Scribus'e programmiga kujundatud artikkel skisofreeniast. Kaks veergu teksti. Töös on 1 pilt ja 2 joonist olulise infoga. Töös: Mis on skisofreenia? Skisofreenia sümptomid Varased ohumärgid Diagnoosi oodates Mida saad oma lähedaste haigestumise korral kui ka enese ja oma pereliikmete heaks teha? Helen'i ja Alice'i lugu
Tallinna Tehnikagümnaasium Skisofreenia Referaat Maria Pihelgas 10 c Tallinn, 2007 Skisofreenia olemus. Skisofreenia on üks sagedamini esinevaid psüühikahäireid. Üle kogumaailma haigestub üks inimene sajast, ehk 1 %- l elanikkonnast areneb see elu jooksul välja. Toetudes statistikale, võime oletada, et Eestis elab hetkel umbes 13 000 skisofreeniat põdevat inimest. Haigus avaldub noores täiskasvanueas, s.o. 20.-30. eluaasta vahel. Mehed ja naised on võrdselt ohustatud, kusjuures mehed haigestuvad suhteliselt nooremas eas kui naised. Haigestunute arv on suurem tihedalt asustatud aladel. Sageli ilmnevad esimesed sümptomid juba mitmeid aastaid enne, kui inimene esimest korda arsti poole pöördub...
Skisofreenia Skisofreenia on psüühhikahäire (psühhootiline häire), mille põdemisel mõjutab see inimese käitumist, mõtlemist ja tajumist. Skisofreenia üheks tunnuseks on mälu halvenemine. See haigus võib tekkida ükskõik kellel, olenemata inimese rassist, kultuurist, usu-eelistustest või muust säärasest. Tavaliselt saab skisofreenia alguse varases täiskasvanueas, ent see võib siiski tekkida igas vanuses, alates hilisest puberteedist ja lõpetades vanema eaga. Haiguse varased märgid on mittespetsiifilised, kuid mõned kuud või aastad enne psühhootiliste häirete arenemist, võib haigestunud patsient muutuda. Skisofreenia tüüpilisteks ,,negatiivseteks" sümptomiteks on tundeelu muutumine loiuks kogetud emotsioonide tugevuse kadumine, kõne vaesumine; kõne voolavuse vähenemine, võime vähenemine planeeritud või veel planeerimata tegevuse elluviimisel, huvide ja rõõmutunde kahanemi...
Skisofreenia Teele Sarapuu Mõiste: Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) schizo killustumine, lõhestumine, phren hing, ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. Omased on halb mälu ning häired tajumises, mõtlemises, tundelus, tahteelus. Ajalugu: Haigus oli tuntud erinevate nimetuste all. Esimesena ühendas aastal 1896 varemtuntud mõisted haiguse kohta Emil Kraeplin, kes nimetas selle varajaseks nõdrameelsuseks ehk dementia praecox'iks. Aastal 1908 võttis Eugen Bleuler kasutusele tänapäeval tuntud mõiste skisofreenia. Tekkepõhjused: Täpset põhjust ei teata; Pärilik (~10 %l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik); Pikaajaline stress (õnnetustest); Kasvukeskkond; Alkoholi, uimastite kasutamine; Peavig...
SKISOFREENIA Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) Marlene Kirt Mida kujundab endast skisofreenia? • Skisofreenia on psühhootiline häire, mis kujuneb sageli kauakestvaks ja põhjustab märgatavaid muutusi inimese reaalsustajus. • Skisofreeniahaigete mõtted, emotsioonid ja käitumine on häiritud ning neil on raske reaalsuse üle otsustada • Skisofreeniat põhjustab ajus signaale edastavate kemikaalide tasakaalu häirumine, mistõttu inimene hakkab tajuma asju, mida ei ole päriselt olemas. Skisofreenia sümptomid • Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks ja negatiivseteks sümptomiteks • Positiivsed sümptomid + hallutsinatsioonid ja luulumõtted • Negatiivsed sümptomid Skisofreenia alavormid • Paranoidne skisofreenia • Hebefreenne vorm • Katatoonne vorm • Lihtne skisofreenia Levinumad müüdid skisofreenia kohta • Selle diagnoosiga inimesed k...
tundeelus ja tahteelus. Näiteks hallutsinatsioonid, luulemõtted jne. Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole. Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval skisofreenia raviks kasutatavad vahendid tunde- ja tahteelus esinevatele häiretele. Pildid Skisofreeniast Epilepsia ehk langetõbi Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile
sotsiaalsete klasside ja mõlema soo esindajad. Meestel algavad sümptomid tavaliselt varem kui naistel. Negatiivne suhtumine skisofreeniahaigetesse ja nende pereliikmetesse süvendab haigust ja soodustab probleemi varjamist ning vähendab nende huvi abi otsida. Sümptomite varjamine võib viia isoleerituseni, sagedase hospitaliseerimiseni ja soodustab diskrimineerimist õppeasutuste ja tööandjate poolt. Seadusandjate, riigiametnike ja isegi tervishoiutöötajate väärarusaamad skisofreeniast võivad viia vajaliku ravi alafinantseerimiseni. Ligikaudu 10% skisofreeniahaigetest lõpetab elu enesetapuga. Skisofreeniat iseloomustavad kõne- ja mõttekäiguhäired, luulumõtted, kuulmis- ja/või nägemishallutsinatsioonid, probleemid isikliku hügieeni pidamises ning sotsiaalses käitumises; lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises ja/või tunnetes või kummalised mõtted. Tekkepõhjused ja-mehhanismid Skisofreenia täpset põhjust ei teata.
