protsess, mis määrab projekti või mõne faasi formaalset lõpetamist. KOKKUVÕTE Projekt on organiseeritud tegevuste kompleks, mida võetakse ette selleks, et valmistada ainulaadset väljundit ja mis on ajaliselt ning ressursside (näiteks, raha või inimeste) poolest piiritletud. Projektijuhtiminekoosnebtööprotsessidest,mis algatavad, planeerivad, täidavad ja lõpetavad projekti tegevust. Vaja on saavutada kompromissi skoobi, kvaliteedi, kulude ja ajakava vahel Kõik projektid, sõltumata nende suurusest, keerukusest ja rakendusest, peavad olema planeeritud ja juhitud. PMI on väga suur professionaalne organisatsioon, mis on suunatud projektijuhtimise põhimõtete ja meetodite edendamisele ja standardiseerimisele. A Guide to the Project Management Body of Knowledge (PMBOK® Guide) koosneb 5 protsessirühmast koos 10 pädevusvaldkonnaga.
· Aruandluskeskkonda tarniv ettevõte koolitaja, kes viib kasutajad kurssi süsteemi omadustega (1-2in) Kõigilt IT-ga seotud rollide täitjatelt nõutakse vastava valdkonna tundmist ja eelnevat kogemust selles valdkonnas. Äripoolelt vajatakse võimet nõudeid kirjeldada. Kuna kliendiks oleva finantsettevõtte ja tarkvaraarendusteenust osutava ettevõtte vahel on pikaajalised partnerlussuhted ning antud ettevõte on osalenud projekti skoobi väljatöötamises, hinnapakkumine analüüsietapiks on tehtud ja kinnitatud siis on projekti realiseeriv teenusepakkuja eelnevalt valitud. Projekti eeldused: · Tarkvaraarendusteenust pakkuva ettevõtte valmisolek oma ressursid käesoleva projektiga siduda. · Klientettevõtte poolt on määratud eelarve ja projektijuht Analüüsietapi ajakava (intervjuud ärikasutajatega ning IT halduse töötajatega, arutelud
parklakaart. Kui maksmine on edukas, automaat teatab sellest ja tagastab parklakaardi. Kui ei olnud edukas, automaat palub maksmise korrata. Maksmine toimub pangakaardi abil, selle detailid ei kuulu projektiskoobi. Sissesõidu juures on tõkkepuu ja kaardilugemisseade kuhu autojuht sisestab parklakaardi. Kui maksmise hetkel on möödunud vähem kui 10 min, tõkkepuu avaneb ja auto võib parklast lahkuda. Eeldatakse, et tehniliste vigade käsitlemine ei kuulu antud projekti skoobi sisse. Tegijad (Actors) ja kasutusmallid (Use-Cases) Stsenaariumid (Kasutuslood) UC1 - Siseneb parklasse: 1. Autojuht sõidab parkla tõkkepuu juurde 2. Vajutab nuppu kaardilugejal 3. Saab parkimiskaardi, parkimine algab 4. Võtab kaardi välja 5. Tõkkepuu tõuseb 6. Autojuht sõidab parklasse 7. Auto möödumisel tõkkepuu sulgub UC2 - Tasub parkimise eest: 1. Autojuht suundub parkimise lõpetamisel makseautomaadi juurde 2. Autojuht sisestab parklakaardi makseautomaati 3
kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 3. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete muutmist ning Isiku andmete kustutamist. Millised eelnimetatud protsessidest/tegevustest sobivad (skoobi mõttes) Inimressursside haldamise tarkvara põhilisteks kasutuslugudeks (s.t. järgivad elementaarse äriprotsessi (EBP) printsiipi) ? Valige vastusevariantide hulgast täpselt õige nimekiri: Isiku lisamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine Isikute haldamine, Isiku lisamine, Isiku andmete vaatamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine Isikute haldamine Isiku lisamine, Isiku andmete vaatamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine 4
.......................... 15 2. Iteratsioon II..........................................................................................................................16 1.4 Planeerimine....................................................................................................................16 1.4.1 II iteratsiooni sisu.....................................................................................................16 1.4.2 Skoobi täpsustus.......................................................................................................16 1.5 Ärimodelleerimine ......................................................................................................... 16 1.5.1 Äriprotsesside struktuur........................................................................................... 16 1.5.2 Põhiprotsess lausendite kujul..........................................................................
vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 5. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete muutmist ning Isiku andmete kustutamist. Millised eelnimetatud protsessidest/tegevustest sobivad (skoobi mõttes) Inimressursside haldamise tarkvara põhilisteks kasutuslugudeks (s.t. järgivad elementaarse äriprotsessi (EBP) printsiipi) ? Valige vastusevariantide hulgast täpselt õige nimekiri: Isiku lisamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine Isikute haldamine, Isiku lisamine, Isiku andmete vaatamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine + Isikute haldamine Isiku lisamine, Isiku andmete vaatamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine 6
vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 5. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete muutmist ning Isiku andmete kustutamist. Millised eelnimetatud protsessidest/tegevustest sobivad (skoobi mõttes) Inimressursside haldamise tarkvara põhilisteks kasutuslugudeks (s.t. järgivad elementaarse äriprotsessi (EBP) printsiipi) ? Valige vastusevariantide hulgast täpselt õige nimekiri: Isiku lisamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine Isikute haldamine, Isiku lisamine, Isiku andmete vaatamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine + Isikute haldamine Isiku lisamine, Isiku andmete vaatamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine 6
..........................15 2. Iteratsioon II..........................................................................................................................16 1.5 Planeerimine....................................................................................................................16 1.5.1 II iteratsiooni sisu.....................................................................................................16 1.5.2 Skoobi täpsustus.......................................................................................................16 1.6 Ärimodelleerimine..........................................................................................................16 1.6.1 Äriprotsesside struktuur...........................................................................................16
rohkem olla), saame aine põhiliste loenguteemade ja praktikatöö ülesannete jaoks raamistiku, mida saab kujutada järgneva tabeliga: M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Aine „raamistik“ tabelina: I iteratsioon II iteratsioon III iteratsioon (Inception) (Elaboration1) (Elaboration2) Planeerimine / Äriteenuse valik plaani/skoobi plaani/skoobi Skoop / (taust); ülevaatamine/täpsust täpsustamine; Kontekst/ amine; Sõnastik Äriteenuse (mission ja) funktsionaalsete eesmärgid nõuete täpsustamine (mõõtmine?); Äriteenuse pakkuja, kasutajad (Äritegutsejad); (Välised) ÄriSündmused,
Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 23. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete muutmist ning Isiku andmete kustutamist. Millised eelnimetatud protsessidest/tegevustest sobivad (skoobi mõttes) Inimressursside haldamise tarkvara põhilisteks kasutuslugudeks (s.t. järgivad elementaarse äriprotsessi (EBP) printsiipi) ? Valige vastusevariantide hulgast täpselt õige nimekiri: Isiku lisamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine Isikute haldamine, Isiku lisamine, Isiku andmete vaatamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine Isikute haldamine Isiku lisamine, Isiku andmete vaatamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine 24
