Sloveenia pinnamood on valdavalt mägine või künklik. Maa põhjaossa ulatuvad Ida- Alpide kagupoolsed ahelikud Julia Alpid ning Drava ja Sava vahelise veelahkme moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kuna maa on mägine, armastavad sloveenid suusatada ja matkata.Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe. Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki s...
SLOVEENIA Sloveenia on unitaarne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 23.12. 1991. Riigipea on viieks aastaks valitav president. Seadusandliku võimu esindab kahekojaline parlament, täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib valitsuse esimees, kelle valib riigikogu. LOODUS Sloveenia asub Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia vahel. Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnas...
Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes. Sloveenia kliima on väga muutlik. Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Viimasel ajal on üle kogu riigi tunda nende kolme erineva kliimatüübi vastastikmõju. See põhjustab ka globaalset kliimamuutust kogu riigis. Sloveenia temperatuuril on ööpäeva ja ka aasta vältel üsna suur amplituud. Suurimad temperatuuri erinevused on Kirde-Sloveenias, kus mandrilise kliima mõju on suurim. Temperatuuri amplituudile avaldab mõju ka meri. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 4 kraadi ja sisemaal 0 kraadi. Juuli kesmine temperatuur on 22-24 kraadi. Suured erinevused esinevad mitte ainult temperatuurides, vaid ka sademete hulgas. On olemas alasid, kus aastane sademetehulk ületab 3500 mm, mis ületab suhteliselt väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda. Aa...
SLOVEENIA Riigihümn: Zdravljica Pealinn: Ljubljana Pindala: 20 273 km2 Riigikeel(ed): sloveeni Rahvaarv: 2 050 200 (2011) Rahvastiku tihedus: 101 in/km2 Riigikord: parlamentaarne vabariik President: Danilo Türk Iseseisvus: 25. juuni 1991 Rahaühik: euro (EUR) Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha Sloveeniast Keskmine temperatuur: talvel -2 °C ja suvel 19 °C . Kuulub Schengeni alasse, reisimine Sloveeniasse viisavaba Sloveenia territooriumil kohtuvad Euroopa neli peamist geograafilist piirkonda: Alpid, Dinaari mäestik, Pannoonia madalik ja Vahemere piirkond. Maa on mägine ning sloveenid armastavad suusatada ja matkata. Ljubljana Ülikool oma enam kui 50 000 üliõpilasega mõjutab linna aktiivset kultuurielu. Peamised tööstusharud on autoosade,
President Borut Pahor (22.dets.2012 ) Lipp ja vapp Kilbil on kujutaud kolmetipulist Triglavi mäge, mis on Sloveenia kõrgeim punkt. Aadria merd ning Sloveenia jõgesid Dravat ja Savat Majandus: Maksud kõrged Tööturg painudmatu Masina- ja keemiatööstus Metsatööstus ja sellega seonduvad tööstusharud. Peamised impordiartiklid Sloveeniast 2012 I poolaastal: keemiatooted 40,3%; masinad ja seadmed 17,7%; transpordivahendid 13,3% muud tööstuskaubad 10,6%. Peamised ekspordiartiklid Sloveeniasse 2012 I poolaastal: masinad ja seadmed 36,8%; puit ja puittooted 25,2%; keemiatooted 17,9% transpordivahendid 6,4%. Viimased visiidid v Eestisse september 2012 spiiker Gregor Virant v Sloveeniasse september 2008 president Toomas Hendrik Ilves Kasutatud kirjandus http://www
Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Koostajad: Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia riik Teise maailmasõja lõpust (1945), kuni see 1992. aastal Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine.
