Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõidukiirus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõidukiirus, pikivahe, liiklus, asulas, aeglase, kohandama, selliseks, seisundit, veose, liikluse, tihedust, vähendama, peatuma, suurimat, maanteeamet, teedel, kiirteel, omavalitsus, liiklusmärgid, hoiatusmärgid, puududa, tunnusmärk, mainitud, näidatud, õppesõidu, pidurdada, kiirusele, ootamatult, vahemaa, reageerimisaeg, pori, sõidurada, autogaEi b. Jah Kuhu tohib sõita? a. Otse b. Tagasisuunas c. Vasakule õue Kes vastutab liikluses kasutatava sõiduki liiklusohutu seisukorra eest? a. Juht b. Liikluskindlustus Mida näitab see märk? a. Raudtee on ülesõidukohal mitmerööpmeline b. Raudtee on ülesõidukohal üherööpmeline c. Tõkkepuu puudumisel tähistab see märk raudteesõidukoha piiri Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine… a. Sõitjate peale- või mahamineku ajaks b. Veose laadimise ajaks c. Vaatamisväärsusega tutvumise ajaks Mida keelab see märk? a. Sõita ei tohi sõidukiga, mille kõrgus teepinnast on üle 3 m. b. Sõita ei tohi sõidukiga, mis veab ohtlikku veost. c. Sõita ei tohi autorongiga. Mida keelab see märk koos lisateatetahvliga? a. Sissesõidu laupäeviti ja pühapäeviti b. Sissesõidu pühiti c. Sissesõidu ainult jäätumisohu korral
"Mitmerööpmeline raudtee" asukoht 29.Millal võib tugev külgtuul ohtlikult mõjutada sõiduki juhitavust? Sildade ületamisel. Sõites maanteel, kus teeäärne tihe mets asendub lagendikuga Autorongist möödumisel või möödasõidul. 30.Millega pean arvestama?(Keelumärk jalakäijatele) Olen eriti ettevaatlik, kuna jalakäijad liiguvad sõiduteel. Teelõigul on jalakäijatel liiklemine keelatud. 31.Mida peab tegema juht tunnelis liikluse seiskumisel? Kestva sõidutakistuse ajal seiskama mootori. Jätma eesseisva sõidukini vähemalt 5 meetrit vaba ruumi. 32.Märgi mõju kehtib..(peatumist keelav märk) Märgist ettepoole 33.Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatud teelt pimedasse sõitmisel. 34.Kes võib saada karistuse kindlustuslepinguta sõiduki kasutamise eest? Sõiduki juht 35.Kes võib sõlmida liikluskindlustuse lepingu? Iga isik, kellel on kindlustushuvi.
ametkonnad, kelle pädevuses on liiklusohutusalaste meetmete välja- töötamine ja rakendamine, kohalikud omavalitsused, riiklikud ja mitte- riiklikud institutsioonid, kelle pädevuses on liiklejate koolitamine ja nendes õigete hoiakute ning ohutute liiklusharjumuste kujundamine Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatakse rahvusliku liiklusohu-- tuseprogrammi elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprog- rammide ning tegevuskavade kaudu Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas Liikluse korraldamine Liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama käesoleva seaduse ja teeseaduse nõuetele Liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas
*saastada looduskeskkonda määrde või kütte ainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas ,mis ei ole selleks ettenähtud. *Kahjustada ,risustada ega saastada teed ega teega külgnevat ala. *Liigelda sõidukiga millel on keskkonda säästav leke. Jalakäia ja sõitja kohustused Teel, millel on eraldusriba , ei tohi liikuda sõiduteel eraldusribal , ega pikki eraldusribal kui sellel pole kõnniteed. Jalakäija ei tohi 1)ületada sõiduteed kohas kuhu on paigaldatud piire või asulas eraldusribaga teel. 2) minna sõiduteele seisva või mõnemuu takistuse sõiduki varjust veendumatta et ei lähene sõidukit.3) liikuda kiirteel.4) takistada sõidukit , millel töötab sinine või kollane vilkur , koos helisignaaliga või ilma . Juhi tähelepanu ei tohi kuidagi mööda juhtida. Juhi kohustused jalakäija ohutuse tagamisel *Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust , eriti tähelepanelik
5) mootorsõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud; 6) tema juhtimisõigust tõendav dokument saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega; 7) on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele; 8) sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud liiklusseaduse §-s 130 sätestatud puhkeaja nõudeid; 9) kõrge ohuastmega ohtliku veose veo nõuete rikkumiste korral. Ametnik koostab juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, millele märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud ametiisiku asutuse nimetus ja aadress, otsuse teinud ametiisiku ametikoht, ees ja perekonnanimi, sõidukijuhi ees ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sõidukijuhi elukoht, sõiduki tüüp, mark ja registeerimismärk, juhtimiselt kõrvaldamise alus ning juhtimiselt kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus, otsuse koostaja allkiri
