate munitsipaalõigussüsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Eestis eksisteerib ühtne KOV korraldus. Munitsipaalõigust saab jaotada ka:
1). Kahe hinnatõusu muutuse erinevus on eriti suur suurema hinnatõusu korral; liht-tasuvusaja arvutustes eeldatakse energiahinna püsivust ning ei arvestata investeeringute tegemiseks võetud laenu intressimäära muutumisega; energia kallinemise analüüsiks on tehtud võrdlusarvutused ka juhtudel, kui energiahinna tõus on 10 % aastas võrreldes aastaga 2010 ning 10 % aastas võrreldes eelnenud aastaga. Renoveerimistööde tegemiseks soodsaimatel tingimustel on soovitatav, et tellija küsib hinnapakkumusi mitmelt potentsiaalselt töid tegevalt professionaalselt ettevõtjalt. Hinnaküsimist võib tellija läbi viia ka ise, kuid soovitatav on kasutada professionaalse konsultandi-projektijuhi abi, kelle abil on tulemus kindlasti parem. Oluline on siinkohal märkida, et valiku tegemise objektiivsuse ja tulemuslikkuse tagamiseks tuleb koostada korralik renoveerimistööde ehitusprojekt ja tuleks selgelt määratleda tööde koosseis ja
annaabi.ee 
