õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõeline ülikool oli see, kus oli neli teaduskonda esindatud. Tähtsaimad nimed Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet keskaegses teaduses ja tema sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus. Õigusteaduses tugineti jätkuvalt keiser Justianuse ajal kodifitseeritud Rooma õigusele. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid, pärines Itaalia aadliperekonnast. Pariisi teoloogiaprofessor. Tähtsaim teos ,,Summa Theologiae", seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon Inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli tema meelest matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Suhtus kriitiliselt teistesse
(vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli kohal keskajal on see otsustavalt mõjutanud skolastikuid, nende vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet. päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia)=Titaanid Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal
- epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi tähistada, kuid on samas kõigi tähenduste lõpp-punkt - jumal
*Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Metafüüsikas arendas Platonist erinevat ideedeõpetust( ideed moodustavad esemete lahutamatu vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: keskajal on see otsustavalt mõjutanud skolastikuid, nende kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet.
lapsed said alghariduse. 11.-13. sajandil mitmest linnapoest ülikoolid, suhtlemine ladina keeles. Vanimad ülikoolid Ologna, Oxford, Cambridge. 16. Seitse vaba kunsti Grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 17. Skolastika, Aquino Thomas Kristlikku õpetust ratsionaalselt käsitleda üritav filosoofia haru. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid 18. Saja-aastane sõda Nimetust Saja-aastane sõda ei saa võtta tõsiselt , sest ükski sõda pole kestnud järjest sada aastat. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453 ning 1360 aastal sõlmiti vaherahu. Saja-aastane sõda algas sellepärast, et Prantsuse kuningas Philippe V ja tema pojad surid ning Inglise kuningas, kes oli Philippe V tütrepoeg, nõudis trooni enesele.Prantslased panid aga aluse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI
hakati pidama neid, kus kõik neli teaduskonda on esindatud. 10. Skolastika. Aquino Thomas. (lk 184-185) Skolastika keskaegne teadus, mis koosnes teoloogiast ja filosoofiast. Teoloogia osa moodustas õpetus, mille kirik oli välja töötanud pühakirja ja kirikuisade seisukohtade põhjal. Filosoofiat peeti teoloogia abiteaduseks, mis loogika abil pidi kokku sobitama erinevaid vaateid ja piiblitõdesid. Aquino Thomas (1225-1274) oli keskaja üks silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid. Ta rakendas oma õpetuse väljatöötamisel vanaaja filosoofi Aristotelese töid. Thomase arvates ei saa üksnes mõistlikul teel tõestada Kolmainsust, liha ülestõusmist või Kristuse ihulist ligiolemist altarisakramendis. Nende mõistmiseks on vaja jumala armu ja usku jumalasse. Aquino Thomas kanoniseeriti pühakuks, kuna ta arendas välja katoliku õpetuse. 11. Trükikunsti leiutamine, selle tähtsus.
keeles valitseja) Dekaan- õppejõu poolt valitud kümnik Õppesisu Alamaste e kolmik grammatika-kirjutamine retoorika-kõnekunst dialektika-arutluskunst Ülemaste e. nelik aritmeetika-arvutamisõpetus geomeetria-ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru astronoomia-täheteadus muusika-hõlmas ka kirjandust. 21. Keskaegne haridus olulisemad nimed: Aquino Thomas, Roger Bacon, Al Idrisi. Kes nad olid ja mida õpetasid. Aquino Thomas- üks tuntumaid skolastikuid (ülikoolist skolastika, mis erines kloostrikooli teoloogiast.) Roger Bacon Samuti tuntud skolastik Al Idrisi Araabia kartograaf, väidetavalt prohvet Muammadi järeltulija. 22. Keskaegne islam mõisted: Meka, Muhamed, Allah, islam, monoteism, Koraan, kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad Monoteism usk ühte ainsasse jumalasse koraan islamiusuliste püharaamat Muhamed sündis Mekas. Meka on islamiusuliste pühamaa
Tähtsaim ehitis oli toomkirik, mida juhtis piiskop. See koosnes toomkapiitlist (nõuandev organ, mis tegutses 8 piiskopi juures). Seda juhtisid 12 toomhärrat. Osadel toomhärradel olid veel omakorda ametid, et nad saaksid vastutada ühe või teise probleemi eest. (Tea toomhärradest SKOLASTIKUID.) Keskaja lõpuks oli Eesti maapirkondades kirikukihelkondi 97. Esialgu moodustati need muinasaegsete kihelkondade baasil, kuid aja jooksul toimus muinasaegsete kihelkondade jagunemine. Selle kirikukihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik. Kui neid hakati ehitama, siis need ehitati MUINASAEGSETESSE pühapaikadesse, sest: 1. Seal oldi harjutud käima; 2. Võeti uue kiriku ehitamisega ära võimalus sinna vanu "jumalaid" teenima minna.
