a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Draamalavastused:"Kolm Musketari" Dramatiseering:Eepilise teksti Naitevormi kirjutamine lesehitus: 1. kspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; 2.slmitus sndmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, kivitab tegevustiku; 3. dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; 4. kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; 5. pre sndmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lpplahenduseni; 6. konklusioon teose lpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Remark on draamateoses tegelasknet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv mrkus autorilt nitlejale, lavastajale vi lugejale.
2. Kes on Maa nnistuse peategelased? Iisak aga ka Inger. 3. Kes oli Oliine? Ingeri kauge sugulane 4.Kes oli Geissler? Ta oli lassman 5. Mitu last oli Iisakul ja Ingeril ? Neil oli 5 last ( koos sellega kelle Inger ra tappis) 6. Miks Inger oma lapse tappis? Sest lapsel oli jnesemokk ja ta vihkas seda ,sest tal endal oli ka jnesemokk. 7.Kuhu lks Ingeri ja Iisaku vanem poeg Eleseus? Ameerikasse 8. Mitu aastat oli Inger vanglas? Talle mrati 8 aastat, kuid ta sai varem vlja. 9. Millised sndmused mjutasid Kaugemaa rahva elu (nim 3)? 1.) kui Ingeril ja Iisakul sndisid lapsed 2.) Inger lks vangi 3.) Tmehed/kaevurid mgedest tulid Kaugemaale. 4.) Inger lks ninakaks/lbeks ja Iisak kolis vlja. 10. Kirjelda lhemalt sulle enim meelde jnud sndmust?Mulle ji enim meelde see ,kui Inger oli rase ja laplane nitas talle jnest. Kui laps sndis siis oli tal jnese mokk. Inger sai nii vihaseks , et tappis lapse ra. Et Iisak aru ei saaks pani Inger khupeale padja ja hakkas selle sisu vhendama.
Elunhtuste sfr ahenes, huvi inimese vastu rauges, saated muutusid hambutuks. Sari Foorum (1972-89), kus ksimustele vastasid ministrid, oli 1980. aastate alguseks irdunud ajastu kesksetest probleemidest, kriitilisi ksimusi ei esitatud. Lpetati aktiivse autorihoiaku ja kriitilise sisuga arutlussaade Ajurnnak (1978-82, R. Jrlik, H. ?ein). Diskussioon kadus ekraanilt. hiskondliku tusuga 198891 muutus ETV uudiste- ja poliitikakeskseks, esikohal olid Baltimaade sndmused. Iseseisvumise kriisiaegadel (1990. aasta mai Toompeal, 1991. aasta jaanuari sndmused Vilniuses ja Riias, riigiprdekatse 1991. aasta augustis) kinnistus ETV maine rahvustelevisioonina. Aastaid 2001-2005 iseloomustas avalik-igusliku ETV ja eraiguslike TV3 ja Kanal 2 programmi profiilide vljakujunemine ja selgem ?anriline eristumine. ETV-s domineeris ajakirjanduslik programm, rahvusvaheline ketijaam TV3 oli valdavalt hankel baseeruv meelelahutuslik kanal ning Kanal 2 samuti valdavalt
Meie teadmised elu tekke kohta on puudulikud ja tidetud paljude spekulatsioonidega. See on mistetav, sest pole htset seisukohta selleski, millised tingimused Maal enne elu teket valitsesid. Teadlased on hel arvamusel kll selles, et elu tekkis abiogeenselt nn. rgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Ettekujutus kaasaegsetest organismidest lubab oletada, et elu tekkele pidid eelnema (vi sellega kaasnema) jrgmised sndmused: pidid olnud moodustunud polmeerid (RNA) mis olid vimelised isereplitseeruma. pidi tekkinud olema mehhanism, mille abil RNA suunas valgusnteesi (geneetiline kood). Kuna geneetiline kood on praktiliselt hesugune kigil organismidel, pidi ta kinnistuma evolutsiooni vga varajasel etapil. pidid olema tekkinud molekulid, (lipiidid) mis moodustavad membraani ja eraldama muust keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu.
