6. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. 7. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 8. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 9. Mis on sitkus? Materjali võime purunemata taluda koormust 10. Mis on omane sitkele purunemisele? Prao arenguks kulutatakse palju energiat 11. Mida tähistab T50? Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud 12. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril 13. Millised lahendused suurendaksid konstruktsiooni jäikust
purustamiseks -20C juures Score: 7/7 4. Kas külmhapruslävi on jääv suurus? Student Response Feedback A. Jah B. Ei, see sõltub näiteks pingekontsentraatoritest, mõõtmetest jne. Score: 7/7 5. Mida tähistab T50? Student Response Feedback A. Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamiseks B. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud C. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud Student Response Feedback D. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 7/7 6. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Student Response Feedback A. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni hinda B
2. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 3. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Vali üks või enam: 1. Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 2. Materjali omadust taluda staatilist koormust 3. Materjali omadust vastu pidada kulumisele 4. Materjali omadust plastselt deformeeruda Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on sitkus? Vali üks või enam: 1. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile 2. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kuju muutused säilitada 3
mõõtmetest jne. Score: 7/7 Küsimus 5 (7 points) Mida tähistab ? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamiseks b. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud c. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud d. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 7/7 Küsimus 6 (7 points) Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur ? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a
iseloomuga. Löökpainde tulemused olid samuti üllatavad, sest teras C20 peaks külmema temperatuuri (katse 65C) puhul muutuma hapramaks ning peaks materjali purustamiseks kulutama väiksemat jõudu. Meie poolt tehtud katses aga tulemused suuresti ei erinenud, olgugi et temperatuurid olid vastavalt 24C ja 65C. Mõlemad materjalid purunesid sitkelt. Arvatavasti ei olnud temperatuuril 65C testitud materjal teras C20, vaid mingi muu teras, mis peabki andma löökpainde puhul analoogse tulemuse. Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud ristivõi pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik (ABS)
õpilased rahvusvahelise uuringu tulemusena põhikooli haridustestis kõrge 2 koha, kohe peale Soomet. Sellises vanuses on aga tubliks õppimiseks head eeldused olemas suuremal osal riikidest ning sealkohal saab määravaks just inimese enda tahe ja soov kuhugi jõuda. Teatavasti aga muljetavaldavat karjääri on raske saavutada piisava hariduseta ning seega võib öelda, et õppimine on Eestis praegu moes. Kuigi eestlaste ajalugu võtab kohkuma nii mõnegi välismaalase, oleme me siiski sitkelt suutnud vastu pidada ning kujunenud seeläbi ka rahvuseks, kes me täna oleme. Nagu vanarahvas kõneleb:,,Mis ei tapa, teeb tugevaks!" Kuigi eestlane võib väliselt paista mõneti tagasihoidlik, on ta siiski väga töökas ja patriootlik. Oluline on hoida üksteist, siis hoitakse ka meid.
on 0,54 m ja g= 9,8 m/s2 Student Response Value Answer: 9,21610652 70% 9,2094 Units: J 30.0% J Score: 3/3 24. Mida tähistab ? Student Response A. Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamiseks Student Response B. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud C. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud D. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 3/3 25. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta alus Student Response A. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni hinda B. Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende
kraadi ja algnurk alfa = 65 kraadi. Löökpendli mass on 5,98 kg ja õla pikkus on 0,54 m ja g= 9,8 m/s2 Student Response Answer: 24,84 Units: J Score: 0,9/3 24 . Mida tähistab ? Student Response A. Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamiseks B. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt Student Response purunenud C. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud D. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 3/3 25 . Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur? Student Response A. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni hinda B. Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril
10. Konstruktsioonis töötab detail staatilistel tõmbekoormuste vältimatu abrasiivkulumine. Detaili töötemperatuur on va kraadi. Detaili töötava osa väikseim ristlõikepindala on 10 töökoormus on 35000 N. Kulumise tulemusel väheneb ris materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re= 45 tõmbetugevus Rm= 750 N/mm2 ja külmhapruslävi Tkhl= HRC 5. Teil kui inseneril tuleb anda eksperthinnang järgm Kirjeldatud detail puruneb sitkelt ja on näha väsimuse jälg purunemispõhjus ja andke soovitus purunemise vältimisek Student Purunemine ei toimu, sest ristloige 50mm2 = 3 Response: tookoormust, kui koormus rohkem siis tuleb p Sample Detaili abrasiivkulumise tulemusel ristlõige vä Correct töökoormus tekitab pinge 700 N/mm2, mis on Answer tõmbetugevusele, kus edasi on toimunud väsim tööiga tõstaks oluliselt kõvaduse suurendamine
Selles osas on üheks põhjuseks kindlasti ka soov edasi pürgida ning alati proovida ikkagi teistest parem olla. Seetõttu on paljudel ka ebameeldiv näha kuidas kellelgi läheb väga hästi, kuigi endal asjad võib-olla kõige paremas korras ei ole. Kahjurõõm aga minu arvates põhineb reeglina siiski hetkeemotsioonil ning hoolikamalt süvenedes ei soovi ükski eestlane sisimas teisele ikkagi halba. Kuigi eestlaste ajalugu võtab kohkuma nii mõnegi välismaalase, oleme me siiski sitkelt suutnud vastu pidada ning kujunenud seeläbi ka rahvuseks, kes me täna oleme Minu arvates on eestlane nii sihikindel, edasipüüdlik ja vabadust armastav, kes on nii kaua suutnud vastu pidanud igasugustele katsumustele.