eluhammasrataste vahele jäänud. · Metsandus Eesti asub parasvöötme metsavööndis. 50,3 protsenti Eestis on kaetud metsaga ja mets on üks meie riigi tähtsamaid loodusvarasid ning metsakompleks (metsade majandamine, metsaraie, puidutöötlemine, mööbli-, tselluloosi- ja paberitöötlus) on ikka eesti olulisemate majandusharude hulgas. Metsanduse poolest oleme me Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsis ja Sloveeniast. Eesti metsade pindala on ligi 2,3 miljonit ha ning nendest 70% on majandatavaid metsi ja 30% kaitsealuseid metsi. Puidust valmistatud esemed vms läheb enamjaolt ekspordiks. Eksportkaubad on siis mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm. · Kalandus Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat ,särge. Eesti kalapüük ka jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere
Ühendriikides aastal 1990. Buckfasti mesilased Buckfasti mesilased on ristandliik, mis aretati Saksamaal, Karl Kehrle poolt, kes on tuntud ka kui ’’Vend Adam’’. See liik mesilasi on mesinike hulgas populaarne. Buckfasti rass on hea toodanguga ja emamesilased munevad palju mune, seega tõuseb Buckfasti mesilaste arv. Buckfasti mesilastel on madal sülemlemistung ja nad on rahulikumad võrreldes teiste mesilasrassidega. Kraini mesilased Kraini mesilaste rass on pärit Sloveeniast, Jugoslaavia osadest, Lõuna-Austriast ja lisaks ka Bulgaaria, Ungari ja Rumeenia osadest. See liik mesilasi on mesinike lemmik, kuna nende käitumine on mesiniku suunas rahulik. Nad on vähe-agressiivsed ja vastupidavamad haudmehaiguste suhtes kui teised mesilasliigid. Kaukaasia mägimesilased Kaukaasia mägimesilased on pärit Kaukaasia mägedest. See liik on meekärjes vagur ja rahulik. Nad kasvatavad tavaliselt tugevaid mesilasperesid, kuid paljud mesilaspered ei
See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus Üheksakümnendatel mõjutas piirkonda tugevalt endiste Jugoslaavia Vabariikide vahel puhkenud sõjad, mis said alguse kui Serbia üritas muuta Jugoslaavia föderatiivsete
viimase poolsajandi jooksul suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab metsa umbes 2,3mln hektaril, millest majandatavaid metsi on umbes 70% ehk 1,5mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsereziimidega metsad. Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Enamlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: Majanduslik mets kui tuluallikas Sotsiaalne mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja (camping + seenekorjandus = stress relief) Ökoloogiline mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja Kultuuriline mets kui osa Eesti kultuurist
lahendamata, mille tõttu tekkisid konfliktid eri rahvuste vahel ÜRO raporti kohaselt polnud Serbia eesmärgiks Jugoslaavia riigi taastamine vaid nn ,,Suur-Serbia" riigi loomine Horvaatia ja Bosnia aladelt Sõdade ajatelg 1991 Sloveenia ja Horvaatia kuulutavad ennast iseseivaks juunis, Makedoonia septembris Sloveenia sõda kestab kümme päeva, hukkunuid 63 Jugoslaavia armee lahkub Sloveeniast lööduna (kuid toetab Horvaatias serblastest mässuliste üksuseid) Algab Horvaatia iseseisvussõda Vukovari linn laastatakse pommitamisega ning teised linnad nagu Dubrovnik, Karlovak ja Osijek saavad tugevasti kannatada Tekkis põgenikekriis, millele Euroopa reageeris aeglaselt: 250 000 horvaati ja mitteserblast olid Horvaatias sunnitud lahkuma oma kodudest või põgenema vägivalla eest 1992 Bosnia kuulutab ennast iseseisvaks
