6.Nimeta ja kirjelda Vanaaja muusikainstrumente Kitara suuremõõtmeline keelpill mida mängisid peamiselt mehed. Lüüra 7 keelega keelpill mille kõlakast oli tehtud kilpkonnakilbist. 7.Nimeta jumal, kelle auks toimusid Vana-Kreekas pidustused Pidustused toimusid Dionysose auks. 8.Millised kunstiliigid said alguse neilt pidustustelt? Milline oli nende tähendus vanaajal? Vanaaja kunstiliikideks olid tragöödia mis tõlkes tähendas sokulaulu ja komöödia mis sai alguse pöörastest sigivuslauludest. 9.Milline uus kunstiliik tekkis Vana-Roomas, kirjelda esitust? Uueks kunstiliigiks oli pantomiim. 10.Kuidas nimetati helirida, millel põhines Vanaaja muusika? Seda helirida nimetati pentatoonikaks.
· 13.saj. tõi endaga kaasa näidendid imetegudest ehk miraaklid. · 14. saj. hakati keskaegsetes linnades esitama suuri vabaõhulavastusi müsteeriume · 15.saj. esitati juba puht ilmalikke müsteeriume. · 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund · 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Tragöödiavõistlused · Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) . · Tavaliselt esines kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja lõbusasisulise saatürdraama.. · Viimasest arenes hiljem lõbusasisuline näidend - komöödia. Antiikteater · Teatrile alusepanijaks peetakse ditürambilise* koori juhti Thespist. · Dionysose teater kerkis akropoli nõlval, kus asus hiigelsuur, kuni seitseteist tuhat pealtvaatajatmahutav väljak. · Sissepääsud olid mõlemal pool
Sellel perioodil arendati välja ka nomos (kreeka keeles 'reegel') muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas kasutatavaid meloodiakäike, rütmi, helilaade. Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest veinijumal Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest , komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes. Sellel perioodil sai muusikast iseseisev kunst. Kreeka helisüsteem jaguneb 3 astmeks. Hiina muusikakultuur on ka üks vanimaid, mis tekkis 1400-1500 eKr. Hiinas oli kammentoor, mis oli pambustoru, kuhu mahtus 100 kindla suurusega hirsi tera ja andis puhudes kindla helikõrguse. Hiina muusikas on 5-astmeline helilaad pentatoonika. Hiinlastel on ideaal arvuks 5
Ajaloolisus (Aristoteles: tragöödia = midagi, mis on kas ajaloos või müütides olnud, komöödia = väljamõeldised); Moraalsed kriteeriumid (komöödia naeruvääristab pahesid, tragöödia kangelane seevastu kehastab voorusi Sotsiaalne seisus erinev; Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); Erinev lõpp. Tragöödiazanri nimetus ise (tragoidia) tähendab täpses tõlkes "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul"). Tragöödiate lähteks peetakse Vana-Kreeka dionüüsiate, kultuslike pidustuste kõige pühalikumat osa: sokumaskides koori esinemist ditürambidega. Alates 6. saj e.m.a. lisandusid näitlejad. Traagilises konfliktis on kangelane vastamisi mingi (transtsendentse) moraalse, religioosse, sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega Komöödia
saj eKr klassikaline ehk atikaajajärk 534 eKr Thestis astus esimest korda dialoogi kooriga ning sellest sai alguse teater. Tragöödia on traagilise lõpplahendusega näidend. Draama on tõsise konflikti ja elusündmustikuga näidend. Draama esituspaigaks kujunes Ateenas teater ruum, mis koosnes kolmest põhiosast Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, stseen koht kus näitlejad said oma kostüüme vahetada ning theatron ehk vaatamispaik. Kreeka tragöödiat tõlgendati kui sokulaulu, kus rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüreid soku pea ja sabaga inimesekujulisi olevusi kehastavad mehed, kes näitasid ülemeelikust ja laulsid jumalate ülistuslaule ditürambe. Neist sokulauludest on saanud nime tragöödia. Tragöödia tunnused tõsine tegevus, lõpule viidud tegevus, kunstipärane kõne lõbupakkuv kõne, pöörakud ehk peripeetiad ning äratundmine. 4. sajandil andis Aristoteles esimese määraatluse, mida
Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Oboetaolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal Dionysose pidustustega ning tragöödiaetendustega. Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Sokutaoliseks saatüriks olid kostümeeritud Dionysose pidustuste kooride liikmed. Soololaulud ja lauldavad dialoogid vaheldusid võimsate kooridega. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes. Vana-Roomas arenes kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim. See oli balletitaoline etendus: tantsija kujutas liigutustega sündmuste käiku, millest laulis koor
Tallinn 2007 Tragöödia on draama suurvorm, zanr, mis vastandub komöödiale ja lahendab spetsiifilist dramaatilist võitlust tegelase paratamatu surmaga ning milles on eilist dramaatilist konflikti. Tragöödia aluseks on tavaliselt sügav ideede konflikt, maailmavaadete kokkupõrge. Tragöödia, kui zanri tekkimine Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või siis soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varasemates näitemängudes oli juhtiv osa. Pole välistatud ka võimalus, et kreeklased võtsid sõna üle mingilt teiselt rahvalt ja hiljem seletasid seda oma keelest lähtudes (nii nimetatud rahvaetümoloogia). Aristoteles sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega ditürambe laulvast koorist
Salvador Dali kasutas Gradiva nime oma naise hüüdnimena, ning Gradiva esineb paljudes tema piltides. 60. Millised on Rooma õiguse tähtsamad autorid ja kogumikud? Gaius Institutsiones, Kaheteistkümne tahvli seadused, Justinianus Tsiviilõiguse kogumik, 61. Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; milline oli teatrietenduste rituaalne taust? Tragöödia "tragoidia" tähendab sokulaulu. Sokudsaatürid olid Dionysose saatjad, tragöödiaid etendati tema auks. Teatrietendustele dionüüsiate ajal tuldi kaugelt kohale, sel kogunemisel oli sotsiaalne tähtsus. Tragöödiavõistlusele palumine oli autorile kõrge au, iga endast lugupidav kodanik käis võistlust vaatamas. 62. Iseloomustage suhtumist teatrisse ja antiikaja draamapärandisse ning draama erinevaid
inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust. Tragöödia - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika žanre (teised on komöödia ja draama). Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ise tähendab kreeka keeles "sokulaulu" ja seetõttu on oletatud, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või siis soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varasemates näitemängudes oli juhtiv osa. Pole välistatud ka võimalus, et kreeklased võtsid sõna üle mingilt teiselt rahvalt ja hiljem seletasid seda oma keelest lähtudes (rahvaetümoloogia). Dionysos - Dionysos ehk Bakchos oli veinijumal
saj I poolel. Salvatore Dali ja Andre Bretoni, Andre Masson Gradiva metamorfoosid. Pompei kui kultuuriarhetüüpide allikas. Gradiva skulptuur oli aluseks Saksa autori Wilhelm Jenseni novellile „Gradiva“ Salvador Dali kasutas Gradiva nime oma naise hüüdnimena, ning Gradiva esineb paljudes tema piltides. 38.Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; milline oli teatrietenduste rituaalne taust? Tragöödia –„tragoidia“ tähendab sokulaulu. Sokud-saatürid olid Dionysose saatjad, tragöödiaid etendati tema auks. Teatrietendustele dionüüsiate ajal tuldi kaugelt kohale, sel kogunemisel oli sotsiaalne tähtsus. Tragöödiavõistlusele palumine oli autorile kõrge au, iga endast lugupidav kodanik käis võistlust vaatamas. 1)kirjanduslik traditsioon, esteetika (eepos, arhailine lüürika); 2)religioosne ja rituaalne taust, (kangelaskultused,müsteeriumid,antropomorfism religioonis) 3)ühiskonna areng (Ateena demokraatia) 39
Salvatore Dalí ja André Bretoni, André Masson Gradiva metamorfoosid. Pompei kui kultuuriarhetüüpide allikas. Gradiva skulptuur oli aluseks Saksa autori Wilhelm Jenseni novellile ,,Gradiva". Salvador Dali kasutas Gradiva nime oma naise hüüdnimena, ning Gradiva esineb paljudes tema piltides. 35. Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; milline oli teatrietenduste rituaalne taust? Tragöödia "tragoidia" tähendab sokulaulu. Sokudsaatürid olid Dionysose saatjad, tragöödiaid etendati tema auks. Teatrietendustele dionüüsiate ajal tuldi kaugelt kohale, sel kogunemisel oli sotsiaalne tähtsus. Tragöödiavõistlusele palumine oli autorile kõrge au, iga endast lugupidav kodanik käis võistlust vaatamas. 1) kirjanduslik traditsioon, esteetika (eepos, arhailine lüürika); 2) religioosne ja rituaalne taust, (kangelaskultused, müsteeriumid, antropomorfism
Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Oboetaolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal Dionysose pidustustega ning tragöödiaetendustega. Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Sokutaoliseks saatüriks olid kostümeeritud Dionysose pidustuste kooride liikmed. Soololaulud ja lauldavad dialoogid vaheldusid võimsate kooridega. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes. Vana-Roomas arenes kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim. See oli balletitaoline etendus: tantsija kujutas liigutustega sündmuste käiku, millest laulis koor
see, et tragöödial oli kunagi saatüridraama vorm. Ateena türanni Peisistratose poolt asutatud "Suurte Dionüüsiate" pidustustel esinesid peale lüüriliste kooride, kes kandsid ette Dionysose kultuses kohuslikku ditürambi, ka traagilised koorid. Antiikne traditsioon nimetab Ateena esimeseks traagiliseks poeediks Thespist ja mainib 534. aastat esimese tragöödia lavastuse daatumina "suurte dionüüsiate"ajal. Zanri nimetus ise "tragöödia" (tragoidia) täpses tõlkes tähendab "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul"). VI ja V sajandi piiril oli tragöödia Ateenas juba teoseks kreeka müüdi kangelaste kannatuste teemal, ja koor ei kandnud mitte "sokkude" või saatürite maski, vaid isikute maski, kes olid süzheeliselt seotud nende kangelastega. Tragöödia muundumine ei toimunud mitte ilma vastupanuta traditsioonilise mängu pooldajate poolt; kostis kaebeid, et Dionysose pidustustel kantakse ette teoseid,
Archimedese kruvi, nõguspeegel jm. Eratosthenes kreeka matemaatik, geograaf, astronoom. Arvutas välja maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil. Hipokrates- arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguste ja tervise loomilikke seletusi. 10. Vana-Kreeka tragöödia peajooni. Kreeka trag.-t nim. tekkekoha järgi Attika tragöödiaks. Tekke allikate suhtes on tänapäeval aga üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise, kui ,,sokulaulu", oletatakse, et varaemad näidendid võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Nüüdisaege teatri alged on arvatavasti ditürambis (unisoones hümnis). Ditüramb oli ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks. Tragöödia etendused kreekas kuulusidki kõigepealt kevadpidustuste kavva, hiljem ka muudel põhjustel. Silmatorkavamaid jooni oli see, et antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. Liikumist ja miimikat piirasid nn. pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask. Kreeka trag
4. sajandit on hakatud nimetama atika ajajärguks Perikles (u. 495429 eKr) - Periklese ajajärgul hakati Ateena Mereliidu kassasse laekunud raha kasutama Ateena sisevajadusteks ehitiste rajamiseks (akropolise väljaehitamiseks) ja kunsti edendamiseks. Sellest sai alguse kultuuri õitseng Ateenas. Tragöödia - Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise kui ,,sokulaulu" (kreeka k tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa. 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. Liikumist ja miimikat piirasid näiteks tragöödias pikk rüü, kohmakad jalanõud (koturnid) ja mask
aprillis ja lenaiadel jaanuaris-veebruaris ja moodustas osa selle jumala kultusest. · Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks, see saavutas täiuse 5. sajandil eKr Atika maakonna keskuses Ateenas ning 4. sajandil levis juba üle kogu Kreeka. * Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise kui ,,sokulaulu" (kreeka k tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa. Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega. 31
luulelise dioloogi, tantsu ja lauluga. Mõned etenduse osad skandeeriti või lauldi saateks. Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata publikul mõista ning suhestuda etenduse sisuga, luua õige atmosfäär.Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Vana-Kreeka pillid :lüüra, kithara(keelpill, mida sõrmitseti. Lüürast suurem ja tugevam.), forminks(lüürataoline keelpill), barbitos(lüürataoline keelpill), paju-/vilepill, aulos(klarnetitaoline muusikariist), tympanon(raamtrumm), kümbal(löökpill). Mõisted: 1) Barbarid- mittekreeklased
annaabi.ee 