abrasiivkulumine. Detaili töötemperatuur on vahemikus -20...+20 kraadi. Detaili töötava osa väikseim ristlõikepindala on 100 mm2 ja staatiline töökoormus on 35000 N. Kulumise tulemusel väheneb ristlõige 50 mm2. Detaili materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re= 450 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm= 750 N/mm2 ja külmhapruslävi Tkhl= -45 C ning kõvadus HRC 5. Teil kui inseneril tuleb anda eksperthinnang järgmisele situatsioonile. Kirjeldatud detail puruneb sitkelt ja on näha väsimuse jälgi. Selgitage purunemispõhjus ja andke soovitus purunemise vältimiseks! (lühidalt 1..4 lauset). Student Response: not answered Sample Correct Answer Detaili abrasiivkulumise tulemusel ristlõige vähenes 50 mm2, kus töökoormus tekitab pinge 700 N/mm2, mis on lähedane
konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda b. Tulemused on kindlasti väga erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu. c. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Vali üks: a. Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele c. Materjali omadust taluda staatilist koormust d. Materjali omadust plastselt deformeeruda Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on sitkus? Vali üks või enam: a. Materjali võime vastu panna prao arengule b. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile c. Materjali võime purunemata taluda koormust d
soomusrong ja 2 soomusautot. Narva lahes tegutses aga laevastik. Eesti 1. diviisi koosseisu kuulus samal ajal mitte üle 700 püssikandja, sõja alates ei olnud aga rindel ainustki suurtükki ja 4. polgul oli mõni kuulipilduja. Eriti masendavalt mõjus meie jalaväele suurtükiväe puudumine, kelle abita on jalaväe edukas tegevus mõeldamatu. Sõjategevuse juhtimise seisukohalt aga oli oluline, et taandumine toimuks kavakindlalt. Võideldi visalt ja sitkelt, et viivitada ja aeglustada vaenlase edasitungi. Põhja-Eesti kaitsmisele koondati esimeses järjekorras vabasid jõude: 4. polku toetasid rindel olulise tähtsusega soomusrongid, mis formeeriti Tallinnas ja saadeti rindele numbrite järjekorras. Rongidel jõudsid Viru rindele ja esimesed suurtükid (vt. LISA 5.1) Taandumise ajal jätkus lakkamatult meeste mobiliseerimine, uute väeosade ja väeliikide kukku panemine
katsekehadega? Mis seda omadust mõjutab? Oma erilise mikrostruktuuri tõttu on sügispuidu kiudude tugevus ligikaudu 700 Mpa, kuid väikestel proovikehadel on see ainult ca 100 Mpa. 48. Millises kiudude suunas on puidu tõmbetugevus suurim ja millises väikseim? Suurim tõmbetugevus on pikikiudu ja väikseim ristkiudu. 49. Kas puit on tõmbepingete mõjul plastselt deformeeruv materjal võrreldes metallide ja plastidega? Kas puit on sitkelt või hapralt purunev? Puidu tugevuse määramisel selle kõige väiksematesstruktuuri osades, nt kiuseina väikestes osades, saadakse väga kõrgeid väärtusi. Õhkkuiva tselluloosiseina tõmbetugevus võib olla isegi kõrgem kui 1000 N/mm2, mis vastab hea terasesordi tugevusele. Tõmbele töötaval puidul puuduvad plastilised deformatsioonid peaaegu täiesti. Puit puruneb survel plastse ja tõmbel hapra materjalina, mida võetakse aluseks puitmaterjali
sellega terase kõvadus, tõmbetugevus Rm ja voolavuspiir Rp; vähenevad aga plastsus (katkevenivus A ja katkeahenemine Z) ning sitkusnäitajad kasvab aga vastupanu väsimuspurunemisele. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruse temperatuurile e. külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel iga kümnendik protsent süsinikku tõstab külmahaprusläve T50 20 °C võrra ja laiendab sitkelt purunemiselt haprale purunemisele ülemineku temperatuuri intervalli. C-sisalduse tõusuga kaasneb terase tiheduse vähenemine, kasvab eritakistus, vähenevad soojajuhtivus ja mõningad magnetilised omadused. Mangaan ja räni Räni lahustununa ferriidis tõstab terase voolavuspiiri, mis aga omakorda halvendab terase külmdeformeeritavust. Mangaan tõstab märgatavalt terase tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud
produktiivsemate lahenduste vastuvõtmist. Oluline on oskus kuulata. Peab jälgima asjade käiku ja vajadusel muutma oma positsiooni ja strateegiat. Positsioonide avamine - See, millal oma positsioonidest räägitakse, sõltub suuresti oponendist. Kergem on läbi rääkida kogenud oponendiga. Oma minimaalseid nõudmisi ei tasu avaldada liiga vara, kui oponendi jaoks on oluline maine, s.t. kui ta muretseb ümbritsevate reaktsiooni pärast selle kohta, kui hästi ja sitkelt ta läbirääkimisi peab või kui ta peab läbirääkimiste tulemused oma ülemustele ette näitama. Kui te avate oma nõudmised liiga kiiresti, võib oponent seda tõlgendada liigse kiirustamisena.. On parem lasta teisel poolel tunda, et ta töötas nagu vaja, et viia teid teie positsioonini. Parem on anda infot mitte korraga, vaid järk-järgult. Pakkumiste taktika Pakkumised põhinevad olemasoleval infol, sellel, kuidas me hindame
lahenduste vastuvõtmist. Oluline on oskus kuulata. Peab jälgima asjade käiku ja vajadusel muutma oma positsiooni ja strateegiat. Positsioonide avamine - See, millal oma positsioonidest räägitakse, sõltub suuresti oponendist. Kergem on läbi rääkida kogenud oponendiga. Oma minimaalseid nõudmisi ei tasu avaldada liiga vara, kui oponendi jaoks on oluline maine, s.t. kui ta muretseb ümbritsevate reaktsiooni pärast selle kohta, kui hästi ja sitkelt ta läbirääkimisi peab või kui ta peab läbirääkimiste tulemused oma ülemustele ette näitama. Kui te avate oma nõudmised liiga kiiresti, võib oponent seda tõlgendada liigse kiirustamisena.. On parem lasta teisel poolel tunda, et ta töötas nagu vaja, et viia teid teie positsioonini. Parem on anda infot mitte korraga, vaid järk-järgult. Pakkumiste taktika Pakkumised põhinevad olemasoleval infol, sellel, kuidas me hindame teist poolt inimestena ja meie taju või hinnang
vastuvõtmist. Oluline on oskus kuulata. Peab jälgima asjade käiku ja vajadusel muutma oma positsiooni ja strateegiat. Positsioonide avamine: see, millal oma positsioonidest räägitakse, sõltub suuresti oponendist. Kergem on läbi rääkida kogenud oponendiga. Oma minimaalseid nõudmisi ei tasu avaldada liiga vara, kui oponendi jaoks on oluline maine, s.t. kui ta muretseb ümbritsevate reaktsiooni pärast selle kohta, kui hästi ja sitkelt ta läbirääkimisi peab või kui ta peab läbirääkimiste tulemused oma ülemustele ette näitama. Kui te avate oma nõudmised liiga kiiresti, võib oponent seda tõlgendada liigse kiirustamisena.. On parem lasta teisel poolel tunda, et ta töötas nagu vaja, et viia teid teie positsioonini. Parem on anda infot mitte korraga, vaid järk-järgult. Pakkumiste taktika: pakkumised põhinevad olemasoleval infol, sellel, kuidas me
h (sitkuse vähenemist) madalatel temperatuuridel m nimetatakse külmahapruseks. Enamik konstruktsioonimaterjale (teraseid) kalduvad haprale purunemisele temperatuuri lange- des. Hapra purunemise temperatuur külmahaprus- lävi TKHL on materjali üheks olulisemaks tugevuse kriteeriumiks. Enamiku haprale purunemisele kaldu- vate teraste korral toimub üleminek sitkelt purune- miselt haprale temperatuuriintervallis +20...-20 °C (sele 1.7). Väsimusteim Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv- korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel Sele 1.6. Löökpendli skeem tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket. Tsüklilisel koormusel tekib ja areneb pragu ka
annaabi.ee 