Süsteemiarendaja (programmeerija) - IS/IT süsteemide loomine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine Infosüsteemi juht - IS/IT-d puudutava tulevikuvisiooni loomine, IS strateegia koostamine; IS-i valitsuse ülesehituse loomine; IS/IT projektide portfelli kokkupanek; organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine infotehnoloogia juht - IT strateegia väljatöötamine IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine · Analüüsitava ettevõtte skoobi määratlemine Analüüsitöö alustamiseks on vaja paika panna analüüsitava ettevõtte, mille infosüsteemi on vaja määratleda, esmased piirid ehk skoop. See võib analüüsi edenedes muutuda. Skoobi määratlemine on sisuliselt üldvaate koostamine, milleks on vähemalt 2 meetodit: 1. nö ,,ülalt-alla" lähenemine ehk ,,musta kasti" meetod vaadates ettevõtte keskkonda tegutsejaid, kes on ettevõttega seotud ja 2. nö
nõuded paindlikud. ● Agiilne - üldiste põhimõtete alusels, käigu pealt loodav 6. UP faasid/etapid ● Alustamine/Inception/Algfaas - loob esialgse visiooni, business case (kas tasub investeerida järgmisesse faasi?), skoop, hinnangud ● Täpsustamine/Elaboration/Detailimine - loob reaalse töötava arhitektuuri, realiseerib väikese hulga tähtsamaid põhifunktsionaalsus, enamike nõuete ja skoobi määramine, riskide lahendamine, realistlikumad hinnangud ● Konstrueerimine - teeb kõik muud funktsionaalsused, madalama riski ja kergemate elementide iteratiivne realiseerimine ● Üleviimine - Paneb tellija keskkonnas tööle e beeta testid Süsteemianalüüsi seos nendega - Analüüsiga saab pm tegeleda igas faasis ja iteratsioonis. Esimestes etappides/iteratsioonides on analüüsi osakaal suurem.
Nõuded IT-spetsialistidele Eksisteerib vajadus IT-spetsialistide järele, kes oleksid võimelised määratlema organisatsiooni vajadusi informatsiooni, selle juhtimise ning vastavate IT-süsteemide järele; otsustama, milliseid IT- süsteeme luua/hankida ja organisatsiooni kasutusse anda ja mille jaoks ja IT-süsteeme looma ja nende loomist juhtima. Üldiselt võttes - kes orienteeruksid infosüsteemide valdkonnas. Analüüsitava ettevõtte skoobi määratlemine Skoobi määratlemine on sisuliselt üldvaate koostamine, milleks on vähemalt 2 meetodit: 1. nö ,,ülalt-alla" lähenemine ehk ,,musta kasti" meetod vaadates ettevõtte keskkonda tegutsejaid, kes on ettevõttega seotud ja 2. nö. ,,alt-üles" lähenemine ehk ,,valge kasti" meetod vaadates, mis toimub ettevõtte sees, mida teevad ettevõttes tegutsejad kasutades selleks ettevõtte taustakirjeldust ja lausendite meetodit. Süsteemse mõtlemise mõiste
Selle kohta öeldakse, et muutujad on deklareeritud kaudselt. VBA interpretaator teeb konteksti järgi kindlaks kõik protseduuris esinevad muutujad, eraldab neile väljad ja käsutab neid protseduuri täitmise ajal. Muutuja tüübiks võetakse Variant. Sageli on otstarbekas määratleda muutujad otse, käsutades vastavaid deklaratsioonilauseid. Deklaratsiooniga saab määrata muutuja tüübi, määramise piirkonna ehk skoobi ning tema väärtuste eluea. Andmete skoobi ja väärtuste eluea küsimusi vaadeldakse jaotises 7.5. Siin piirdutakse protseduuri sisemiste muutujatega. Juurdepääs neile on ainult protseduuri sees ja nende väärtused eksisteerivad ainult protseduuri täitmise ajal. Taolised muutujad deklareeritakse protseduuri sees Dim-lausega, mille kuju on järgmine: Dim nimi [ As tüüp ] { , nimi [ As tüüp ] } kus tüüp esitatakse tüübi nimetust tähistava võtmesõna Integer, Lõng, Single, Double, String, Boolean, Date või Variant abil