suhete aluseks pidi saama liiduleping. 7. Balti kett (aeg, mida kujutas?) * MRP aastapeval, 23 augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon:moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nudsid Baltikumile vabadust.Keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rtik hrjale. 8. Taasiseseisvumine (aeg) * 20.august 1991. 9. 1992 sndmused- rahareform, phiseadus, parlamendi ja presidendi valimised *RAHAREFORM-majandusreformi phialuseks oli 1992.aasta juunis toimunud rahareform,millega veti kasutusele kroon,nind esimese endise liiduvabariigina erulduti rublatsioonist.See vimaldas teostama hakata Eesti-keskset majanduspoliitikat. PHISEADUS-1992 aastal vastuvetud phiseaduse jrgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik,kus krgeimat vimu teostab rahvas.Krgeim seadusandlik riigivimuorgan on riigikogu(101 liiget)
Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood? Rootsi aeg algas Eesti alal 1629 ja lppes 1699.aastal. See aeg ti Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette vtta, et vhendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmrk oli suurendada htsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti plisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sndmused ja eluolu areng. Kige thtsam oli talupoegadele kindlasti majandus, kuid aegamda kujunes kultuur olulisemaks. 17. sajand mras ra Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. hest kljest mjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas thtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi. Teisest kljest kadusid sidemed katoliiklusega. Luterlus mjus kokkuvttes hsti, sest genereeriti hulk vrskeid,
1. Selgita muistse vabadusvitluse eellugu. 2. mera ja Madisepeva lahing. Millal toimusid? Kelle vahel? Lahingute kik ja tulemus. 3. Kirjelda muistse vabadusvitluse lppjrku. Too vlja thtsamad sndmused. 4. Nimeta eestlaste kaotuse phjused (vhemalt 5). 5. Millised olid muistse vabadusvitluse tagajrjed? 6. Milline on thtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvitluse kohta? Kas selle autor oli hinnangutes iglane vi mitte? Miks? Phjendage oma arvamust. 7. Kas muistse vabadusvitluse puhul oli tegemist agressiooni vi misjoniga? Phjendage oma arvamust. 8. Kas ristisda Balti rahvaste vastu vib pidada ajalooliseks seadusprasuseks vi juhuseks? Phjendage oma arvamust. 1) 12
vaatepunktist ja tema krvalseisjapositsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mtteid, mida "Tom Sawyeri" loo jutustaja ei saanud endale vimaldada. Aukartlikult, ent umbusaldusega jlgib Huck hiskonda, mille liikmed on ta prast Tomiga lbielatut armulikult enda hulka vtnud. Ta neb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis niliselt jrgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel vimalusel rikutakse. Parim nide on suhtumine mustanahalistesse. Mlema romaani sndmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt mratuks ja mille igsuses ei kahelda. "Neegreid" peetakse rumalateks, laiskadeks ja neid koheldakse nagu loomi. Orja Jimi nitel kujutas Mark Twain inimplgust. Jim kuulub lesknaine Douglasele, kes on vtnud Hucki oma hoole alla. Kaua Huck seal vastu ei pea. Tal pole vhimatki isu tsiviliseerida lasta ja laseb koos Jimiga ilma pikemalt mtlemata jalga. Nad parvetavad Mississippit pidi allavoolu, kuna