Ole valmis taastumiseks-kui sinu pereliikme olukord paraneb,pead mõnikord kaaluma senise elukorralduse muutmist. Mõned inimesed naasevad oma koju. Mõned lähevad rühmakoju ja mõned otsivad endale omaette toa või korteri. Igal perel on vaja teha oma otsused. Sinu sotsiaaltöötaja võib sind olemasolevate ja taastumise erinevateks faasideks sobivate elamispindade suhtes nõustada. Ole valmis oma pereliikme haiguse ägenemiseks või kriisiolukorraks. Skisofreenia ravimine Ei tunta ühtki skisofreeniast terveks ravivat meetodit, kuid sümptomite kontrollimise ainsaks viisiks on antipsühhootiliste ravimitega kombineeritud muud toetavad teraapiad. Ravi keskendub nüüdisajal haiguse asemel inimesele endale ja põhineb antipsühootikumidena tuntud ravimite ja muude teraapiate kombinatsioonil. Antipsühhootiline ravi Antipsühhootiline ravi aitab mitmete skisofreeniaga seostatud sümptomitega (hallutsionatsioonid, mõtlemishäired jm) kõige paremini toime tulla. Kuna kasutusel
saanud seal hakkama. Vahepeal töötas Viljandi Sakala ajalehe juures ja 1890. aastal sai tööd Tartu ajalehes Olevik. 1882. aastal otsustas Liiv tegeleda vaid oma loominguga ja hakata vabakutseliseks luuletajaks. Tänu ülepingutusele ja füüsilisele kurnatusele hakkasid Liivil ilmnema luulud ja hallutsinatsioonid. 1894. aastal põletas meeltesegaduses olev Liiv oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvikliinikusse, kus põdes läbi ägedama järgu skisofreeniast. Hiljem läks tagasi pere juurde ja avalikkusele midagi ei kirjutanud. Pere oli talle hankinud toetusi vallalt. Kuid Liiv jätkas kirjutamist ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal hakkas ta taas kirjutama avalikkusele Tartus ja Tallinnas. 1904. aastal avaldas Liiv ,,Kirjatööde kogu", mis sisaldas luuletusi ajast kui ta veel haige ei olnud. 1909. aastal ilmus tal valikkogu ,,Luuletused", mis sisaldas ka hilisemaid luuletusi. Elu
kirjameeste melanhoolia põhjuseks on nende liigne vaimutöö. Vaimuhaigete loodud kunst läheb hinda Umbes eelmise sajandi keskpaigas, suuresti tänu prantsuse kunstnikule Jean Dubuffet'le, võeti päris kunstnike hulka kamp teisitimõtlejaid, õigemini küll teisititajujaid. Uus seltskond oli veetnud suure osa oma elust kinnistes institutsioonides nagu vaimuhaiglad, hooldekodud, varjupaigad jms., enamikul esines raskeid vaimseid probleeme ja tundeelu häireid skisofreeniast, neurooside ja psühhoosideni. Dubuffet'le, kes ilmselgelt romantiseeris tõsiseid kannatusi põhjustavat vaimuhaigust, tundusid need inimesed tõelised kunstnikud ja nende looming geniaalne. Dubuffet' meelest oli nn. kultuurne kunst igav, kammitsetud ja ühiskonna kehtestatud norme järgiv (seega väljastpoolt tulev). Aga metsikute nn. toores kunst (Art Brut pr. k. toores, töötlemata kunst, laiemalt autsaiderite kunst ) seevastu algupärane, vahetu ja sügavalt sisemusest tulev.
