Intranet Intranet ehk sisevõrk on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul. Intranet või intra on ka võrgupõhine infosüsteem asutusesiseseks infovahetuseks. Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes. Intranet - sisevõrk organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri-
Arvutivõrgud Evert Veinberg Arvutivõrk • Mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Ulatus • Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. • Arvutivõrgud võivad olla privaatsed. • Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse Interneti protokolle ja teenuseid. • Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks. Laivõrk • Laivõrk (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. • Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. • Maailma suurim laivõrk on Internet. • Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks.
...................................8 5.LAN.............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 1. Intranet Intranet ehk sisevõrk on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul. Intraneti võib võtta kui privaat versiooni internetist, mis on piiratud organisatsioonis. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites,
inimestele. Toetus OpenGL graafikale. Sai kasutada nn. High-end rakendusi. 4. Windows 95 tuli välja aastal 1995 ning on tänagi veel kasutusel vanades tööstuspobotite kontroll Osina. Täielik kasutaja graafiline liides. Integreeritud 32-bitine TCP/IP. Sai lihtsalt paigaldada uusi programme. Tuli ka Internet Explorer. 5. Windows NT 4.0 tuli välja aastal 1996. Oli järglane Windows 95le. Parem võrgustikutoega intrenet ja ettevõtte sisevõrk. Windows NT Server 4.0 tuli välja aastal 1996. Ning oli mõeldud server Osiks. 6. Windows 98 tuli välja aastal 1998. Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma põhiinstallatsioonis on läbi ja lõhki 32-bitine. Parem Internet explorer. Uuendusteks olid parem AGP ja USB tugi. Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s Internet Explorer 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud . 7
Organisatsioonis luuakse infovaakum SK-i tehakse massimeedia kaudu · Sisekommunikatsiooni kanalid 11.5 1. Vahetu suhtlemise kanalid (eelis saada kiiret tagasisidet, täiendada, mõjutada): Infokoosolekud >>> Infopäev Seminarid E/v üritused (spordiüritused, perepäevad jm) 2. Elektroonilised kanalid (eeliseks operatiivsus, ligipääsetavus, ühesugune info kõigile): Intranet ehk sisevõrk >>> Elektrooniline siseleht Elektronpost >>> Suhtlustarkvara (MSN), netitelefon (Skype, Hotifon) 3. Info paberil (eelis saada kiiret tagasisidet, täiendada, mõjutada): Siseleht >>> Aastaraamat (selgitab org-i eesmärke, mudatusi, meeskonna rahastamise põhimõtteid jms) Kroonika e almanahh (pikem ajalugu, areng ja muutused) Infokoosolekud
Arhiveerime värbamisprotsessi: nõudmised ametikohale, kandidaatide nimekiri, hindamistulemused, töövestluse kokkuvõtted, äraütlemiskirjade kuupäevad- et vältida hilisemaid vastuolusid ja pretensioone. Samuti rakendame võrdse kohtlemise printsiipi kandidaatidega suhtlemisel, et meie otsus lõppvaliku kandidaadi üle oleks õiglane. Värbamisprotsess: 1. Värbamisvajaduse selgitamine 2. Kuulutamine: meie ettevõtte sisevõrk, stend, tuttavate-tuttavad, Töötukassa, ametikoolide karjäärilistid ( nt Põltsamaa ametikooli koduleht/karjäärilist http://www.pkpk.ee/?pg=/82992&l=et), kuulutustetulbad külastendidel, bussijaamades, poodides. 3. Eelvalik laekunud kandidaatide CV-de ja kohapeal täidetud ankeetide põhjal. 4. Kutse intervjuule (telefoni teel). 5. Silmast- silma intervjuud selgitamaks välja, milline inimene oma olemuselt ja