+ suurem täpsusaste - eeldab rohkem ettevalmistust, infot iga kihi kohta 4. Klastervalim • Üldkogum jaotatakse alamhulkadeks ja valitakse alamhulkade juhuvalim. • Erinevus kihtvalimiga – kihtvalikuga võetakse igast alamrühmast ühikute valim; klastervalikuga alamrühmade valim. + pole vaja täielikku valikuraami teiseste valikuühikute jaoks - muutujad võivad varieeruda klastrite vahel ja täpsus väheneb Replication – kordusuuring Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll; Skoobi ja piirangute laiendamine. Hüpotees: Hüpoteesid on varasema kirjanduse kokkuvõte, mis juhib andmete kogumist ja analüüsi. Hüpotees on väide seose kohta uuritavate muutujate X ja Y vahel; võetakse kokku varasem ja arendatakse enda tähelepanekuid Dominantne hüpotees; Konkureeriv hüpotees. Hüpoteeside põhjendamine: – Hüpoteesi väidete vastavus varasemate teooriatega – Empiiriline tugi hüpoteesi väidetele. – Selgitav jutt. Mitmete teooriate kasutamine:
Operatsioon kirjeldatakse tulemustüübi (return-type), nime ja 0 või enama parameetriga. Tulemustüüp, nimi ja parameetrid üheskoos moodustavad operatsiooni signatuuri. Signatuur kirjeldab kõike, mis on vajalik operatsiooni kasutamiseks. Klassi operatsioonid näitavad, mida see klass “oskab” teha, milliseid teenuseid ta osutab, seega võib operatsioone vaadata klassi liidesena. Sarnaselt atribuutidele võib operatsiooni jaoks kirjeldada nähtavuse ja skoobi. Ka klass võib omada klassi skoobiga operatsioone. Viimased saavad pöörduda ainult klassi skoobiga atribuutide poole. Klassi skoobiga operatsioonid defineeritakse üldiste operatsioonide läbiviimiseks, nagu objektide loomine ning objektide leidmine, kus üksikud objektid ei osale (v.a. operatsiooni võimalik tulemus). Operatsiooni formaalne süntaks: visibility name ( parameter-list ) : return-type-expression { property-string}
vajaliku operatsioonide jada sooritamine). 8. Suur osa tarkvara sisaldab lisaks ka funktsionaalsust, mida ei saa piisavalt hästi kasutajaliidese või kasutusjuhise abil kirjeldada: erinevad algoritmid, suhtlemine muu tarkvaraga, mälukasutus jne. Nende kirjeldamiseks peab looma omaette dokumendi. Nõuded peavad olema kirjalikult fikseeritud ning kõikidele osapooltele kättesaadavad. Ülesanne. Leida kolm internetiallikat, milles käsitletakse IT-projekti skoobi liigsest laiendamisest (scope creep) tingitud ebaõnnestumist. 1.2. Kvaliteedikindlustus Kõige üldisemalt mõistetakse kvaliteedi all määra, mil tarkvara vastab sätestatud ja nendest tulenevatele nõuetele. Üldjuhul see, kas tarkvara valmis tähtaegselt või ületati tähtaeg mõne nädala võrra, ununeb ruttu; samas ebakvaliteetsest tarkvarast põhjustatud rahulolematus on pikaaegne. Seega on kvaliteet olulisem kui mistahes muu näitaja. Selle tagamiseks
*nõuete sõnastamine. Tulem on sisendiks programmeerijatele (ma pole kindel, kas see on õige). 83. Mis on tarkvaraprojektis süsteemi disaini tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? Kirjeldab, kuidas süsteem lahendab ärilise probleemi. Tulem: süsteemi tehniline spetsifikatsioon: *Sisendid, väljundid, kasutajaliides *Riistvara, tarkvara, andmebaasid, liidesed, kasutajad, toimingud *Plaan, kuidas kõik kirjeldatud komponendid koos toimivad Üldjuhul külmutatakse pärast kinnitamist skoobi hoidmiseks. 84. Millised võimalused on tarkvaraprojekti lõpus vanalt süsteemilt uuele üleminekuks? Vanalt süsteemilt uuele üleminek juurutamine: *kohene ja terviklik kindlal ajahetkel vana süsteemi sulgemine ja uue kasutuselevõtt; ajaliselt kõige vähem kulukas, kõige riskantsem. *piloteerimine juurutamine ühes osakonnas või valdkonnas; hindamine ja seejärel laiem juurutamine. *alamosade kaupa üks moodul/funktsionaalsuste komplekt korraga.
