Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Skisofreenia diagnostika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
skisofreenia, hallutsinatsioonid, kriteeriumidele, luulumõtted, katatoonne, depressioon, rahutus, episood, diagnostika, afektiivse, paindlikkus, negativism, mutism, stuupor, seotus, paranoidne, episoodi, timberg, psühhiaatriline, intervjuu, vaatlus, jälgimine, patoloogia, avalduma, sisendamine, tajumine, tulevate, kultuurile, ebareaalsed, sisutasagedasem täiskasvanutel. Skisoafektiivse häire etioloogiat ei tunta. Pereuuringud näitavad, et bipolaarset tüüpi häirega patsientide esimese järgu sugulased ei põe skisofreeniat tavaliselt sagedamini. Seevastu 2 depressiivse tüübiga haigete lähisugulastel paistab olevat rohkem skisofreeniat kui meeleoluhäireid. Skisoafektiivsete patsientide lähisugulastel on skisofreenia risk siiski madalam kui skisofreeniahaigete sugulastel. Vaid väikesel osal skisoafektiivsete patsientide lähisugulastest esineb skisoafektiivset häiret. Üldistavalt võib öelda, et skisoafektiivse häire, eriti selle depressiivse vormi prognoos sarnaneb skisofreenia prognoosiga. Bipolaarse häiretüübi kulg meenutab aga pigem raskete meeleoluhäirete prognoosi.Skisoafektiivse häire prognoos on siiski märksa halvem kui bipolaarsel meeleoluhäirel, rääkimata depressioonist
väsimus, ärevus *Depressioon kestab keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D *Residuaalsümptomid relapsirisk Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid'' Fibriomüalgia, Rindkerevalu, Pseudoneuralgia, Krooniline valu, Ärritatud soole-, põie või mao sündroom, Krooniline väsimus Atüüpiline D: Suurenenud isu, kehakaal; suurenenud unevajadus,uneaeg ; seksuaalhuvi langus ; krooniline väsimus ; kognitiivsed häired ; madal stressitaluvus, tujutus ; üksildustunne, suurenendu tähelepanuvajadus ; alkoholi ja suitsetamislembus
Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast. Eestis haigestub psühhootilistesse häiretesse igal aastal umbes 400-450 inimest (ca 0,3/1000).
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM 10.A KLASS KADI TROSS SKISOFREENIA Referaat JUHENDAJA ÕPETAJA KÜLLI MUUG TARTU 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................2 1. Seletus mõistele skisofreenia....................................3 2. Ajalugu......................................................................3 3. Tüüpilise sümptomid................................................3 4. Alavormid.................................................................4 5. Kulgemine.................................................................5 6. Diagnostika...............................................................5 7. Ravi..............................................................
rahutuse ning hallutsinatsioonidega (vt.deliiriumisündroom; alkoholvõõrutusdeliirium) ** Hämarolekuseisund (twilight state) - sügav teadvusehäire koos hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove) ** Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina. - orgaaniline stuupor - katatoonne stuupor (katatoonne skisofreenia) - depressiivne stuupor - dissotsiatiivne stuupor Tähelepanuhäired (disturbances of attention) Tähelepanu (attention) on võime fokuseeruda ühele kindlale tegevusele. 1)Tähelepanematus (distractibility): võimetus koondada tähelepanu; tähelepanu osutatakse ebaolulistele ja asjakohatutele välistele stiimulitele. 2)Selektiivne tähelepanematus (näiteks selliste signaalide blokeerimine, mis põhjustavad ärevust ja hirmu.)
