hotelle, mis on loodud rutiinist välja murdmiseks ning puhkamiseks. Ärikliendile on samuti mõeldud, praktiliselt igas hotellis on olemas konverentsiruum, mille järgi saabki äriklient enda otsuste teha, et millist hotelli külastada kuna konverentsiruume on väga erineva mahutusega ning tuleb leida organisatsioonile parim võimalik variant. Eesti majutusettevõtetes peatus 2016.a. esimesel poolaastal 1,43 miljonit ehk sise ja välisturistid koos. Majutatud siseturistide arv kasvas 8%, jõudes 556 047-ni. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 942 300 ööd ehk kasv oli lausa 10% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Siseturism jõudis uue rekordini, tegelikult on iga aasta ühtlaselt asi arenenud paremuse poole. Kasvas kõikidel eesmärkidel tehtud sisereisid: puhkusereisid, ärireisid ja muudel põhjustel tehtud reisid. Selliseks märkimisväärse kasvu üheks põhjuseks on sissetulekute kasv, mis võimaldab Eesti elanikel kulutada rohkem raha
soojavarustus tiheasustusaladel annab seadusandluses soovida. Välisturistide külastused sõltuvad Uute ja odavate transpordivõimaluste hooajast tekkimine Vallavanem ei arvesta töötajate Riigipoolne tugi tegevusalale ettepanekuid Siseturistide meelitamine antud Omavalitsuste sundliitmine piirkonda Riigi poliitika (reformid) muutlikkus ja El ja riigipoolne tugi tegevusalale ebamäärasus (toetused, nõustamine) Luua uusi infovahetuse vahendeid, küsida nõu teistele kogenenud vallavalitsustelt Sportimis ja vabaaja võimalused; staadion, rulluisurada Rohkem koostöövõimalusi
hulk [7] statistika ameti andmetel ~1000 inimest, mis 19400 inimest, mis moodustab 3 %. [9] moodustab 3, 4 %. [8] Külastaja Sise- ja välisturistide Nii 2008., 2009. kui ka Enamik külastajaid on d jagunemise osas oli 2010.a. olid Eesti siseturistid, peamiselt siseturistide osakaal tulemused Euroopa Mälardalen piirkonnast. Hiiumaal 2004. Aastal turismiga võrreldes [14] 69%. [10] paremad. [12] Peamised välisturistid Hiiumaal viibimise Eestit külastavate on Saksamaalt, Taanist, kestvuseks 2004.aastal 1,83 inimeste arv on püsival Norrast, Soomest, ööd
majutusettevõtetes umbes 230000, siis aastaks 2011 on see arv kasvanud 920000-de peale. Aastatega on kõik siin huvitavamaks ja paremaks tehtud meie enda kaasmaalastele. Inimesi tõmbab rohkem puhkama teiste linnade spaades kui välismaal. Samuti on see parem valik, sest kokkuvõttes on see odavam sõita teise linna kui teise riiki. Samuti on kasvanud ka majutuskohtade arv siin meil. Kui aastal 1994 oli Eestis 14 spaad, siis aastaks 2006 oli kokku neid 23, mis on 10 tükki rohkem. Siseturistide arv kasvab ka tänu majandusolukorra paranemisega. See soodustab rohkem puhkuse ja tööreise. Eesti tuli välisturismist aastal 2011 oli Eesti Panga andmetel 946,4 miljonit eurot (jaanuar- september). Võrreldes aastaga 2010, kasvas see 14% ning kui võrrelda seda aastaga 2001, mil oli tulu 377,4 miljonit eurot, siis on see tasskord väga suur vahe.
