20. sajandi algul tuli moodi must sukman. 19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine valgest linasest puusapõll. Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav poeriidest või linasest põll. Peaehteks oli pidulikul puhul vanik, kuklas rippuvate siidpaeltega. Igapäevaselt kanti valget pearätti. Abielunaise peakate oli pikk käterätikutaoline linik, mille otstes olid värvilised triibud, sissekootud kirjad, tikand, narmad ja pits. Särkide kaunistused olid 19. sajandi esimesel poolel punase lõngaga tikitud või sisse kootud. 19. sajandi lõpul lisandus sellele sissekootud taimornament. Setu naiste uhkuseks olid rohked ja mitmekesised hõbeehted. Need moodustasid kogu varanduse. Sõlg saavutas erakordsed mõõtmed. Lisandusid hõbekeed. Kogu ehtekomplekt kaalus 2-6 kg. Mehe ülikonna põhiosad olid särk, püksid ja vöö. Särk sarnanes vene mehe särgiga, sel oli
Atlass - läikiva pinnaga atlaskoeline kangas Atsetaat - tehiskiudriie, mille tooraineks on kuusepuit või atsetaatltselluloos. Atsetaadist tehakse näiteks voodririiet. Batist - õhuke, kerge, läbipaistmatu, tavaliselt puuvillane riie. See on valmistatud puuvillast, villast, polüestrist või segust. Broderii - ääristatud riie, millesse lõigatud või torgatud augud on äärestatud mähkpistetega. Brokaat - riie, millel on metallniitidega sissekootud muster Buklee - sõlmelisest või aasalisest lõngast kootud riie Denim - teksariie Flanell - mõlemalt poolt karustatud puuvillane või villane riie Fliis - paks ja pehme karvastatud polüesterriie Frotee - aasakestega kartud hästi vett imav puuvillane riie Gabardiin - toimse sidusega villane või poolvillane ülikonna- või kostüümiriie Impregneer - vetthülgav riie, mis on immutatud spetsiaalsete ainetega Jute - selgesti loetavate lõngadega jämedakoeline käsitööriie
Alumine lõimelõng tuleb kanga pinnale reeglipäraselt ja jätab tepitud mulje. Vaokesi tugevdab sissekootud koelõng. [3] Suuremustriline e. Iseloomulikud zakraar sidus suuremõõtmelised ja keerulised mustrid. Rapoori suurus on siin piiratud
Suurt kuhiksõlge peetakse abielunaise tunnuseks.Käsitöö on Setomaal alati au sees olnud. Ainulaadne on seto värviline heegelpits, mida kasutati pühaserättide, käterätikute, pearättide juures. Seto tikand on tikitud ornamentidega (põhiliselt romb ja rist, hiljem ka ruut) peen tikand erepunasel kangal; tikitakse lõngu lugedes nii, et mõlemad pooled saavad ühesugused. Seto mees kannab vene mõjutusena särki ehk hamõ pükste peal. Kaunistuseks on kasutatud sissekootud punaseid triipe ja kirju, hiljem ka pealeõmmeldud vööpaelu. Pilku paeluvad ka rikkaliku kirja ja erksate värvidega seto meeste sukad. Võrumaa eri piirkondade murrakutel ja setu murdekeelel on väga suur erinevus.Neid ei tohi pidada üheks keeleks.Tänapäeval toimub Võrumaal mitmeid üritusi nagu XVIII Võru folkloorifestival Tandsutare.Uma pido maailma esimene võrukeelne laulu- ja rahvapidu. Päevased sündmused (Keriguplatsi laat, esinemised
Põhja-Eesti Ambla Lääne-Eesti Saared LÕUNA-EESTI Lõuna-Eesti rahvarõivad säilitasid kaua vanu jooni. Eriti paistab vanapärasustega silma Mulgimaa: särgilõige, kokkuõmblemata vaipseelikud, pearätid, arhailise taimornamendiga puusapõlled, linased ja villased õlakatted, meeste pikad püksid. Setud olid aja jooksul üle võtnud rea jooni Pihkvamaa venelaste rõivastuskultuurist (lõiked, punane puuvillane lõng ja sellega sissekootud kirjad, neidude peaehe vanik, kannata kootud sukad jne). Samas säilis ühisjooni lõunaeestlastega (kirivöö, puusarätt, naiste pearätt, meeste kübar, geomeetriline ornament, hõbeehted). PÕHJA-EESTI Põhja-Eesti rahvarõivarühma moodustavad Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa rõivad. See oli üsna ühtlane, ehkki ka siin ilmnes kohalikke erinevusi. Virumaal püsisid mitmed paikkondlikud erijooned kauem kui lääne pool. Soome
