Märkan, et autor on riimi paiknemise seisukohas salmis kasutanud rütme- paarisriim (skeem aabb) ja ristriim skeem (abab). Jan Rahmani võtted on sarnased Ilvese stiilile, kui tooks väilja, et tal on jutu tüüpi tekste, näiteks Lindora Laaduh II. Enamus loomingut pikkuselt veidi üle poole lehekülje, kui märkima pean sisukaid, pikemaid tekste jutu vormis pigem- mis siiski sisaldavad luuletuse tunnuseid nagu riim. Märkan lisaks, et kasutab lisaks lõppriimile ka siseriimi (riim ühe rea keskel), teosest Kluustrõvein sõna siss kordub ridade keskel (täisriim). Ilvese juures kirjeldatud riimitüübid korduvad Rahma loomingus. Tema tuntumaks teoseks valikust toon välja riimikooskõla Kynõtraat. Contra luuletuste ühine nimetaja on ühiskond- inimesed, tehnika, neid ümbritsev loodus. Sisult on Contra ühiskonnakriitilisem kui teised autorid. Tundub, et võru keelsete luuletuste
esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. STROOF salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks LÜROEEPIKA kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika (jutustav luule). Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan
esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. STROOF salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks LÜROEEPIKA kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika (jutustav luule). Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan
Trohheus- värsimõõt skeemiga + -/+ -. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist. Riim- häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavasuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba), ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (Kivi : rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama : kaotama) jne. täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalised kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline,
ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs Lõppriim: Kas selles ilmas polegi siis sooja lk - 6 Sa seisad lumes Üksik Tuletooja Algusriimi ja siseriimi ei leidnud. Lausriimi ka ei leidnud. Paarisriim Vihma rooste sööbib hinge. - lk - 29 Sammud. Sammud. Tuul on vinge. Maailm kauges klaasist majas Joob ja priiskab oma ajas. Süliriim Nii külm et hakkab hirm a - lk 6 Kas selles ilmas polegi siis sooja - b Sa seisad lumes Üksik Tuletooja - b Su silmi põletab su mässukirg a Ristriim selles luulekogus oli kõige rohkem ristriimi.
Kommertsliku hip-hopi lähimineviku tipphetkede hulka kuuluvad 2002. aasta film 8 Mile, 2005. aasta Sean 'Diddy' Combs'i esinemine saates Martha Stewart Living ning 2005. aasta Tennesseel- põhineva Three Six Mafia võidetud parima laulu Oscar. Räpp või räppimine on keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine, mis on hip-hop muusika üks põhikomponentidest. Räpp kasutab üldiselt kõiki tänapäeva luules tuntud riimivorme, kuid iseloomulik on algriimi, siseriimi ja irdriimi kasutamine. Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, intonatsiooni, kiiruse isikupärane kastutus ehk räppija flõu. Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka naturaalseid pille. Rütmitausta võib teha ka suuga, seda nimetatakse biitboksiks ('beatbox'). Räpp on on
1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik, 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia, 1985 – Juhan Liivi luuleauhind. Luulekogu „Elulootus“ kirjutas Viiding oma luuletajakarjääri lõpu poole (1980). Selles luulekogus ilmnevad juba selged viited enesetapule. Juhan Viiding Riimianalüüs Lõppriim: Ma mustas öös näen valget laululindu, - lk 7 kes vahel lendab südameks mu rindu. Algusriimi ja siseriimi ei leidnud. Lausriim: oli õitest kirendav aas – lk 46 ja usun et tuleb taas aga nüüd on lehedki maas aga nüüd on lehedki maas Paarisriim: Mu meeskolleeg siis silma vaatas mul – lk 37 ja ütles nii: kas on ka teada sul, kas sa ka tead, kas sina seda tead et see ei pidand tähendama head Süliriim: Süliriimi ma ei leidnud, aga leidsin süliriimile sarnase riimiga stroofi (lk 11) :
" Hoopis teistsugus meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt". Erinevalt K patriootiliste luuletuste enamikust ei vahenda see hulkades vastu kajavaid tundeid, vaid autori kõige isiklikumaid hingeliigutusi. ,,Kodu" ja ,,kodumaa" on mõisted, mis saavad inimlikult mõistetavaks just eemalolijatele, sisendab Koidula. ,,Jutt" on igatsusluuletus, milles moodustub tervikkujund. Mõjuvuse saavutamiseks kasutab värssides nii alg-, lõpp- kui ka siseriimi. ,,Enne surma- Eestimaale!" See luuletus on K testament, mida kannab kõrgeim tunne- patriotism. K oskas anda kõrgromantilise stiili üldisele vormile sügavalt isikliku sisu. Oma temperamenditüübilt oli K romantiline luuletaja, kelle vaim lendab kõrguses ja hing ihkab ilu. Koidula teater K algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater. Eesti näitlejate teatrietendused eesti vaatajatele said alguse 1870
(Hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud. Remark - märkus. Draamateose remarkideks nim autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. Riim - häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus, kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi - ühesilbilised ehk meesriimid ja kahesilbilised ehk naisriimid, kolmesilbilised ehk libisevad riimid osalise kokkukõla korral irdriimideks. Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline nim. liitriimiks. (joosta - soost ta) Romaan - Ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas. Romaanile on
Näiteks: Mu viimne laul on õitest ja kenast kevadest ja kena kevade ilust ja suvest ja sügisest. (Juhan Liiv.) poolsonett vt sonett. prantsuse sonett vt sonett. puhas riim vt täisriim. riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu / vähenes põllumajandusmaks. / Oma vagu / künname sügavamaks! Uno Laht). Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb :
.. (Rahvalaul) 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu vähenes põllumajandusmaks. Oma vagu künname sügavamaks! Uno Laht). Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb),
.. (Rahvalaul) 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu vähenes põllumajandusmaks. Oma vagu künname sügavamaks! Uno Laht). Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb),
elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. (RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. STROOF salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks.) LÜROEEPIKA kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika (jutustav luule). Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan
vastandamise teel. Riim eufoonia (rütmi ja kõlavuse) kujundaja Algriim alliteratsioon sõnade esihäälikute kordamine. Assonants (täishäälikualgriim) ja alliteratsioon kitsamas mõistes (kaashäälikualgriim) võivad esineda nii koos kui ka eraldi tekib täisalgriim või põimuna. Lõppriim ühendab samakõlaga sõnade ja värsside lõppe. See tähistab värsi ja salmi piire, aitab kujundada rütmi. Võib kohata ka siseriimi. Hääliku- ja sõnakordused iseloomulikud on täishäälikute (eriti pikkade ja ülipikkade) ning heliliste kaashäälikute kordused. Helimaalingud ja onomatopöad Kakofoonia pahakõla, koondab raskestihääldatavaid häälikuid, silpe ja sõnu Häälikusümboolika Anagrammid sõnade moodustamine teistes sõnades esinevate tähtede ümberpaigutamisel Paragrammid näivad teisiti- või väärkirjutused
Regilaulu nimetatakse murdekeeles leeluks ja laulmist leelutamiseks. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Remark - märkus. Reportaaz- ajakirjandustekst, mille ülesanne on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Riim - häälikute kokkukõla. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses. Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid Iaus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi : rivi), 5
2. Ristriim ( a b a b ) 3. Süliriim ( a b b a ) 4. Segariim riimi kasutamine ilma kindla seaduspärasuseta, kasut enamasti vabavärsis. Üle pimeneva palu a Ruttab rahvas ummisjalu a Kõigil on silmad vesised. b Naisi, orbusid ja mehi c Täis on murepõld ja rehi, c Kambrid ja kambriesised. b ( Betti Alver ) Tavaliselt paiknevad riimid värsirea lõpus ( lõppriim ), kuid tuntakse ka algus- ja siseriimi ( kes vöö pani vööle, läks teisele tööle ). Ülesanne: analüüsi riimi. MAGAV MAAILM E. Niit On suurde lumevaipa Võib üle puusanuki end mässind maailm. tal sõita suusamees Ta midagi ei taipa ja soojad tuletukid sest kinni on ta silm. tal läita nina ees Ning lill ja loom ja rohi
Oh mina isatu, oh mina ematu: kuhu ma lä'en? Armu ei ole mul, aitajat pole mul: kuhu ma jään? (Jaan Bergmann.) retsensent arvustaja; arvustuse ehk retsensiooni autor. retsensioon vt arvustus. retseptsioon teose vastuvõtt lugejate poolt. riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu / vähenes põllumajandusmaks. / Oma vagu / künname sügavamaks! Uno Laht). Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb :
annaabi.ee 