indikaatorid vähemalt järgmiste laboratoorsete testide jaoks: uriinianalüüs, täielik vereanalüüs [complete blood count], [PBI determination] ja viietunnine glükoosi tolerantsi test. GTT-d võib teha noortel lastel mikromeetodiga ilma kaasneva traumata patsiendis [vereproov tõlk]. Ma olen innustanud, et need neli testi oleksid alati tehtud kõikidel patsientidel, isegi enne haigusloo uurimist ja füüsilist läbivaatust. Peaaegu igas arutluses narko- ja alkosõltuvusest ja skisofreeniast väidetakse, et puuduvad ilmsed tunnused, kes võiks olla nende nähtuste tulevased ohvrid. Kuid peaaegu alati väidetakse, et need inimesed on emotsionaalselt ebaküpsed. Meie siht on kaua aega olnud veenda igat arsti, sõltumata tema orientatsioonist, olgu see psühhiaatria, geneetika või psühholoogia, et valdaval enamikul juhtudel on alati tegemist ühte tüüpi endokriinse indiviidiga: [hypnoadenokortic]. Tintera avaldas mitmeid revolutsioonilisi materjale. Taas ja taas rõhutas ta, et
konstrueeritud, muusika rajatud korduse efektile, üks taust. Üks olulisim teoreetik, kes püshedeelia ajastul rääkida sai, antipsühhiaater R.D Laing. Psühhiaater, tema otseselt narkootikumide LSD tarvitamise advokaat, propageerija. Me käitume koguaeg teiste inimeste huvides, ise läheme kaotsi. Vaja vabastada inimene sellest kammitsusest, LSD üks võimalus. LSD trippi käsitles kui enese pärisloomuse otsingut. 1967 avaldas ta raamatu ,,Kogemuse poliitika" rääkis konkreetselt skisofreeniast ja normaalsusest. Skisofreenia pole haigus tema jaoks, ei näinud midagi patoloogilist, psühhiaatria on viis mis vägivaldselt kehtestab ühiskonnas normaalsuse. Pseudosanity (pseudo normaalsus), skisofreenia sisemiselt vaba inimene, midagi loovat. Psühiaatria on viis kuidas keelata inimesele tema tõelist kogemust. Oleme unustanud oma lapsepõlve värvid, salanud oma unistused, keha tunnetus ainult kogum elementaarseid liigutusi, soovitab uuesti õppida
tekkivaid sünapse, limbilist süsteemi; hirmule ja stressile vallanduvad neurokeemilised ained kujundavad ajustruktuuri, soodustades hüperaktiivsust, ärevust või agressiivsust. Lapse väärkohtlemine võib kärpida mälu eest vastutava ajupiirkonna hipokampuse kasvu, mis võib olla selgitus, kuidas lapsepõlves kogetud stress suurendab riski kannatada täiskasvanuna erinevate psüühikahäirete all, alates depressioonist, skisofreeniast ja traumajärgsest ärevushäirest kuni isiksusehäirete, narkosõltuvuse ja suitsiidikalduvusteni välja. Samuti võivad lapseeas kogetud vaesuse ja väärkohtlemise tagajärjel vahetuda geenid, mis on aktiivsed aju arenguprotsessis. Õpilaste psüühikahäireid põhjustavad: *Koolimured – kasvav vaimne pinge, võistlev õhkkond, suured klassid, ületöötanud õpetajad, koolivägivald, nõrgad õpivõimed. *Pereprobleemid: -ebastabiilsus, vanemate lahkuminek
Ajakirjanikuna töötas veel ,,Sakalas" ja ,,Olevikus" 1890-92. Tartu-aastad moodustavad Liivi lootusrikkama, loomeerksama, murdelisema ja traagilisema etapi. Enne ,,Olevikus" töötamist oli Liiv avaldanud luueltusi, koostanud luulekogu käsikirja, kirjutanud jutte, tõlkinud, huvitunud kirjanduskriitilistest probleemidest, väidelnud nii Vilde kui teisteega realismi üle. Üleliigsed pinged siiski kurnasid Juhan Liivi ning 1894. aastal paigutati ta Tartu närvikliinikusse, skisofreeniast ei paranenud. Tegutses veel mõni kord teiste toetustel kultuurielus, viimased aastad elas Kavastu Koosal. Liivi tõekspidamisi mõjustasid rahvusliku liikumise radikaalse suuna seisukohad, vend Jakob ja Väike-Maarja luuleringi liikmed. Tajus olemuslikku konflikti elukauge kirjanduse ja elutegelikkuse arengu vahel, epigoonliku ja kunstimeisterliku vahel. Kirjandusse tuli romantiliste tundeluuletustega, sekkus 1887. aastal kirjanduslikku poleemikasse rahvusliku liikumise aadete ja
kindlasti neutraliseerida ka neid geneetiliselt determineeritud faktoreid, mida võiks määratleda kui individuaalset eelsoodumust kriminaalseks käitumiseks. Üks sagedasti esitatud seisukohti kriminaalne käitumise geneetilise komponendi põhimõtteliseks eitamiseks on väide, et kuritegevus on sotsiaalselt-poliitiliselt-õiguslikult määratletud konstruktsioon, mis ei saa olla individuaalsel tasandil pärilik. Selle argumendi nõrkust saab illustreerida väitega skisofreeniast, mis on samuti paljuski meedikute loodud konstruktsioon. Selle diagnoosi konkreetne sisu erineb muu hulgas riigiti ja eri maade arstid on paljudes skisofreenia olemusega seotud küsimustes siiani eriarvamusel. Samal ajal on uuringud näitanud skisofreenia olulist pärilikku komponenti. CT uuringutega tuvastati lisaks see, et skisofreenia on seotud haiguslike protsessidega aju kindlas piirkonnas (lateraalsete sagarate suurenemine)
annaabi.ee 