Õhuke; kerge; hõljuv; kange; jäik; labase Maani seelikud; Organza sidusega; tehakse puhvis varrukad; (Organza) filamentlõngadest(polüamiid,polüester), pruutkleidid; ka looduslikust siidist; raske õmmelda. õhtukleidid; seelikud; pluusid; kostüümid. Suure sissekootud mustriga; muster Laudlinad; Damast kanga paremal ja pahemal poolel sisustustooted; (Damask) peegelpildis; kootakse kardinad; zakaartelgedel; on tihe, kerge voodikatted; või kesmise raskusega; voodipesu. valmistatakse kõrgkvaliteetsetest ja sileda, läikiva pinnaga kiududest;
Bjass Labase sidusega sitsist paksem puuvillane riie; võib olla pleegitatud, ühevärviline või trükimustriline. Bobrik Raske karvane kalev üleriiete jaoks. Kanga parem pool on kaetud madalaks pöetud püstkarvaga. Broderii Riidesse lõigatud või torgatud augud on ääristatud mähkpistetega. Brokaat Tihe raske siidriie rikkaliku kuld-, hõbe- või värvilise (sissekootud) mustriga. Brokaadi hiilgeaeg oli 14-16 saj. Itaalias ja 17-18. saj. Prantsusmaal. Tänapäeval kootakse brokaati zakaarmasinal, kulda ja hõbedat asendavad odavamate metallidega metalliseeritud niidid. Tänapäeval on brokaadi nimetuse all ka ilma metallniitideta samalaadne puuvillkangas. Buklee Labase sidusega kangas, mille pealispind on efektlõngadega muudetud topiliseks ja säbaraks.
Piduliku rõivana hindasid nad oma musti, lõikelt särgiga sarnanevaid pikk-kuubi kuni linnamoele üleminekuni · Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa olid suhteliselt vastuvõtlikumad uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid lõunapoole. Näiteks 19. sajandi algupoolel kasutusele võetud uuemamoelised indigosinised naiste kampsunid ja meeste vatid jõudsid sajandi keskpaigaks ka Võrumaale · Rohkesti venepäraseid elemente (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) · Naiste rõivastusele oli Lõuna- · Meeste ülikond koosnes Eestis iseloomulik pikkade särgist, pükstest ja vatist varrukatega särk, kaunistatud (viimast ei kantud Mulgimaal). pilu või geomeetrilise tikandiga See oli potisinist värvi. · 19. sajandi esimese poolel · Kagu-Eesti meeste rõivastuses muutusid üldiseks ilmnes rida venepäraseid jooni,
Nähtavasti peegeldas antud pilt vastavate tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järk-järgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Uuendustele suhteliselt vastuvõtlik Helme kihelkond erines mitmeski osas teistest Mulgi kihelkondadest. Näiteks puuduvad siit andmed omanäoliste, peene labasekoelise linase keskosaga õlalinikute kohta, mida kanti kõigis ülejäänud Mulgi kihelkondades ja millel otstesse olid sissekootud jämedamast mustjassinisest ning peentest punastest villastest lõngadest reljeefsed triibud. Samuti ei kodunenud siin Hallistes, Karksis, Tarvastus ja Paistus ülipopulaarsed ruudulised viielõngalised tekid, vaid kanti visalt musti sõbasid. Peakatete osas võtsid Helme naised naaberkihelkonna Rõngu eeskujul omaks väikese tülltanu ja pikk-kuue kõrval kodunes siin ka kampsun.