otstarbekam teemat ava-da (ei maksa arutluse pikkusega liialdada, igal snal olgu kaal!). Pa vljenduda selgelt ja aru-saadavalt. Esita materjal seostatult ja sisutihedalt. Kik seisukohad peavad olema argumentee-ritud (phjendatud) ja sobivate nidete/faktidega kinnitatud. Jlgi, et kirjutis ei oleks pelgalt kirjeldus, vaid teema anals (phjus- tagajrg seosed ehk miks miski toimus ja millised olid selle tulemused/ tagajrjed, kuidas seostuvad omavahel erinevad nhtused/sndmused/isikud, erinevate nhtuste/sndmuste/isikute tegevuse vrdlemine jne). Lisa kindlasti teema kohta ka oma arvamus, phjenda seda ja too kinnituseks asjakohaseid niteid. Isiklikku suhtumist ja jreldusi ei pea vormistama iseseisva lausena, niteks: mina arvan, et Sltub arutluse autori ngemusest, kas isiklik suhtumine vljendub kokkuvtvas lppsnas vi on see esitatud hinnanguna teemat lbivalt. ra unusta teha kirjapandu alusel kogu teemat hlmavaid jreldusi. Tugine
Rahvusvahelised suhted 1980ndatel aastatel. 1. Suhted kuni Gorbatovi vimule tulekuni 2. Suhted prast Gorbatovi vimule tulekut. 1980-1985 olid suhted liriikide vahel vga halvad. USA vlispoliitika oli teadlikult Nukogude Liidu suhtes agressiivne. Kasutati vljakurnamis taktikat. Nukogude Liitu nimetati Kurjuse impeeriumiks. ( Reagan ) USA kige thtsamaks NATO liitlaseks oli sellel ajal Suurbritannia. Suurbritannia peaministriks oli sellel ajal M.Thatcher. Thtsamad sndmused: 1. Vidurelvastumine. (vaata levalt poolt) 2. Afkanistaani sda. Nukogude Liit osales selles sjas 10 aastat. Omavahel kohalikud rhmitused konkureerisid kohaliku vimu prast. ks nendest rhmitustest kuulutas ennast kommunistlikuks. Saades aru, et tal ei nnestu vimule jda, saatis abipalve Moskvasse Brenevile. Moskva otsustas saata ved Afkanistaani seda rhmitust toetama. Brenevi doktriin. 1969. Sotsialismimaade suvernsus on piiratud. Kui kusagil on
vrvallutajad vi plisrahvad. 5) Toimus 1343-1345. Phkida vras vim minema ja alistuda Rootsi kuningale, tehes seda suhteliselt tugevalt positsioonilt ja omadel tingimustel. Algas 23.aprillil 1343 . Hvitati peale misate ja kirikute ka Padise klooster, kus tapeti 28 munka. Jrgnevalt koguneti kokku ja valiti endale neli kuningat e. juhti. lestusnud harjulased piirasid sisse Tallinna ja lkitasid saadikud Turusse abivge kutsuma. Paralleelselt toimusid sndmused Lnemaal.Piirati sisse kohalik pealinn-Haapsalu. 14.mail toimus Sjamel vihane lahing kus lestusnute vgi laiali pilluti ja videtavasti 3000 eestlast surma sai. 4 peva hiljem tulid esimesed abived Viiburist, see jrel Turust. Paraku pidid nad kohe ka tagasi purjetama, kuna Ordumeister oli juba Haapsalu all. Suvel tegid lestusu harjualsed, ja nende eeskujul tusid juulis les ka saarlased. Saarlased piirasid sisse Pide ordulinnuse, mis alistuma sunniti
(Teine põhjus, ajuteadlased seletavad aju küpsemisega, mistõttu ei ole limbiline süsteem kui uue info varasemaga sidumist korraldav organ nt 1-2 aastaselt veel küps püsivamate seoste tagamiseks) 5) konteksti mõju - Inimestel on kalduvus jätta meelde ja seletada asju lähtudes oma eelnevast kogemusest ja keskkonnast (Bartletti ja Loftuse uuringud). 6) motiveeritud unustamine see puudutab eelkõige episoodilist ehk elusndmuste mälu.Sageli näivad ebameeldivad sndmused, või sndmused, mida inimene ise ei taha enam meenutada, nagu mälust kaduvat (repressioon?). (tegelikult on selliseid fakte raske kontrollida, kuid inimeste väited, et nad ei mäleta ksitud sndmusi või nende detaile sunnivad siiski arvama, et teatud halvenemine on mäletamises toimunud.)Tõenäoliselt on põhjus osalt selles, et selliseid asju pab ka inimene ise võimalikult vähe meenutada, seega esineb tõenäoliselt väga pikki vaheaegu vastavate mälujälgede aktiveerimises.
