,,AlgFaust", ,,Egmont", ,,Torquato", ,,Tasso" , ,,Rooma eleegid", ,,Noore kunstniku kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust ja elu mõtet.Teoses jääb mulje, et Fausti sõber Wagner nagu kutsubki esile Faustis mõttetuse tunde.Wagner on Fausti vastand.Wagner on teadlane kes vaimustub konkreetse teema uurimisest ning on kindel et kõigel on mingi mõte ja eesmärk.Ta on leidnud selle, mida ta tahab ja millest hoolib, ühesõnaga tal on omad põhimõtted.Kuid jääb arusamaamatuks kas tal ikkagi suudab Fausti õigele teele saada või läheb kõik vastupidi keerab ta pea sassi
Issand sõlmis Metistofelesega lepingu kuna ta arvas, et Fausti hinge ei ole võimalik õigelt teelt eksitada ning Metistofeles lubas talle vastupidist tõestada. 2. Miks sõlmis Faust metistofelesega kokkuleppe ? Faust sõlmib Metistofelesega kokkuleppe, sellepärast et ta on väga haritud ja suure silmaringiga inimene, õppinud mitut teadust, aga sellegipoolest ei ole suutnud inimsoole näidata teed paremuse poole. Ta otsib meeleheitlikult kõige sisimat olemust, aga on alati piiratud inimliku mõistuse piiridest. Ta tahab elu nautida ja kõike mõista ning Metistofeles lubab talle pakkuda kõike mida ta vähegi soovib. 3. Kuidas iseloomustab end metistofeles ? Miks on tema tegevus vähetulemuslik ? Metistofeles kui saatan on raamatus kuri tegelane, huvitav on aga asja juures see et ta ei tundu kuri, ta on väga intelligentne ja kohati ka sümpaatne. Imelik osa tema tegelaskujust on see, et ta omab südametunnistust ning soovib, et
On arvatud, et muistendikangelase protoüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Mefistofeles ilmub Fausti tuppa puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut: Faust
siis liimile ta jääma peab. Ehk küll ta täitmatuses rind võib maitsvaid sööke, jooge igatseda, kuid nälga temalt need ei vii. Kui kurat ka ei juhiks teda, ta hukkuma peaks niikuinii. Faust oli romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Faust oli inimenesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitasid sündmused põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leidis, et maailm on täis kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõudis tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Faust oli passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad
kiriromaan. Goethe "Noore Wertheri kannatused". 13.Arenguromaan+ näited: Jälgitakse mingi inimese arengut. Goethe "Wilhelm Meisteri õpiaastad" ja "Wilhelm Meisteri rännuaastad". 14.Ballaad:lüroeepiline teos,pikem jutustav luuletus.Enamasti põhineb rahvajutuudel ja tihti peale traagilise lõpuga.Goethe "Metsavaim". 15,"Faust": "Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.J.n.e 17.Schilleri looming: on Goethe kõrval 18. sajandi saksa kirjanduse suurima kirjanik, oli Goethe sõber. Ta alustas "tormi
Ülesehitus: koosneb piltidest, millel puudub kronoloogiline korrastus -unenäolisus, üleloomulikkus. (nagu päris aga pole ka) (Kafkat Eesmärk: Enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Proustile nimetatakse maagiliseks realistiks) ei olnud olulised mineviku n-ö välised pinged, vaid üksnes see, mis oli -hoiatus totalitaarse ühiskonna ees. puudutanud tema sisimat olemust, hinge, ja kujundanud tema Kafka romaanidest: intiimteadvust. ,,Ameerika"- võõrandumine ilmneb ühiskonnasuhetes Mida olulist: Mineviku taaselustamises olid tema jaoks erakordselt tähtsad -kurvemaid olukordi leevendab Kafka huumo meelelised muljed, aistingud, taju ja seosed. -peategelase seiklus paiskab teda ühest olukorrast ja seltskonnast teise,
rahvast palju aidanud. Faust sulandus rahvasse, proovis nende jooke ja soovis õnne ja edu nende tegemistes. Faust: Ma teie maitsvat jooki proovin, teid tänan, elu-tervist soovin. Rahvas: Pead painutagem taeva ees seal on me õige abimees. 4) Fausti kehastumine: mis iseloomustab Fausti ühte poolt, mis teist? Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samas kirjandusteadlaste arvates on Faust passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja,
,,Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Faust on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga (Kurat ehk Mefistofeles teenib eluajal Fausti, peale Faust surma aga vastupidi). Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest
J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu
· See maailm on nõrkade, vastuoluliste ja ekslike inimeste maailm. · Töö on minu elu ja mulle püha, enamasti aga meeleheide. · Kellele palju antud, sellelt ka palju nõutakse. · Andekas inimene võib ligilähedalt vaadatuna olla isekas, julm, isegi väiklane. · Pariis on läbi ja lõhki heitlik. Seda, mida ta ühel aastal nüpeldab, kiidab ta järgmisel aastal taevani. · Ükskõik missuguseid hüvesid kuulsus ja edu talle ka ei toonud, mõistis ta, et tema sisimat mina need muuta ei suuda. Tõelist rahuldust andis talle ikkagi töö, see oli ta elu mõte. · Mõtlev inimene see on kohutav võitlus, sest ihu on tugevam kuivaim, kuid ometi otsib vaim sellest mülkast väljapääsu. · Kui talle antaks elada veel 10 aastat, mõtles ta, kas või viiski ta lepiks isegi üheainsa täie tööaastaga oskaks ta palju ära teha. Varem polnud ta seda hinnata osanud. Just
heliloojad. On arvatud, et muistendikangelase protoüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. *Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Mefistofeles ilmub Fausti tuppa puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut: Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end
*Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. *Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, vaimuloomingut, religioosseid elamusi. *isamaa teemad "Faust" Goethe Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. (Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. )
*Mistusega ei saa armastada, isegi siis mitte kui peame armastust krgeks vrtuseks. Sdamega armastatakse! *Siis on armastus kui Sa armastad inimest koos tema vigadega! "Hirm teeb inimese rumalaks." "Piisab sellest, mida anname ja saame." "Me pole pitsitanud rmu viimseni, et vnata vlja temast valu viina." "See armastus sinu ja minu vahel on lihtne nagu laul." "Aga see on sda, mu armsaim. Kus on ta kaldad ja phi?" "Kui see oleks paljalt valu, ta sulaks lbipaistvaks pisaraiks, peegeldades oma sisimat saladustilma hegi snata." "Ma suren suudeldes su jahtunud huuli." "...et meie suudlus igavesti elaks." "Jumal on surnud. Inimesed on ta tapnud." "Armastus on kiges, kikjal, kik." "Ei armastust vtta saa muu, kui must muld." "Maailma lpus on kohvik, kus kunagi kohtume kik." "Ma elan maailmas, kus pole vimalik hea olla." "Tsivilisatsiooni aksepteerimine, nii nagu ta on, thendab tegelikult allakigu heakskiitmist." "Hid romaane kirjutavad inimesed, kes ei karda."
*Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. *Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, vaimuloomingut, religioosseid elamusi. *isamaa teemad "Faust" Goethe Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. "Jevgeni Onegin" Puskin Romaani tegvus toimub 1819-1825. kus vastandatakse suurlinn ja küla
4) Teadmised. - Armastus - aktiivne hoolitsus selle elu ja kasvu eest, mida me armastame. Teed saladuse jälile jõudmiseks: 1) Täielik võim teise inimese üle - võim, mis paneb tegema seda, mida meie tahame, tundma ja mõtlema, mida meie tahame. 2) Armastus - aktiivne tungimine teise inimesse, mille käigus mu teadasaamiseiha kokkukuulumises vaigistust leiab. Ainult siis, kui ma inimolendit objektiivselt tunnen, võin ma armastuses tundma õppida tema sisimat mina. 3 Vanemate ja laste vaheline armastus Tõeline on ainult see, mis on sisemine; kõik väline on tõeline vaid sõltuvalt minu vajadusest - mitte kunagi sõltuvalt välise enese olemusest ja vajadusest. Kogemus emaarmastusest on passiivne - ei pea mitte midagi tegema, et olla armastatud - emaarmastus on tingimuseta armastus. Armastuse tüüpid: 1) Infantiilne - ma armastan sellepärast, et mind armastatakse
5. Poliitilised väärtused. Poliitikast innustuva isiku põhihuvi on keskendunud võimu saavutamisele. Poliitikas eriti ilmsed võimusuhted on vähem rõhutatult olulised ka paljudes teistes elusfäärides. Võimule orienteeritud isikud ihaldavad sageli ka isiklikku mõjujõudu ja kuulsust. 6. Religioossed väärtused. Siia tüüpi kuuluvad inimesed näevad maailmas ühtset tervikut. Mõned religioosse suundusega isikud on Allporfi järgi „immanentsed müstikud", kes püüavad mõista elu sisimat tähendust ja sellega aktiivselt kaasa elada. „Transtsendentsed müstikud" püüavad inimese argielu ühendada mingi kõrgema reaalsusega, valides elus askeedi või loobuja tee (nt mungaks hakates). Põhimõisted: iseloomujooned, dispositsioonid, prooprium, küps isikus, väärtused. 5 Abraham Maslow´ humanistlik isiksuseteooria Eksistentsialistlik eluvaade Eksistentsialistlike filosoofia kesksed postulaadid:
Kõik, mis kreeka tragöödia apolloonilistes osades, dialoogides, pealispinnale tuleb, paistab lihtne ja läbinähtav, ilus välja. Dialoog on helleeni kujutis. Kelle olemus avaldub tantsus. Tantsus peitub suurim jõud, mis avaldub liikumise nõtkuses ja külluslikkuses. Nii üllatab meid Sophoklese kangelaste keel oma apolloonilise kindluse ja säravuse tõttu. Otsekohe võime end kujutleda nägevat nende olemuse sisimat alust. Imestades, et tee selle põhjani on nii lühike. Kui me aga kord juba silmame pinnale tõusvat ja nähtavaks saavat kangelase iseloomu... Mis oma põhjas ei ole midagi muud kui tumedale seinale heidetud valguspilt, läbinisti näivus... Tungime me üha enam müüdi sisse. * Nii kogeme me äkki fenomeni, mil on aga teadaoleva optikaga vastupidine suhe. Nii nagu me jõulise
AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada
Viha, mis sündis nõrkusest, kahjustab eelkõige nõrka ise. Oma loomuselt on autor väga sõjakas, talle meeldib rünnata võrdväärset vastast. Ta toob välja oma ründamise neli punkti: esimeseks on rünnata võidukaid asju; teiseks võidelda üksinda; kolmandaks ründab ta isikute loomingiud ja neljandaks ründab ta ainult häid asju. Viimasena tahab autor tähelepanu juhtida tema puhtuse armastusele. Inimeste juuresolukul tajub ta inimeste sisimat hinge. Blaise Pascal " Mõtted " 92/125 On olemas harjumusi, millega ei suudeta asendada teisi harjumusi ja neid, millega suudetakse. 93/126 Loomus on harjumus, mille kustutab teine harjumus, mis on teine loomus. 94/630 Loomulikuks saab muuta kõike nagu ka kõik loomulik saab kaduda. 95/646 Mõistusel on võime muuta tunded loomulikuks ja hävitada need. 96/736 Midagi tõestades väidetakse valesid teoreeme
Lk 405-408 Teksti autor:Maarja Kangro Sisukokkuvte:Tegelikult on see pris kummaline, kuidas inimesed loevad. Mulle isiklikult ei meeldi tkk-tkk aega tegelda ainult he raamatuga. Minu jaoks on raamatuid palju - ja nad kik hakkavad tle korraga. Pidin rkima hes loengus sellest, kuidas ma luuletusi loen. See on hbivrne kitumine, ma arvan, et iga normaalne luuletaja ei tahaks endale sellist lugejat. Korraga on lahti kolm erineva autori luulekogu-luuletegu ja korraga ma otsin seda sisimat, mis luuletusi hendab. Vahel see on ka nii lisaks eesti keelele vib hendada kuskil minu nrvivtides asuv mte, mis saab endale kuju alles siis, kui ma tsiselt pan teksti sisuni juda. Ja siis toimub kirgastumine. Lasteaja ka lbumaja vahel Kui sihtida seisu otsepilgul ja mitte peita pead eufemismidesse,siis suures plaanis kujutab eesti ndiproosa smbioosi lasteajast ja lbumajast.Mart
ideaalilähedast elu. Nt kui ta usub, et askeetlik eluviis on ainuõige, siis ta elabki ja teeb kõike et elada askeetlikult. Või pühendab end perele, kuna tema jaoks on ideaalne elu perele pühendatud elu o On üpriski ilmne, et muutmaks elu mingis imetlusväärses mõttes tähendusrikkaks, ei piisa sellest, et teil on ideaalid lihtsalt olemas. Kindlasti võite tunda oma ideaalidest sisimat rõõmu, aga see jääb privaatseks sentimentaalseks asjaks. Et pälvida meilt, väljasseisjailt, kes me peame hoolt kandma oma ideaalide eest, kas või pisukestki tunnustust, peate te kindlustama oma ideaalsed nägemused selle ainega, mida leidub töölistel mehise ja karmi voorusega; te peate nende sentimentaalsele pinnalisusele lisama aktiivse tahte
.. sellel on suur vahe! Parim kink, mida võid anda, on kallistus: üks suur sobib kõigile ja kellegil ei ole kunagi midagi selle vastu, kui selle tagastad. KURBUS/VALU: Ärge valage värskeid pisaraid vanade kurvastuste peale! Elu ilma valuta ja kurbuseta, pole see õige elu. Parim kättemaks vihale, on naer! Ma pole pika vihaga - maksan kätte ja unustan! Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. Kui see oleks paljalt valu, ta sulaks läpipaistvaiks pisaraiks, peegeldades oma sisimat saladust ilma ühegi sõnata. Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. Mitmekordse haiget saamise tulemuseks on usalduvuse kadumine Kunagi ära ole oma valuga üksi, sest kui kellegile räägid, on valutum. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Kui sa pole kunagi kurb, siis sa pead end muutma, sest inimene, kes pole kunagi kurb, sel pole ka süda. See võltsnaeratus varjab pisaraid, mis mu südames jõgedena voolavad.