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit.
kitsad ribad, mida saab tekstiilsel otstarbel kasutada. · Tänapäeval toodetavat metall-lõnga kasutatakse peamiselt tehnilisel otstarbel. Kasutamine: · Metallid-kuld, hõbe,vask, pronks, teras. · Riietele moetööstuses (tavaliselt valmistatud komposiitplastikust ja tinapaberist) staatilise elektri kõrvaldamiseks, elektrijuhtivuse ja soojusjuhtivuse parandamiseks. · Riidekangasse sissekootud metall-lõnga saab juhtida elektrit, mis soojendab tekstiili. Sellel põhimõttel on valmistatud näiteks soojendustekke ja kosmonautide rõivaid. Klaaskiud (GF, GL) Omadused: · Klaaskiud on kuumuskindlad · Mittepõlevad · Tugevad · Mõõdupüsivad · Suurepärase ilmastikukindlusega · Leeliskindel , ei korrodeeru ning seega leiab kasutust kemikaalide kokkupuutes olevates konstruktsioonides.
Tln s Niguliste kirik Saaremaal Kaarma kirik 13. Iseloomustage võrdlevalt Põhja-ja Lõuna-Eesti rahvarõivaid. Lõuna Eesti: Rahvarõivaid iseloomustas mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine Eriti paistis vanapärasustega silma mulgimaa Samas võis täheldada ka mitmeid mõjutusi : Lüuna võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega kogu lõuna eestis levis venepäraseid jooni (pun puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) Põhja eesti Üsna väiksed paikkondlikud erijooned See piirkond uuendustele kõige vastuvõtlikum Rannaalad-soome mõju Peipsipõhjarannikul vene ja vadjapäraseid jooni Tln a ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed europpa moerõivatsega seotud nähtused _meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond naistel pikitriibuline seelik ja indigogoa tumesiniseks värvitud villased kangad.
Juuksed olid loomulikult tumedad ja neidki püüti pleegitada Kreeklaste arusaama järgi pidi inimese hingeline ilu olema kooskõlas välise iluga, harmoonilise kehaga. Selle saavutamiseks tuli hoolitseda oma keha eest, mida õpetasid nn kosmeedid Kudumiskunsti pidid oskama kõik naised. Kõikide pealmiste rõivaste jaoks kasutati villast, alumiste ja koduste riiete jaoks linast riiet Linane riie oli pleegitatud, villane tavaliselt värvitud. Peale sissekootud ornamendi osati tekstiili kaunistada nii tikkimise kui trükkimise abil RIIETUS NAISED 700 - 168 eKr Kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks oli enamasti nelinurkne kangatükk. Õmblustööd polnud peaaegu üldse, sest rüü vajas vaid mähkimist ja drapeerimist. Viisi, kuidas kangas endale ümber seada ja voltida, määras traditsioon. Ideaalis pidi kehakate
Abielunaistel kuulus riietuse juurde ka tanu, mis oli tehtud valgest linasest riidest ning mida kaunistasid laubale jääv pits ja siidilindid kuklas. Meestel oli iseloomulik riietus ülikond, mis koosnes särgist, pükstest ja lühikesest kuuest. Erinesid ainult mulgi mehed, kes kandsid pikka kuube. Lõuna-Võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega ning Lõuna-Eestis levis venepäraseid jooni (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades). Vene rahvakultuur mõjutas eriti aga Kagu-Eesti rõivastus, eriti setudes, kes olid pikka aega muust Eestist poliitiliselt eraldatud. Setu naised kandsid 19. sajandi esimesel poolel kitsaste ja pikkade varrukatega venepäraseid särke. Kui oli pidulik sündmus, siis käis meestel ülikonna juurde ka särgi peal kantav valgest villasest riidest umbkuuetaoline vene naiste sarafani tüüpi kehakate, mida kutsuti rüüks nagu varasemat kuubegi