0,2%. · Eksport moodustas 8 mln eurot ning import 32,8 mln eurot. · 2011. aastal oli Sloveenia Eestile 36. kaubanduspartner käibega 33,3 mln eurot. · Eksport moodustas 2011. aastal 5,4 mln, import 27,9 mln eurot, saldo -22,5 mln eurot. SLOVEENIA Peamised ekspordiartiklid Sloveeniasse 2011 · masinad ja seadmed 28,4% · puit ja puittooted 18,5% · metallid ja metalltooted 16% · keemiatooted 15,2% Peamised impordiartiklid Sloveeniast 2012 · keemiatooted 39,3% · masinad ja seadmed 27,1% · transpordivahendid 7,1% · muud tööstuskaubad 7,1% SVEITS Kaubavahetus · Eesti kaubavahetus Sveitsiga on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 1,5 korda, moodustades Eesti põhikaubavahetuse käibest ca 0,6%. · Kaubavahetuse kogukäive 2011. aastal oli 140,1 mln EUR, sellest eksport moodustas 39,2 mln EUR ja import 100,9 mln EUR. Sveits oli 2011. aasta kokkuvõttes tähtsuselt Eesti 25
18. Eesti + 8.19,2 (2+16) Kadri Lehtla, Eveli Saue, Sirli Hanni, Kristel Viigipuu Laskesuusatamine - Meeste 4x7,5 km teatesõit 14. Eesti (Priit Viks, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Roland Lessing) +6.38,4 (3+10) Iluuisutamine Jäätantsijad Caitlin Mallory ja Kristjan Rand said küll olümpiapääsme, kuid et Mallory otsustas Eesti kodakondsust mitte taotleda, ei saanud nad olümpial osaleda. 17. veebruaril pakkus Rahvusvaheline Suusaliit Eestile Sloveeniast vabaks jäänud kohta kahevõistluses, kuid Eesti Suusaliit otsustas pakkumist mitte vastu võtta. Iluuisutamine - Paarissõidu lühikava 18. Maria Sergejeva - Ilja Glebov (Eesti) 42,18 10 Iluuisutamine - Paarissõidu vabakava 19. Maria Sergejeva / Ilja Glebov (Eesti) 124,90 Iluuisutamine - Jäätantsu originaaltants 23. Irina Stork - Taavi Rand (Eesti) 56,94 Iluuisutamine - Naiste üksiksõidu lühikava 20
väike. Sloveenia ja Eesti majandussuhted Eesti ja Sloveenia kaubavahetuse maht on aastatel 2006 2010 olnud üsna väike, moodustades Eesti kaubavahetuse käibest vaevalt 0,10,2%. 2010. aastal oli kaubavahetuse maht 28,5 mln eurot, eksport moodustas sellest 4,2 mln eurot ja import 24,3 mln eurot. Peamised ekspordiartiklid Sloveeniasse: puit ja puittooted ; keemiatooted ; masinad ja mehaanilised seadmed ; paberimass. Peamised impordiartiklid Sloveeniast: keemiatooted (farmaatsiatooted, eeterlikud õlid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted) ; masinad ja mehaanilised seadmed ; muud tööstustooted (mööbel, madratsid, madratsialused, padjad) ; paberimass. Sveits Sveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Sveitsil on kolm ametlikku riigikeelt: prantsuse keel ,itaalia keel ja Romansi keelt Sveits majandus Sveitsi suurimad ekspordiartiklid on masinad
poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab mets u 2,3 mln hektaril, millest majandatavaid metsi on u 70% ehk 1,5 mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsereziimidega metsad. Metsasuse poolest oleme Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Kaitstavate metsade osakaalu osas oleme Euroopas 10. kohal, jäädes alla Kesk-Euroopa riikidele, kus metsi on vähe ja kus eesmärk pole metsandusest tulu teenida. Eesti on u 30%- lise metsade kaitse osakaaluga peajagu ees oma naaberriikidest. Näiteks Lätis on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all. Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru
Muusikapille käteplaks -> puuplaks -> seest tühja puu plaks. Puhkpill, mis leiti Saksamaalt Hohle Felsist 2008, vanuseks on 35 000 aastat. Praktiliselt sama vana kui Veenus. Selline muusikariist on juba päris uus ja huvitav saavutus. Mis küll sellele eelnes? HF pill on tehtud kaeluskotka tiivaluust, pikkus on 21,8 cm, koopast leiti väiksemaid tükke veel kahest flöödist, need olid valmistatud elevandiluust (mammutimõhn). 1995. a leiti Idrijca orust Lääne Sloveeniast ka üks pilli kild, mille rekonstruktsioon on väga uhke, dateeritud on ta 65 000 41 000 aastat tagasi, see peab olema siis neandertaallase pill. Nüüd on tehtud uurimusi veel, need on hoopis karu hammustatud asjad. Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja- Euroopas Lääne-Soome Susiluola koopast avastati kalju seest koobas, kus avastati kvartsitükke, mille põhjal leiti, et tõenäoliselt on tegemist omalaadse asulapaigaga. Muidu on raske leida