II. Ülevaade psüühikahäiretest Psühhoteraapiavoolud III Skisofreenia Mõtlemise ja tajumise sügavad häired. Tuimenenud või inadekvaatne tundeelu. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse ja identiteedi. Eristatakse positiivsed ja negatiivseid sümptomeid. Sümptomite loendis 4 esimest rühma on eriti iseloomulikud. a) Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine. b) Luulumõtted kontrollist, mõjustused või hõivatusest. c) Kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad, vaidlevad omavahel patsiendi üle või tulevad mõnest kehaosast. d) Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed. Üks neist peab olema väga selgelt esinev. e) Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid kui nendega kaasnevad kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud luulumõtted.
ees 6. Aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele. 1 a jooksul 3 või enam sümptomit 8. Alkoholist võõrutusseisundi diagnoosimine Delirium tremens - lühiajaline, kuid mõnikord eluohtlik toksiline segasusseisund koos somaatiliste häiretega. (pärast alkoholi kasutamise katkemist) Kaasnevad sümptomid: insomnia - unetus, treemor - värisemine, hirm, krambid, teadvuse hägunemine, elavad hallutsinatsioonid ja illusioonid. Sageli luulumõtted, agiteeritus - ärrituse/rahutuse seisund, vegetatiivse närvisüsteemi hüperaktiivsus Diagnoosimiseks peavad olema psüühilised sümptomid - ärevus, depressioon ja unehäired Somaatilised sümptomid sõltuvad kasutatavast ainest. (vt. ülespoole) Võõrutusseisund tuleb panna peadiagnoosiks juhul, kui see on arsti poole pöördumise peamine põhjus ja nõuab meditsiinilist tähelepanu. 9. Skisofreenia diagnoosimise kriteeriumid
- Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI
Pseudohallutasinatsioone iseloomustab see et haige tunnetab subjektiivselt hallutsineeritud nähtusi teistsugustena kui reaalselt tajutavaid nähtusi. Pseudohallutsinatsioonid on haige jaoks ,,erilised" tajuelamused, mis eksisteerivad temast väljaspool ja temast sõltumatult. Tuleb silmas pidada, et kuigi haige eristab pesudohallutsinatsioone reaalsetest tajudest , ei ole tal siiski objektiivset kriitilist suhtumist oma elamustesse. Selle alusel, millise analüsaatori piirkonnas hallutsinatsioonid esinevad, jaotatakse neid nägemis, kuulmis- ,haistmis- ,maitsmis- ,puute- ,temperatuuri- ja kehatundehallutsinatsiooniks. Kliinilised kogemused on näidanud , et hallutsinatsiooni laadil on seos teadvuse seisundiga. Kui haige teadvus on hägunenud, nt. mürgistuse, trauma, infektsiooni ms. toimel, ilmnevad pealmiselt visuaalsed hallutsinatsioonid. Selle kõrval võib ette tulla ka akustilisi, kõige sagedamini lihtsaid helilisi ebatajusid. On juhtumeid, mil haige
Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon
tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides
tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides
Internaalid vastutus iseendal, eksternaalid saavad atributeerida väljapoole. Pinget ja vastutust vähem! Seligman: õpitud abitus Martin Seligman (s. 1942, Ameerika psühholoog, aktiivne eneseabi tekstide tootja) Õpitud abitus seisund, kui inimese püüdlused ja kavatsused ei kanna püsivalt vilja. "Condition resulting from the perception we have no control over the environment". Eksperimendid rottide ja koertega. Apaatia, loobumine reageerimast, motivatsiooni kadu, depressioon Kontrollikogemuse olulisus: "... especially vulnerable as infants and children. Early interactions with environment will determine later feelings of control over environment". Seligman: positiivne psühholoogia Mis toetab sisemist kontrollitunnet, eluga rahulolu, õnnetunnet. Seligman PERMA: Pleasure, Engagement, Realtionships, Meaning, Accomplishments. Isiksuseomadused: Low neuroticism, high extraversion and conscientiousness, Autonomy, competence, self-esteem, self-acceptance
NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2. Monoamiinid: Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine Serotoniin – meeleolu, depressioon Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu 3. Atsetüülkoliin: - ANS valdav NT 4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid 5. Puriinid: ATP, Adenosiin 6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID Hormoone iseloomustab: Järk-järguline toime Muudavad tavaliselt protsessi intensiivsust / tõenäosust Vallandavad nii sisemised kui keskkondlikud tegurid
annaabi.ee 