Samas Läti turistide arv Eestis saavutas uue rekord taseme. Läti turistide ööbimisi lisandus peaaegu kõigis Eesti sihtkohtades, suurim kasv oli Tartus ja Pärnus. Siseturism Eestis 2012.aastal on kasvanud tänu majanduskriisist tingitud nõudluste vähenemisele. Kõige kõrgem ööbimiste arv oli Tartu linnas ja maakonnas. Samuti väärivad mainist ka Harju, Lääne-Viru ja Viljandi maakonnad. Kõige suurem kasv Eesti siseturistide seas oli just puhkusreiside ööbimisel. Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas välisturism 2013.aasta esimesel poolel kogu maailmas. Aasta esimesed kuud on näidanud, et välisturistide ööbimiste arv Euroopa riikides on kasvanud mõnevõrra vähem kui reiside arv, kuna tarbijad on endiselt hinnatundlikud ja teevad sellest tingituna lühemaid reise. Eesti sissetuleva turismi arv 2013.aasta algusel võrreldes 2012.aastaga algusega on kasvanud tagasihoidlikult
Elanike arv Viljandis on 18 257 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2015). (Viljandi linna arengukava 2013) Viljandi maakonna ressursid turismi valdkonnas Esmalt on huvitav teada Viljandi maakonna paiknemist maailma turismisektoris. Esialgse ülevaate annab sellest välisreiside arv maht maailmas ning Eestis ja Viljandis, mida kirjeldab järgnev tabel. Tabel. 1 Maailmas ja Euroopa riikidesse tehtud välisreiside koguarv ning Eestis ööbinud välis-ja siseturistide arv 2011. aastal. Allikas: EAS 2012:1 Piirkond Turistide arv, mln/tuh Osakaal, % Maailma välisreiside arv 980 mln 100 Euroopa riikidesse tehtud reiside arv 503 mln 51 Eestis ööbinud välisturistide arv 2.46 mln 0,25 Eestis ööbinud siseturistide arv 0,92 mln 0,09
Rakvere traditsioonilised sündmused on: Rakvere linna päevad koos Pika tänava laadaga, teatrifestival Baltoscandal, punk laulupidu, meeste tantsupidu, ööjooks , naisekandmine Väike-Maarjas ja Porkuni tünnisõit , Võsu muusikapäevad, Lahemaa torupillipäevad ja pilliroofestival Mahus. Lääne-Virumaal majutus 2008.aastal oli 77 301 turisti, mis on 10 416 turisti rohkem kui 2007.aastal. Neist siseturiste oli 62 606 ja välisturiste 14 695. Võrreldes 2007.aastaga kasvas siseturistide arv 7600 turisti ja välisturistide arv 1465 turisti võrra. Majutuskohti oli aastakeskmisena 41 (suvel 50, talvel vähem), aasta varem 40. Neis oli tube kokku 646 (2007.a -80 vähem), voodikohti kokku 1507 (2007.a 1426), kasv 81 võrra. Maakonnas kokku oli 54 majutusasutust, kus oli 734 tuba, neis 1812-1900 kohta 4 (suvel rohkem). Oluline põhjus turistide arvu suurenemise taga on 2008. aastal tööd alustanud Aqva vee-, spaakeskuse ja 150-kohalise hotelli tegevus.
- toimub avamisüritus, koos üllatustega – kingitused ja soodustused. 6.3 Omahinna arvutus Tee – 1.50 Mahl – 1.50 Kohv – 2.0 Salat kausis – 3.0 Pitsalõik – 5.0 Pirukad – 1.50 Koogilõik – 2.50 7. Turg ja kliendid 7.1 Turg Postitare OÜ olulisemateks külastajateks on igas vanuses kohalikud kliendid, kes soovivad aega veeta ja keha kinnitada. Suvisel perioodil on ja ka talvisel perioodil vähem, on väimalik ka siseturistide liikumine. Kuna kohvik asub soodsal kohas peatee ääres, siis on kohviku külastamine prognoositav. 7.2 Kliendid Klientideks on igas vanuses Viljandi ja Viljandi maakonna elanikud, aga ka siseturistid, kes on läbisõidul. Valdava osa külastajatest moodustavad tööealised täiskasvanud. Üle 65 aastaste klientide külastatavus on suurem äripäeviti, kui tullakse keskusesse. Noorte klientide osakaal on suurem nädalavahetustel. Väiksema osa külastajatest moodustavad vanematega kaasas
Riias 733 500, Vilniuses 555 600 turisti. Riias ja Vilniuses on aga nende osakaal tunduvalt väiksem. Kui Tallinnas majutati 2006. aastal kokku 505 200 Soome turisti (osakaaluga 51%), siis Riias 71 300 (12%) ning Vilniuses 25 400 (6%). 2006. aastal viibisid välisturistid Riia majutusettevõtetes keskmiselt 2,28 ööd (2005.a. 2.08 ööd ehk 10%), Vilniuses 1,92 ööd (2005.a. 2,03 ööd ehk -6%), Tallinnas 1,82 ööd (2005.a. 1,72 ööd ehk +6%). Siseturistide poolt veedetud keskmine ööde arv majutusettevõtetes oli Riias 3,71 ööd, Vilniuses 2,9 ööd, Tallinnas 1,8 ööd. Kõigist kolmest pealinnast oli 2006. aastal kõige suurema reisijate arvuga Riia lennujaam (2 495 000 reisijat). Kolmest kruiisilinnast on kõige silmapaistva kasvuga olnud Tallinn. 3. Soovitaksin Nokia Kontserdimajja Cabaret`i vaatama minna. Veel võiks minna Rahvusooper Estoniasse Pähklipurejat vaatama, kuna see on ajatu klassika. 4
Aasta 2003 oli Eesti sissetulevate turistide arve väiksem kui eelnevatel aastatel, kuidas aasta lõpu poole, oli turistide arve oodatust suurem (http://www.mkm.ee/failid/0504_Turism_2003.pdf). Aastal 2004 oli turism tõusuteel. Eestis ööbinud välisturistide arv kasvas märgatavalt. Põhilisteks mõjutajateks olid paljud uued turismiteenuste pakkumised ja Eesti liitumine Euroopa Liiduga. 2005. aastal jätkus turismi kasv Eestis, suuresti ka tänu Euroopa Liidu toele. Aastal 2006 suurenes siseturistide arv. See kompenseeris Soomest ja Saksast sissetulevate turistide arvu vähenemise. Ka aastal 2007 vähenes Eestis vastuvõtu turismi arv. Jällegi korvas languse siseturism. Võrreldes 2007. Aastaga tõusis 2008.a sisetulevate välisturistide arv minimaalselt(0.6%). Samas siseturism vähenes. Põhjuseks miks eesti kui atraktiive sihtkoht euroopas vähenes, või pidada teenuste hinna- kvaliteedi suhte langust (http://public.visitestonia.com/files/statistika/Eesti-stat2008-2.pdf).