Vene kodanikud ja «halli passi» omanikud, kellel on Eesti elamisluba, saavad Schengeni viisata Euroopas reisida 90 päeva poole aasta jooksul. Välismaalane, kellel on ühe konventsiooniosalise antud elamisluba või mitmekordne viisa, võib sõita läbi teiste konventsiooniosaliste territooriumi. 21. detsembrist 2007 alates ei pea inimesed, kes reisivad Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Tsehhist, Slovakkiast, Ungarist, Sloveeniast ja Maltalt, Schengeni ruumi riikidesse maa- või merepiiri ületades enam passi näitama. Veel ei ole liitunud Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria. Õhupiiridel kadus kontroll alates 29. märtsist 2008. Schengeni lepinguga on liitunud ka Island ja Norra. Ühtne Euroopa läbi raskuste 1986-85 tõusis vaesemate liikmesriikide Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania sissetulek ühe elaniku kohta 66%-lt liidu keskmisest 74%-ni. Rikkaima liikmesriigi Luksemburgi SKt oli 1995. a
sisenemine Vene kodanikud ja «halli passi» omanikud, kellel on Eesti elamisluba, saavad Schengeni viisata Euroopas reisida 90 päeva poole aasta jooksul. Välismaalane, kellel on ühe konventsiooniosalise antud elamisluba või mitmekordne viisa, võib sõita läbi teiste konventsiooniosaliste territooriumi. 21. detsembrist 2007 alates ei pea inimesed, kes reisivad Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Tsehhist, Slovakkiast, Ungarist, Sloveeniast ja Maltalt, Schengeni ruumi riikidesse maa- või merepiiri ületades enam passi näitama. Veel ei ole liitunud Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria. Õhupiiridel kadus kontroll alates 29. märtsist 2008. Schengeni lepinguga on liitunud ka Island ja Norra. Ühtne Euroopa läbi raskuste 13 1986-85 tõusis vaesemate liikmesriikide Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania sissetulek ühe elaniku kohta 66%-lt liidu keskmisest 74%-ni. Rikkaima liikmesriigi Luksemburgi SKt oli 1995
kohandunud enda ülesehitust, vastavalt ELi seaduste vastuvõtmisele. Keskendutakse ministeeriumite sisestele järelvalve üksustele ning nende tugevusele ELi seadusandluse kontrollis ja koordinatsioonis. Põhiline Euroopastumise hüpotees antud artiklis on see, et suurem rakendavate ELi seaduste hulk sunnib organisatsioone muutuma ning läbi selle Euroopastuvad. Kokku uuriti 21 ministeeriumi: 6 Eestist, 7 Poolast ja 8 Sloveeniast. Euroopastumine olemasoleva kirjanduse järeldused. Eelnevalt on leitud seda, et EL mõjutab liikmesriikide valitsusi pigem kultuurilisel, mitteformaalsel ja normide tasemel. EL ei mõjuta nö. “Hardware” tasemel, nagu organisatsioonide struktuur, protseduurid, valitsusalas olevaid ametid jms. Nendes uuringutes on põhjuseks väljatoodud toodud see, et EL riiklikud poliitikad on pigem üldised ja kaudsed, ning tänu sellele ei mõjuta riikide valitsusi tõsisel määral
rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab mets u 2,3 mln hektaril, millest majandatavaid metsi on u 70% ehk 1,5 mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitserežiimidega metsad. Metsasuse poolest oleme Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Kaitstavate metsade osakaalu osas oleme Euroopas 10. kohal, jäädes alla Kesk-Euroopa riikidele, kus metsi on vähe ja kus eesmärk pole metsandusest tulu teenida. Eesti on u 30%- lise metsade kaitse osakaaluga peajagu ees oma naaberriikidest. Näiteks Lätis on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all. Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab
annaabi.ee 