Üldsätted § 2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: 11. Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. § 4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid. § 7. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. § 10.Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks volitusi omamata paigaldada, teisaldada või eemaldada. § 12. Keegi ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale, mis
§2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: · Anda teed liikleja ei tohi jätkata ega alustada liikumist, ega teha mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat TERMINID
Teiseks suureks tarbijaks elektrisüsteemis on laternad. Valgustuseks laternad paiknevad traktoril nii ees kui taga. Ees sõidutuled ja taga töötuled. Teedel, liikluses osalemise ajal, tagumisi töötulesid sisse lülitada ei tohi. Tagumised töötuled on vajalikud öösel põllul töötamise ajal. Esimesed valgustuslaternad peavad vastama Euroopa parempoolse liikluse laternate nõuetele. Nende laternate lähituled vajavad kontrollimist ja reguleerimist. Seda tuleb teha peale igat lampide vahetust. Peale valgustuslaternate on traktori elektrisüsteemi lülitatud veel märgulaternad. Need on järgmised: suunalaternad, gabariidilaternad, pidurilaternad, ohulaternad ja numbrivalgusti. Elektrienergiat tarbivad veel ventilaatorimootor, klaasipuhasti mootor, istme tõstmislangetusmootor, signaal jne
sõidukile ettenähtud ja E või e sertifitseerimata rehve kuni 2005. Aastani) · Rehvil ei tohi esineda koorti läbivaid vigastusi · Rehvi mustri jääksügavus 1,6mm · Mistahes teljel ei tohi olla: * korraga diagonaal ja radiaalrehve, kuna rehvide erinevad omadused halvendavad sõiduki juhitavust. * erineva turvisemustri tüübiga rehve (ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev) · Sõidukil ei ole lubatud A1...A6 kiiruskategooria rehve, ning rehve mille lubatud suurim sõidukiirus on 30km/h · rehvil, millel puudub märge ,,REGROOVABLE", ei tohi mustrit sügavamaks lõigata. Juhtimismehhanismid Rool et auto sõidaks soovitud suunas tuleb rattaid pöörata. Selleks on autol rool, mis koosneb roolimehhanismist ja rooliajamist. Roolimehhanism annab rataste pööramiseks vajalikku jõudu. Rooliajam annab edasi vajaliku jõu roolimehhanismilt juhtratastele. Et auto liiguks pöördel ilma rataste külglibisemiseta, peavad kõik rattad veerema mööda kontsentrilisi koori
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine, ehituse ja remondi järelevalve, riikliku teeregistri ja liiklusregistri, ühistranspordi registri pidamine, õigusaktide väljatöötamine, arengukavade väljatöötamine. Asutused: Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas, Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus, Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tarus, Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres. 5. Kus saab õppida teedeehitust (3)
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
ülesandeid. 19 6. Laagri kasvatajate pädevus ja ülesanded 6.1. Laagri kasvataja: 6.1.1. järgib laagri juhataja poolt antud juhtnööre; 6.1.2. koostab laagri päevaplaani, mille kooskõlastab laagri juhatajaga; 6.1.3. korraldab vastavalt päevaplaanile laagrisse saabunud noorte tegevust; 6.1.4. jälgib tuusiku alusel laagrisse tulnud noorte tervislikku seisundit ja annab neile vajadusel esmast arstiabi; 6.1.5. arvestab noorte soovidega; 6.1.6. täidab muid laagri juhataja poolt antavaid või kodukorrast ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. 7. Noorte õigused ja kohustused 7.1. Noorel on õigus: 7.1.1 osaleda kõikidel laagri poolt korraldatavatel üritustel; 7.1.2 kasutada ürituste ja ettevõtmiste läbiviimiseks laagri territooriumil asuvaid hooneid ja rajatisi; 7.1.3 teha ettepanekuid laagrielu paremaks korraldamiseks; 7.1
annaabi.ee 