taimekasvatus) ettevõtetest üle kolmandiku tegutseb põllumajandus- ja metsandussektoris. On kaubandus-, ehitus- ja töötleva tööstuse ettevõtteid Järvamaa turismiressursid 4 Turismistatistika 2011 23 majutusasutust, aastaringselt 17 ettevõtet Ööbinud külastajaid 10 873 inimest, neist 41%puhkusereisil ja 50% tööreisil Sisereiside sihtkohana kõigist ööbimisega sisereisidest oli Järvamaa külastatavus 3%, kõige madalama siseturistide külastusega sihtkoht Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, külastajaid kokku 33 166 inimest, ajakeskus Wittenstein 14 230 huvilist, A. H. Tammsaare muuseum 10 731 inimest www.puhkaeestis.ee Järvamaa turismiressursid 5 Järvamaa teed ja veed Teed tolmuvabad ja üldiselt heas korras Eesti suuremad linnad asuvad Paidest ca 1,5 tunni e 100 km raadiuses -- Tartusse 103 km, Pärnusse 99 km, Tallinnasse 93 km, Rakverre 84 km ja
Virumaal; · perekonnad; · sõpruskonnad; 7 Äriplaan · kalastusturistid; · asutused (suvepäevad, väljasõidud, väikesed seminarid); · ehitusfirmad ja töölised juhul kui algavad tööd seoses teedeehitusega. Senini on valdav osa talu kliente olnud rahvuselt soomlased. Viimaste aastatega on suurenenud siseturistide osakaal. Huvitav on märkida, et eestlaste maksevõime on kasvanud ja ei erine enam oluliselt põhjanaabrite omast. Kahjuks ei ole talus peetud statistikat külastajate osas. 5.2 Konkurendid ja konkurents Foma turismitalu hinnad on võrreldavad konkurentide hindadega, hinnasoodustusi pakutakse enam, samuti on omanikel arvamus, et talul on ka enamiku konkurentidega võrreldes rohkem lisateenuseid.
nad ei kavatsenud enda järelt koristada. Üks asi on see, et prügi vedeleb seal ja ei töötle ise ümber, kuid loomad, kes võivad süüa seda, haigestuvad ja surevad ära (Environmental..., i.a.). Turismisektor on väga oluline Euroopa Liidu majanduses, see on hetkel kolmandal kohal tulude poolest (Bernini, Urbinati ja Vici, 2015). Seega hetkel on oluline iga Euroopa riigi jaoks just välisturistid, kes tooksid sisse raha, siseturistide puhul jääb raha ikkagi riiki ning eelarve ei suurene. Euroopa Liidu jaoks on oluline sihtgrupp Aasia turistid, kellel on huvi ja tahtmine reisida siia. Nende paremaks ja mugavamaks transportimiseks on tehtud rohkem lennuliine erinevatesse Euroopa riikidesse. Indoneesia näitel võib öelda, et turism aitas riigil tulla majanduskriisist välja ning hetkel on Bali saar üks maailma populaarsemaid sihtkohti. Majanduskriis algas Aasias 1980. aastatel, peale
tõenäosusega natuke petlik, kuna ilmselt pole kõik arvud veel statistikasse kantud ning ilmselt on majutatuid võrdväärselt eelmise aastaga. Jooniselt 3 on näha ka seda, et Saaremaal majutatud jagunevad Eesti ja välisriikide turistide osas enamvähem võrdselt, kõikudes vaid mõne tuhande majutatu piires. Joonis 3. Majutatute arv Saare maakonna majutusasutustes 4. Majutatute arvu dünaamika maakonna majutuskohtades Arvestades Saaremaa populaarsust just eelkõige siseturistide hulgas, ei ole üllatav, et Eestist pärit majutatute hulk ületab Eesti keskmist tippajal rohkem kui kolm korda. Hetkel ületab kodumaiste majutatute hulk keskmist natuke alla kolme korra kuid on sellegi poolest märkimisväärne. Välismaalt majutatute keskmine jääb aga ca. 50% võrra allapoole Eesti keskmisest, kuid kokkuvõttes ületab majutatute hulk siiski Eesti keskmist umbkaudu kahekordselt. Joonis 4. Majutatute arvu dünaamika maakonna majutuskohtades 1000 elaniku kohta 5