sama brauseri versioon, sama platvorm ja operatsioonisüsteem, samad kirjafondid) samas, kui interneti kasutajad võivad omada väga erinevaid arvuteid, operatsioonisüsteeme ja brausereid. Lisaks, ettevõtte tarkvara pidevalt uuendatakse samas, kui interneti kasutajad võivad kasutada juba vananenud brausereid, kus veebilehe kajastus võib olla ebakorrektne. Teiste sõnadega on intranet ettevõtte sisevõrk, mis põhineb samadel alustel, mida kasutab WWW. Tagamaks juurdepääsu siseinfole väljastpoolt intranetti ja interneti teenuste kättesaamiseks sisevõrgust kasutatakse extranetti, mis on intraneti osa ja samas ka selle ühenduslüli internetiga. Mõlemad võrgud, intranet ja extranet, luuakse selleks, et kaitsta võõraste eest konfidentsiaalset infot. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse võrguvahelisi ekraane ja proksiservereid, kasutajate autentimist ja andmete šifreerimist
Seepärast nimetataksegi seda protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI mudelis asub IP kolmandas ehk võrgukihis. Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada internetikasutajate arvu praktiliselt piiramatult. IPv6 serverid on tahapoole ühilduvad, st iga IPv6 server tunneb ka IPv4 aadresse. 1.3.1.4 Sisevõrk ja suhtevõrk. Intranet sisevõrk. Organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või
On kahte sisse kiiremini kui neid analüüsida ja edasi saata jõuab, järelikult on vaja neid vahepeal ajutiselt salvestada see on sisendpordi ülesanne, õnnestub), kui kokkupõrge aga suuremates osades, siis antakse teade nendele osapooltele ning tuleb teha ootamin Bridge sild. tüüpi tulemüüre: packet filter sisevõrk on läbi ruuteri ühendatud internetiga. Ruuterite tootja pakub võimalusi pakettide filtreerimiseks veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile Kanalikihi seade näiteks: saatja IP aadressi, sihtkoha IP aadressi, TCP ja UDP pordinumbrite järgi
näiteks suvepäevad, spordiüritused, perepäevad, jõulupidu jms. 11.5.2. Elektroonilised infokanalid Elektroonilise infokanali eelis on operatiivsus, kasutajate suur arv (ligipääs on kõigil arvutit kasutavatel töötajatel) ja ühesugune info kõigile kasutajatele. Samuti on elektroonilised kanalid pärast esmaseid investeeringuid suhteliselt odavad. Intranet ehk ettevõtte sisevõrk Sisevõrgu eesmärk on pakkuda infot ettevõtte töötajatele. Ettevõttel on tavaliselt teavet, mida saab intraneti vahendusel töötajatele käepäraseks ja kasulikuks muuta. Näiteks töötajate kontaktid (osakond, telefoninumber, ametikoht), koolitusosakonna veebipõhine e-õpe (koolitusmaterjalid, koolitusprogrammid), dokumendihaldus, teenindus- ja müügiinfo, töökorralduslik teave jne. Kuidas luua sisevõrk?
Rakenduskihi väravaga saab ära määrata, millise rakenduse kõik ühendused lähevad läbi mingi kindla gateway. Tulemüürid aga ei ole 100% kindlad. ==> EHK Organisatsiooni sisemise võrgu isoleerimine suuremast internetist, lubades siiski mõnedel pakettidel minna läbi, teistel mitte. Neid kasutatakse, et hoida ära DOS rünnakuid, hoida ära andmete ebaseaduslikku muutmist, kaitsta siseinfot sissetungijate eest. On olemas erinevat tüüpi tulemüüre: 1) packet filter sisevõrk on läbi ruuteri ühendatud internetiga. Ruuterite tootja pakub võimalusi pakettide filtreerimiseks näiteks: saatja IP aadressi, sihtkoha IP aadressi, TCP ja UDP pordinumbrite järgi. // 2) application gateways pakette filtreeritakse rakenduse andmete ning IP/TCP/UDP väljade järgi 56. TRANSPORDIKIHI TURVALISUS, SSL (Secure Sockets Layer) ==> Kui PGP tagas turvalisuse spetsiifilise võrgurakenduse jaoks, siis SSL töötab
teisi mitte. Rakenduskihi väravaga saab ära määrata, millise rakenduse kõik ühendused lähevad läbi mingi kindla gateway. Tulemüürid aga ei ole 100% kindlad. ==> EHK Organisatsiooni sisemise võrgu isoleerimine suuremast internetist, lubades siiski mõnedel pakettidel minna läbi, teistel mitte. Neid kasutatakse, et hoida ära DOS rünnakuid, hoida ära andmete ebaseaduslikku muutmist, kaitsta siseinfot sissetungijate eest. On olemas erinevat tüüpi tulemüüre: 1) packet filter – sisevõrk on läbi ruuteri ühendatud internetiga. Ruuterite tootja pakub võimalusi pakettide filtreerimiseks näiteks: saatja IP aadressi, sihtkoha IP aadressi, TCP ja UDP pordinumbrite järgi. // 2) application gateways – pakette filtreeritakse rakenduse andmete ning IP/TCP/UDP väljade järgi 56. TRANSPORDIKIHI TURVALISUS, SSL (Secure Sockets Layer) ==> Kui PGP tagas turvalisuse spetsiifilise võrgurakenduse jaoks, siis SSL töötab
