AT-14 Andri Põldsepp BENSIINIMOOTORI TE TOITESÜSTEEMIDE ERINEVUSED Karburaator Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaudu pihustitesse alt,
Kolb pumbad- Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor.
annab võimaluse erinevate mootorite võrdluseks. 8. Mis eesmärk on sisselaskekollektori juures pleenumil? 9. Mida nimetatakse sisselaskesüsteemis primartoudeks ja mida sekundaartorudeks? Tava sisselaskeosa. Sekundaar nim pööriskambriks e. Pleenumiks, primaartorud runnerid. 10. Selgitage mootori täiteastme olemust! Seda võimet iseloomustabki selline näitaja nagu täiteaste, ehk inglise keelest tõlgituna mahuline efektiivsus e. volumetric efficiency, edaspidi VE. Kui kolb sisselasketakti ajal alla liigub, peaks ta ideaalis sisse tõmbama mahuliselt sama palju küttesegu, kuna just sellise ruumala kolb alla liikudes vabastab. Ometi ei suuda silinder tavaliselt oma töömahuga võrdset kogust küttesegu sisse tõmmata. Seda, kui suure osa silindri mahust mootor täita suudab, näitabki VE. (Sissetõmmatud gaasisegu/max.silindri ruumala =VE) 11. Milles seisneb inertsülelaade efekt vabalthingava mootori juures? tekib sisselaskes õhu liikumine lainetena
Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Pildil on bensiinimootor umbes aastast 1910. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati 3 sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti.Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp
püsikiiruse hoidja (kui see on olemas). GAASIPEDAALI ASENDI ANDURID Gaasipedaali asendi andur informeerib mooto-ri juhtarvutit autojuhi vajadusest mootori koormuse ja väntvõlli pöörlemissageduse osas. Õhu etteanne Õhu etteanne Mootori võimsuse suurendamise üheks võimaluseks on nn. silindrite ülelaadimine, mis tähendab seda, et mootori sisselasketakti ajal antakse õhk või küttesegu silindrisse väikese rõhu (1,6...1,8 bar´i) all, samal ajal kui tavamootorites imetakse õhk või küttesegu silindrisse kolvi allaliikumisest tekitatud hõrenduse toimel. Silindrite ülelaadimiseks kasutatakse kaasajal kõige rohkem just turbolaadureid, kuigi selleks on veel teisigi võimalusi. Turbolaaduri tööpõhimõtteks on mootori heitgaaside energia ärakasutamine õhurõhu tekitamiseks mootori sisselasketorustikus. Tema eeliseks
Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto motor on veidi aega töödanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati sisseimemistaktikaks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda tööakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp
püsikiiruse hoidja (kui see on olemas). GAASIPEDAALI ASENDI ANDURID Gaasipedaali asendi andur informeerib mooto-ri juhtarvutit autojuhi vajadusest mootori koormuse ja väntvõlli pöörlemissageduse osas. Õhu etteanne Õhu etteanne Mootori võimsuse suurendamise üheks võimaluseks on nn. silindrite ülelaadimine, mis tähendab seda, et mootori sisselasketakti ajal antakse õhk või küttesegu silindrisse väikese rõhu (1,6...1,8 bar´i) all, samal ajal kui tavamootorites imetakse õhk või küttesegu silindrisse kolvi allaliikumisest tekitatud hõrenduse toimel. Silindrite ülelaadimiseks kasutatakse kaasajal kõige rohkem just turbolaadureid, kuigi selleks on veel teisigi võimalusi. Turbolaaduri tööpõhimõtteks on mootori heitgaaside energia ärakasutamine õhurõhu tekitamiseks mootori sisselasketorustikus. Tema eeliseks
mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. 8 Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk.
Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest taktinimetati sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plavatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp
I takti nim = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks Tsentripetaalkiirendus:kesktõmbekiirendus ühtlasel ringliikumisel, sisseimemistaktiks. Sulgub väljalaskeklapp, avaneb sisseimemistakt. kujunud ajavahemik suunatud ringjoone keskpunkti poole ja ta suuruse saab arvutada joon- kui Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti Newtoni I:inertsis: Keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt/seisab paigal, kui nurkkiiruse kaudu väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb.II taktiks survetakt,liigub kolb talle mõjuvate j resultant =0Kehad ei muuda liikumisolekut iseenesest, Taustsüsteem:taustkeha, koordinaatsüsteem ja kell. üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu surutakse kokku
Mootori pöörete arvu tõstmine Teine võimalus mootir võimsuse tõstmiseks on selle kiiruse tõstmine. See tähendab, et ajaühikus toimub üha enam töötsükleid. Tänu mehaanilistele stabiilsuspiiridele on mootori pöörete tõstmine piiratud. Veel enam, kiiruse tõstmine suurendab mootori osade kuluvust ning efektiivsus langeb. Turbolaadimine Üleval kirjeldatud protseduurides töötab mootor kui tavaline vabalthingav mootor. Põlemiseks vajav õhk tõmmatakse silindrisse otse sisselasketakti ajal. Turbolaadimisega mootoris on aga sisselastav õhk jube eelnevalt surve alla pandud. Mootor tõmbab sisse sama mahuga, kuid tihedama õhu. See omakorda on aga suurem õhumass. Järelikult saab mootor põletada rohkem kütet ning mootori võimsuse toodang kasvab, jäädes samas endisele kiirusele ning küttesegu ruumalale. Põhimõtteliselt saab vahet teha mehaanilisel turbolaadimisel ja väljalaskegaasidel töötaval turbolaadimisel. Mehhaaniline turbolaadimine
a) jaotamata põlemiskambriga mootorid, millised omakorda jagunevad kahte alagruppi: · mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes peaaegu ei liigu · mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes liigub, aidates kaasa kütuse ühtlasele ruumilisele jaotumisele põlemiskambris ja soodustades seega ühtlase küttesegu moodustumist. · MAN protsess , A- kus sisselasketakti ajal tekib tänu sisselasketorustiku kujule õhu pööris. B- kütus pihustatakse ühe avaga pihustist sfäärilise põlemiskambri seinale, kus moodustub õhuke kütusekile see tagab kütuse hea aurustumise. C - aurustunud kütus haaratakse kuuma õhu pöörise poolt kaasa, mis omakorda tagab hea küttesegu moodustumise ja kütuse täielikku põlemise. Jaotamata põlemiskamber jaotatud keeriskambriga jaotatud eelkambriga
Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. 5 Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti.Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp
sisselasketaktil allapoole liikuv kolb tekitab enda kohal hõrenduse ehk alarõhu, millesse õhk tungib atmosfäärirõhu mõjul meie pea kohal olev kilomeetrite kõrgune õhusammas avaldab nimelt ka rõhku, mille suuruseks merepinnal on 1 atm ehk 1,013 bari ehk 14,7 PSI (pounds per square inch). Just rõhuvahe atmosfääri ja silindri vahel on see, mis õhu sisselasketakti ajal silindrisse surub. Sellest järeldub, et kõrgemates piirkondades, kus õhusammas on "õhem" ja rõhk väiksem, kannatab ka mootori täiteaste ja võimsus; veel rohkem kannatasid eelmise sajandi esimesel poolel sisepõlemismootoriga järjest kõrgemale pürginud lennukid. Just sõjalennunduses leidsid esmalt rakendust erinevad ülelaadimismeetodid viisid, kuidas mootorisse minevat õhku survestada ja
2.Kolvi neljast käigust on ainult üks töökäik. 3.Kolvi ülejäänud kolm käiku teostuvad töökäigu vältel ammutatud inertsi mõjul. 4.Väntvõlli kahe pöörde jooksul peab nukkvõll tegema ühe pöörde. 5.Kolvi surve- ja töökäigul on mõlemad klapid suletud. 6.Väljalaske- ja sisselasketakti üleminekul, kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas, on mõlemad klapid avatud (klappide kattumine), mis parandab silindri puhastamist töötanud gaasidest. NELJATAKTILISE SPM RING – JA PV DIAGRAMMID I. sisselase (40…80° enne ÜSS-i ASS-i) II. komprimeerimine III. paisumine IV. väljalase (40…55° enne ASS-i kuni 40…70° pärast ÜSS-i) Klappide kattenurk 40…80° enne ÜSS-i kuni 20…50° pärast ÜSS-i kuni 20…50 ° pärast KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID
välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris eelmisest tsüklist järele jäänud gaasid. (Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab mahu ja sellele vastava rõhu muutumist sisselasketaakti jooksul kõver ra, mis asub välisrõhujoone all. Joonis 3. Neljataktilise ottomootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt. Väntvõlli edasisel pöördumisel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse.
temperatuurist, komprimeeritav õhk saab silindri seintelt soojust Indikaatordiagrammi omaduseks on, et tema pindala on Väljalasketaktil ei ole võimalik töötanud gaase täielikult eemaldada. juurde. Protsessi mingil momendil soojuse muutust ei toimu , proportsionaalne tsükli jooksul paisuvate gaaside poolt tehtud tööga. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris jääkgaasid politroobi ja adiabaadi näitajad on võrdsed. Protsessi teisel poolel , Sellel omadusel põhineb mootori silindri võimsuse määramine. temperatuuriga Tr ja rõhuga pr , mis sisselaske takti ajal paisuvad , kolvi ÜSS lähedal , toimub soojuse äraandmine silindri ja
tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse sisselasketakti ajal kolvi liikumisest tekkiva alarõhu ja ülelaadimisega mootoritel kompressori abil tekkiva ülerõhu toimel. Kindlate mõõtmetega silindrisse saab sisselaske takti ajal siseneda kindel kogus filtri poolt puhastatud õhku. Sisselasketaktile järgneb survetakt, mille ajal surutakse silindris kokku sinna sisenenud õhk. Õhu temperatuur kokkusurumise tagajärjel suureneb
annaabi.ee 