nööpaugud,millest pistetakse läbi punane pael või valgest linasest lõngast keerutatud sõltus. Rinnalõhik kitsalt palistada. Varrukad olid pidulikel pluusidel avarad. Põlva särkidel on varrukapäras kummalgi pool õlakut 2-3 lappvolti. Varrukasuu kurrud ühendati varrukavärvliga, õmmeldes iga üksiku kurru värvli külge. Varruka kinnis jäeti õmblusesse. Värvliotste kinnitamisteks on aasad ja nööbid. Põlva naise särki kaunistavad punase raanutehnikas sissekootud triipudega tikandid: krael, õlalappidel, varrukavärvlitel ja varrukapäras. Tänapäeval tuleb kirjad tikkida kolme kordse punase mulineega ja eelpistes lõngu loendades ning lõimelõngaga kirjalõnga sisse tõmmates. Kirjal antud pidev joon märgib sissetõmmatud lõnga( Lisa nr.4) 1.2 Põlvamaa neiu rahvariiete komblekt. 19. sajandi teisel poolel olid Põlva neidude ülikonna põhiosadeks särk, pikitriibuline seelik,
linasest ja teistest materjalidest riidekangaid. Keskajal olid luksuskangasteks siidi erinevad sordid, nagu brokaat, damast, atlass ja purpur (keskajal kõikvõimalikes värvitoonides siid, mis alles uusajal omandas kallihinnalise punase riide tähenduse). BROKAAT Peen, läikiv ja suursuguse mustriga siidkangas. Brokaadist valmistatakse enamasti pidulikke õhturõivaid ja kodutekstiile, hõbedase või kuldsete niitidega läbikootud raske suuremustriline riie. DAMAST Ühevärviline sissekootud piltmustriga riie. Ornamentidest on enim kasutatud lille-, looma- või ka puuviljamotiive. Esimesena valmistati Hiinas, Indias, Süürias. Tihti kasutatakse laualinade puhul. Nime sai 12 sajandil kuulsate tekstiili-linna Damaskuse järgi. Muster moodustub koe- ja lõimeatlassi vaheldumisest: valgus eraldub neilt erinevalt ja muster eraldub selgesti. Damasti kootakse zakaartelgedel, nii siidist, puuvillasest, linasest kui ka sünteetilisest kiust. TAFT
PõhjaEuroopa voodriga moepüksid olid tehtud tärgeldatud riidepaanidest, Inglismaal aga olid populaarsed väga laiad põlvpüksid. 36 · Sukad. Sukakudumismasina leiutamine muutis senised riidest õmmeldud lohmakavõitu sukad ja sukkpüksid mugavaks ja hästi ümber jalgade liibuvaks kehakatteks. Kootud sukkade kaunistusdetailiks sai sissekootud külje või pahkluukaunistus, mis naiste sukkadel säilis kuni Teise maailmasõjani. Meeste sukki hoidsid ülevalpool põlve kinni ümber jala seotud paelad, mille ümber sai soovi korral rullida suka ülemise ääre. Sukapaelad täitsid algselt ainult praktilist otstarvet, kuid 17.sajandil hakkas lisanduma dekoratiivseid elemente. Muidugi oli eelnimetatud põhilistel rõivaesemetel olemas ka kohalik eripära.
PõhjaEuroopa voodriga moepüksid olid tehtud tärgeldatud riidepaanidest, Inglismaal aga olid populaarsed väga laiad põlvpüksid. 36 · Sukad. Sukakudumismasina leiutamine muutis senised riidest õmmeldud lohmakavõitu sukad ja sukkpüksid mugavaks ja hästi ümber jalgade liibuvaks kehakatteks. Kootud sukkade kaunistusdetailiks sai sissekootud külje või pahkluukaunistus, mis naiste sukkadel säilis kuni Teise maailmasõjani. Meeste sukki hoidsid ülevalpool põlve kinni ümber jala seotud paelad, mille ümber sai soovi korral rullida suka ülemise ääre. Sukapaelad täitsid algselt ainult praktilist otstarvet, kuid 17.sajandil hakkas lisanduma dekoratiivseid elemente. Muidugi oli eelnimetatud põhilistel rõivaesemetel olemas ka kohalik eripära.
annaabi.ee 