· Väikese võrgu puhul pannakse teenused tihti tulemüüri peale · Samuti on võimalik panna tulemüüri peale vahendaja, mis vahendab päringuid sisevõrgu serveri(te)le -- rakendustaseme vahendaja või DNAT · Enne väljast sisse suunduva lüüsi tegemist tuleb hoolikalt järele mõelda, kas seda on vaja ning kas sisevõrgus vastav programm on piisavalt turvaline DMZ -- demilitariseeritud tsoon · Sisevõrgust eraldi asuv võrgupiirkond, mis on väljastpoolt kättesaadav · Ei ole sisevõrk, ei ole ka väline Internet, on vahepealne ("demilitariseeritud") · Avalike serverite hoidmiseks · Sisevõrgust DMZ-i pääseb · DMZ seest sisevõrku pääs puudub · Kaks võimalust realiseerimiseks: Tulemüüri ja välise filtreeriva ruuteri vahel Eraldi segmendina tulemüüri küljes DMZ tulemüüri ja välise ruuteri vahel DMZ tulemüüri eraldi segmendina Üksiku arvuti kaitsmine · Juurdepääsufiltrid teenuses endas · Veebiserveri domeenikaupa juurdepääsukontroll
Tulemüürid aga ei ole 100% kindlad. Organisatsiooni sisemise võ rgu isoleerimine suuremast internetist, lubades siiski mõnedel pakettidel minna läbi, teistel mitte. Neid kasutatakse, et hoida ära DOS rünnakuid, hoida ära andmete ebaseaduslikku muutmist, kaitsta siseinfot sissetungijate eest. On erinevat tüüpi tulemüüre: 1) Packet-filtering firewall – Sisevõrk on läbi ruuteri ühendatud internetiga. Ruuteri tootja palub võimalusi pakettide filtreerimiseks. Näiteks: saatja IP aadress, sihtkoha IP aadress, TCP ja UDP portide järgi. 2) Application Gateway - pakette filtreeritakse rakenduse andmete ning IP/TCP/UDP väljade järgi 56. Transpordikihi turvalisus, SSL, E-kaubandus, SET A tahab Blt midagi osta, saadab tellimuse B saadab Ale oma avaliku võtme ja oma panga avaliku võtme
Ethernet 1 Gbit/s. Etherneti standardiseerimine on küllalt kaugele jõudnud juba. Kasvavad siirdekiirused esitavad uusi rangemaid nõudeid avalikule kaabelduse siirdeteedele ja kanalitele ning nendes kasutatavatele komponentidele nagu kaablid ja liidestarvikud. Kuna kohtvõrgus on rakendus, mis sõltub rohkem avaliku kaabelduse teostusvõimekuselt, on samuti suurenenud avaliku kaabelduse arengud. 6.3 Kinnistu võrgud Kinnistu tähtsaim võrk on traditsionaalselt olnud telefoni sisevõrk. Võrk on ehitatud maja ehitamise ajal. Ta toimib kinnistu sisevõrguna ja ta peab toimuma ka koos tava televõrguga. Andmevõrkude areng sai alguse 30 aastat tagasi, siis tuli keskarvuti ja lõppseadetega koondatud süsteemid. 1980.aastate lõpul USA-s arendati saadetiste avalik sõltumatu kaabeldus, mida võib kasutada eri kohtvõrkude, telefonivõrkude ja teiste süsteemide kaabeldamisena. Kinnistute andmesidevõrgud tänapäeval teostatakse avaliku kaabeldamise baasil. Avalik kaabeldus
Kvaliteedi tagamiseks on seetõttu oluline veebirakenduste tulemuslik ühtlustamine, mis tuleb asjakohaselt siduda vajadusega kompleksse struktuuri ja süsteemivormingu sidususe järele erinevate saitide eraldi kavandamisel. Kvaliteetsus sõltub ka kultuuriüksuste veebirakenduste koostalitusvõimest nii tehnoloogilisest kui ka struktuuri vaatenurgast võetuna, mis peab tagama, et erinevad veebiesitused (eriti sisevõrk) oleksid tulemuslikult hallatavad. Arvesse tuleb võtta programmeerimise, haldamise ja kulutuste jälgimise laia diapasooni. Eesmärk nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus) on väga oluline, kuna selle täitmine tagab üksuse õige määratlemise. Kvaliteetne veebirakendus peab seetõttu esitama selgelt ja täielikult asutuse missiooni (viidates materjali ja territoriaalsele pädevusele), paigutama selle haldussüsteemi, vahendama institutsiooni ajalugu ja asukohta
• Eri allüksuste töötajate koosolekud Töötajatel on võimalus kohtuda teiste osakondade kolleegidega. See aitab parandada vastastikust mõistmist ja avardada töötajate teadmisi organisatsiooni muude osade kohta. • Intranet (asutuse sisevõrk) Enamik ettevõtteid kasutab elektroonset siselehte ehk intranetti, kus esitatakse ettevõtte töötajatele vajalik info võimalikult operatiivselt. See on hea abivahend „meie“ tunde tekitamisel. • Ettepanekute tegemise süsteem
annaabi.ee 