Ajaloo kordamisksimused 1.Iseloomusta Kreeka geograafilisi olusid, too niteid nende mjust Kreeka tsivilisatsioonile. v: Kreeka on vga mgine piirkond ning ta on palju saari ja poolsaari. Kuna neil olid raskesti lbitavad meahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks sltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkasid kujunema linnad,
) Teise rinde avamise juures oli teema: kus seda avada ? Kas Prantsusmaal vi Balkani poolsaarel.Stalinile ei meeldinud Balkani poolsaare variant.Lneriigid tulid Staalinile vastu ja avasid rinde Prantsusmaal.Mis oleks juhtunud kui USA ja Inglise vgede dessant oleks ebannestunud? Lne Euroopa oleks kommunistlikuks muudetud.Normandia dessant hoidis ra Lne Euroopa langemise kommunistliku vimu alla. Peamised rinded ja murrangulised sndmused Teises maailmasjas. Teise maailmasja kige olulisem rinne oli Idarinne ehk Nukogude-Saksa rinne.Seal toimusid philised sjasndmused ja kige kaalukamad sndmused.Suurem osa sjajude osalesid sellel rindel.4000km pikk. Teine oluline rinne oli Prantsusmaal avatud Teine rinne.Vastamisi helt poolt sakslased ja teiselt poolt USA ja Inglise ved. Peale Prantsuse vabastamist ka Prantsuse ved. Kolmas oluline piirkond oli Vaikse ookeani regioon.Hlmas Austraalia lhedasi saari.(Jaapan,Usa,Hiina.)(lk 137
Kahjuks aga oli noore mehe hing juba nii mrgitatud selle vltsiga, et ta ei suutnud vi ei tahtnudki tulla vlja harjunud kestast. Kuid maal kehtisid teised reeglid ja kui Onegin pdis seal edasi elada harjumuspraste reeglite jrgi, siis tabas teda esimene tagasilk. Erinevalt pealinna kahepalgelisusele prkas ta kokku hoolivuse ja telise autundega. Duellile kutsumised ei olnud enam pelgalt mehelikkuse testamiseks vaid telise au kaitsmiseks. Arenevad sndmused ajasid noore mehe segadusse ja ta ei suutnud enam talitseda oma pealispinnalisust ning pgenes mllavate tunnete eest reisile. Naastes lootis leida eest Onegin taas selle hkava ja teda imetleva Tatjana, kelle hepoolse armastusega jlle oma eneseimetlust upitada. Tema nnetuseks kohtas ta tema suhtes klma ning abielus naist. Ja siis algas vitlus selle nimel, et Tatjana jlle hkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest vitlusest kujunes vlja sgav armastus, mis omakorda ji vastuarmastuseta
Cidi peetakse kangelaseks. Tema kangelasteod on ainult materiaalsetel eesmrkidel vaja toime saata, mitte kuulsuse prast. Puuduvad erakordsed rtlitunded ja pole liiga emotsionaalne. Puudub kristlik element. Perevrtused (naised-lapsed kloostrisse). Epiteedid puuduvad. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja vhem uhkustamist. Rahvust listav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad) SAKSAMAA Nibelungide laul - Franz Fhmann Rahvuslik element puudub. Ei kneleta otseselt Saksamaast. Sndmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi vi Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rtlikirjandus ja leitakse, et Nibelungide laulus on pimunud vanad traditsioonid ja ka rtlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on videlnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tnu sellele saanud surematuks (leloomulik joon), aga prnalehe jlg abaluude all oli tema ainus nrk koht (Achilleuse kand hine joon). Ta oli
4. Rahvusvhememuste kultuuriautonoomia seadus veti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse jrgi olid rahvusvhemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv letas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik krgprofessionaalne rahvuskultuur. 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mjudest. 7. 1920nadetel valitses luule, mjutas kige rohkem Siuru rhm. 6) Eesti II Maailmasja ajal - Teine Maailmasda ja sellega seonduvad sndmused Eestis : 1. MRP (Molotov-Robbentopi pakt) - 23. augustil 1939. kirjutasid Nukogude Liit ja Saksamaa Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Selle pakti salajase lisaprotokolli alusel jagati omavahel Ida-Euroopa, Nukogude Liidu alla lksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Lti, Bessaraabia. Saksamaa sai enda valdustesse Poola alad ja Leedu. Prst lks leedu siiski NSVsse. 2. MRP tegi Saksamaast ja NSVst sjalised ja poliitilised liitlased. 3
annaabi.ee 