väljendab kasutuslugude omavahelisi ning kasutuslugude ja tegutsejate suhteid. Projektiplaan kajastab kogu arendusprojekti läbiviimise korra, tegevused ja vastutused. Võib kaasata ka teisi dokumente (näiteks iteratsiooniplaane) vastavalt projekti iseloomule. Kõikvõimalikud asjassepuutuvad lisadokumendid sõnastikud, kasutajaliidese prototüübid jm. 6.3.2 Testispetsiifilised artefaktid Testiplaan Testiplaan defineerib testimise skoobi, testimise eesmärgid selles, meetodid, loodavad tulemid ning nende loomiseks kasutatavad sisenddokumendid. Samuti planeeritakse testimistegevuste ajagraafik ning määratakse vastutused. Testimistegevused peavad olema kooskõlas projekti üldplaaniga. Testiplaani eesmärgiks on välja tuua ja huvitatud osapooltele kättesaadavaks teha testimise korraldus. Testiplaan juhendab, suunab ja piirab testimise ressursside kasutamist, et saavutada testiplaaniga määratud eesmärgid.
filtreeritakse välja elektronkiire hajumise tõttu tekkinud taustavalgus. Saadud kujutised tunneb ära täismusta tausta järgi. On olemas ka ultramikroskoope, mis on olemuselt valgusmikroskoobid. Kui tavalises valgusmikroskoobis valgustatakse objekti pealt ja tumenemise järgi määratakse eseme kontuur, siis ultravalgusmikroskoobis valgustatakse objekti kõrvalt. Juhul kui nii uuritakse kolloidosakesi, põhjustab selline valguse suunamine valguse hajumist, mida saab seejärel läbi skoobi näha. Saadud pilt on hägune, kuid hägusus on korrapärane ning seda pilti saab täpsustada, saades nii korraliku pildi kolloidosakesest. Valguse hajumine ja kolloidsüsteemide hägusus Kui valgust kiirata läbi aine, siis osa sellest peegeldub, osa neeldub ja osa läbib selle. Osa neeldunud valgusest omakorda kiirgub allika suunas tagasi. See tuleneb elektronpilvede käitumisest, nimelt on nad võimelised neelama teatud energiakvante (valgust)
See hõlmab nii IT seadmete amortisatsiooni kui ka otsekulusid (tarkvaralitsentsid, teenuslepingud vms.), tööjõukulu ja muid IT valdkonna kulusid (rent, kulu raamatupidamisele jne.). IT teenuse talitluspidevuse halduse protsess - ITIL v2: IT service continuity management IT teenuse talitluspidevus on äri talitluspidevuse osa. Reeglina ongi see protsess „peitunud“ äri talitmispidevuse projekti. Reaalselt tuleb arvestada, et protsess koosneb kolmest suurest alamosast: skoobi defineerimine / meetodi valik; talitluspidevuse tagamise esmase võimekuse loomine; pidev töö selle võime sälitamisel. Ehk, eelkõige tuleb aru saada võimalikest stsenaariumitest, mis on kõrge riskiga (suure tõenäosuse ja suure kahjuga) – sest kõikvõimalikele stsenaariumitele piiratud ressursi tingimustes pole võimalik ettevalmistusi teha. Seejärel tuleb tagada valmisolek nendele stsenaariumitele reageerimiseks - koostada tegevusplaan, sh. nii
igast alamrühmast ühikute valim; klastervalikuga can be obtained upon repeating the study."" alamrühmade valim. (Evanschitzky et al., 2007 : 411) · Skoobi ja piirangute laiendamine. ,,Replications + pole vaja täielikku valikuraami teiseste with extensions serve to determine the scope and valikuühikute jaoks limits of empirical findings by seeing if they can be generalized to other populations, contexts, time
annaabi.ee 