*Aristoteles Suurim Kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. ASutas 335 eKr Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Metafüüsikas arndas Platonist erinevat ideedeõpetust (ideed moodustavad esemete lahutamatu vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadusega, riigiteadusega jm. Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: keskajal on see otsustavalt mõjutanud skolastikuid, nende kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet.
Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühtida. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Aquino Thomas, keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid. Thomas ei näinud ilmutuses ja loogikas vastuolu, vaid leidis, et üheskoos aitavad nad usutõdesid mõista. Tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule koguemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli tema arust matemaatika. Tavatud seisukohad ja autoriteetide vaidlustamine viis Baconi vastuollu kirikuga, mille
- epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi tähistada, kuid on samas kõigi tähenduste lõpp-punkt - jumal
- epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi tähistada, kuid on samas kõigi tähenduste lõpp-punkt - jumal
Sigmund Freud revolutsiooniline figuur; näitas, et meie mõistus ise ei ole ratsionaalne seal on konfliktid; teadvus-teadmatus. See mida me teadvusame, on vale. Freud tõlgendab unenägusid, uurib keelevääratusi, käevääratusi (kirjutamisel). Ühelt poolt on kõik asjad omavahel seotud, teisalt kõik asjad midagi tähendavad. CHARLES SANDERS PEIRCE (1839 1914) Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid. Eristas kahte tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi tähistada, kuid on samas kõigi tähenduste lõpp-punkt - jumal. Sõna on kõigi tähenduste väljendaja, jumal on kõigi tähenduste tähendus. Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad(kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse.
13. sajandil algas Aristotelese õpetuse ümbertöötamine kristlik-katoliiklikus vaimus, mis tõrjus välja Augustinuse-Platoni suuna. Skolastilise suuna tähtsaimad esindajad olid: • Albertus Magnus (1206-1280) • Thomas Aquinas (Aquinost) e Aquino Thomas (1225-1274) • Henry of Friemar (1245-1340) • Jean Buridan (1295-1358) • Gerald Odonis (1290-1349) Keskaja üks tähtsamaid kristlikke skolastikuid ja kirikutegelasi oli Aquino Thomas, kes 1323. aastal kuulutati pühakuks. Aquino Thomas lähtus seisukohast, et maapealne riik on jumalariigi maapealne eelaste. Seetõttu peab riik alluma kirikule. Aquino Thomase majanduskäsitluste aluseks oli Aristotelese vaated. Töö jagunes tema arvates kaheks: lihtne, must (füüsiline töö) töö ja suursugune (vaimne töö ülejäänud inimeste päästmise nimel).
Lactianus nimetab protsendivõtmist röövimiseks, Ambrosius mõrvataoliseks. Paavst Aleksander II kuulutas, et liigkasuvõtmise patt pole andeksantav. Katoliku kiriku juhtiv teoloog Aquino Thomas pidas intressi valeks, kuna see võrduvat „kahekordse maksmisega“ nii asja enese kui ka selle kasutamise eest. Protsendivõtmist peeti ajaga hangeldamiseks, mis ei olevat inimese õigus. Veel Luther ja Melanchton olid protsendivõtmise vastu. Üks esimesi skolastikuid Cantenbury Püha Anselm nimetas intressi küsimist varguseks. Islami maades on intressi küsimine tänini keelatud (sealsed pangad majandavad ennast mingite „teenindustasude“ ja mille iganes arvel). Dariaat keelab igasuguse intressi või maksu küsimise nii fikseeritud kui ujuva määraga. Calvinist alates tehakse vahet seaduslike ja ülekohtuste protsentide vahel. Henry VIII lubab kindlaksmääratud protsente
annaabi.ee 