· turismi- ja matkagrupid, kes otsivad majutus- ja söömisvõimalusi Lääne Saaremaal; · perekonnad; · sõpruskonnad; · kalastus- ja jahituristid; · asutused (suvepäevad, väljasõidud, väikesed seminarid); · ehitusfirmad ja töölised juhul kui algavad tööd seoses sadama- ja teedeehitusega. Senini on valdav osa talu kliente olnud rahvuselt soomlased. Viimaste aastatega on suurenenud siseturistide osakaal. Huvitav on märkida, et eestlaste maksevõime on kasvanud ja ei erine enam oluliselt põhjanaabrite omast. Kahjuks ei ole talus peetud statistikat külastajate osas. 36 Äriplaan 5.2 Konkurendid ja konkurents nr talu nimetus asukoht ööbimise hind 1 Aadu talu Suur-Rootsi, Pihtla vald 430
looduskaunite kohtadega talu ümbruskonnas; turismi- ja matkagrupid, kes otsivad majutus- ja söömisvõimalusi Lääne Saaremaal; perekonnad; sõpruskonnad; kalastus- ja jahituristid; asutused (suvepäevad, väljasõidud, väikesed seminarid); ehitusfirmad ja töölised juhul kui algavad tööd seoses sadama- ja teedeehitusega. Senini on valdav osa talu kliente olnud rahvuselt soomlased. Viimaste aastatega on suurenenud siseturistide osakaal. Huvitav on märkida, et eestlaste maksevõime on kasvanud ja ei erine enam oluliselt põhjanaabrite omast. Kahjuks ei ole talus peetud statistikat külastajate osas. 35 Äriplaan 5.2 Konkurendid ja konkurents nr talu nimetus asukoht ööbimise hind
Näiteks vähem turiste saabus ka Rootsist, Suurbritanniast, Norrast, Itaaliast ning Poolast. Majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 966 000 siseturisti, mis on 5% rohkem kui 2011. aastal ning 2% enam, kui siseturismi rekordaastal 2008. aastal. Siseturistid eelistasid Lõuna-Eesti majutusettevõtteid, kus peatus 30% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest, samuti Lääne- ja Põhja-Eesti majutusettevõtteid, kus kummaski peatus 26% siseturistidest. Enim ehk 11% suurenes siseturistide arv Põhja-Eesti majutusettevõtetes. Ööpäev maksab majutusettevõttes keskmiselt 31 eurot ning oli ühe euro võrra kallim kui 2011. aasta detsembris. Tallinn on oluline Läänemere kruiisilinn (Kopenhaageni, Peterburi ja Stockholmi kõrval), teenindades reisijaid mitmelt poolt maailmast (USA-st, Suurbritanniast jne). Kruiisilaevad peatuvad Tallinnas tavaliselt teel Peterburgi või sealt tagasi. Nädalavahetusel reisijad tulevad põhiliselt Soomest, aga ka Rootsist, samuti
tus väitega ning naistest 29%) ning eesti keelt emakeelena kõnelevad elanikud (39% võrreldes 24% eesti keelt emakeelena mitte kõnelevad inimesed). (Müristaja 2005: 5) Autori arvates on vaja mõelda, kuidas tõsta kohalike elanike turvatunnet. Käesoleva alapeatüki kokkuvõtteks võib öelda, et Pärnu on suutnud end välisturgudel kehtestada järjepideva arenguga, aga kuna siseturuga ei ole nii teadlikult tegeletud, siis oleks vaja just siseturistide peibutamiseks mõeldud kuurordikontseptsioon disainida. Eelnenut arvesse võttes uuritakse magistritöö järgmises alapeatükis Pärnu kuurordi kohta eksperdi, kohaliku kogukonna ja Eesti pereturisti arvamust. Meetodina kasu- tatakse eksperdiintervjuud, lühiintervjuusid ja avatud intervjuusid. (vt joonis 6) Uurimuslike intervjuude tüüpe on arvukalt ja erinevad autorid on neid erinevalt nime- tanud. Struktureerituse taseme järgi on skaala ühes otsas struktureeritud intervjuu ja
annaabi.ee 
