Sten-Gregor Kello 11A Euroopa piirid tänapäeval Üks Euroopa Liidu ehk lühendatult (ELi) üks põhieesmärke on luua sisepiirideta ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda, elada ja töötada, teades, et nende õigusi austatakse ning nende turvalisus on tagatud. Antud kontekstis mängib väga tähtsat rolli siseküsimustega seotud poliitika. Schengeni kokkuleppele allakirjutamine tähendas seda, et Schengeni ala raames koostööd tegevad riigid ei teosta ühistel piiridel enam piirikontrolli. Seega võivad inimesed ühest Schengeni ala riigist ilma passikontrolli läbimata vabalt teise edasi liikuda. Sisepiiride
Isiklikuks tarbimiseks võib ilma täiendavate maksudeta osta kaupa riigis, kus see on odavam. Kaheteistkümnes liikmesriigis on käibel ühine raha euro, mis võimaldab ostjal hindu lihtsamini võrrelda. Selle tulemusena on tootjad ja jaemüüjad põhjendamatult kõrgeid hindu alandanud. Ostu-, puhkuse- ja ärireisid ühest eurotsooni riigist teise on muutunud odavamaks, sest enam pole vaja valuutat vahetada ega komisjonitasusid maksta. Sisepiirideta ELi ühisturul toimiva konkurentsi tõttu tõuseb toodete kvaliteet ja langevad hinnad. Odavnenud on telefonikõned, internetiühendus ja lennureisid. Elanikud võivad valida erinevate elektri- ja gaasitarnijate parimate pakkumiste vahel. ELi kodanik võib soovi korral elada, töötada, õppida või pensionipõlve pidada mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Need õigused laienevad järk-järgult ka kümne 2004. aastal ELiga ühinenud riigi kodanikele. Rohelisem Euroopa
SISSEJUHATUS Euroopa Liit on poliitiline, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne liit, mis ühendab Euroopa riike. ELi kuulub praegu 27 liikmesriiki. Euroopa Liidus elab umbes 500 mln inimesi. Liit seab endale järgmised eesmärgid: edendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, kõrget tööhõive taset ning saavutada tasakaalustatud ja püsiv areng, eriti sisepiirideta ala loomise, majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning ühisraha hõlmava majandus- ja rahaliidu loomise kaudu; kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni, tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu,
Euroopa Liidu riikidesse, aga samas võivad nende asemele tulla uusimmigrandid näiteks hiljuti liitunud Bulgaariast või Rumeeniast. Eestis adapteerumist ja integreerumist takistab venekeelsete immigrantide tugev kultuuriline seos Venemaa kui emamaaga (Lensment 2005). Seda seost on neil suhteliselt lihtne säilitada ka teistes riikides ja tuleb tõdeda, et Euroopa Liit meenutab paljudele vene immigrantidele nende ajaloolist päritoluriiki, kus sisepiirideta liikumine suurel territooriumil olenemata paikkonna etnokultuurilisest taustast oli ka omal ajal ühisidentiteedi oluline toiteallikas. Eesti euroopastumine on olnud suurel määral naaberrahvaste ja niinimetatud vanade Euroopa Liidu riikide arengu eeskuju ülevõtmine, nende kogemusest õppimine ja sotsiaalpoliitiliste otsuste matkimine. Eesti ühiskonnale on omane palju sellist, mis on ühine Euroopa kultuurile:
ulatuse ning pärast seda võtab Euroopa Parlament vastu lõpliku eelarve. Komisjoni eelarveprojekti arutatakse üldiselt enne vastuvõtmist kaks korda nii nõukogus kui ka parlamendis. Menetluse jooksul kohtuvad komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament regulaarselt, et püüda eelarves kokkulepet saavutada. 24. Mis on Schengeni koostöö? Schengeni koostööks nimetatakse paljude Euroopa riikide vahelist koostööd, mis on suunatud sisepiirideta ruumi loomisele Euroopas. 25. Millised riigid osalevad Schengeni koostöös? Schengeni ruumi kuulub alates 21. detsembrist 2007 25 riiki ja suures osas kattub see Euroopa Liidu (EL) territooriumiga. Suurbritannia, Iirimaa, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia, mis on küll EL liikmesriigid, ei ole Schengeni lepinguga liitunud. Samas ei ole Norra ja Island ELi liikmesriigid, kuid on osaks Schengeni ruumist.
üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemus • Euroopa Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. • Liit rajab siseturu ning taotleb Euroopa säästvat arengut mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel
kvaliteeti, jälgitavust, kaubandust ja ELi põllumajandustoodete edendamist. EL toetab oma põllumajandustootjaid rahaliselt ning julgustab kasutama säästvaid ja keskkonnahoidlikke tavasid, investeerides samal ajal ka maapiirkondade arengusse. (Europa, Põllumajandus) 7 Eesmärgid Euroopa Liidu põhilised eesmärgid on edendada rahu ja kaitsta oma väärtusi ning kodanike heaolu, tagada vabadus, turvalisus ja õiglus ilma sisepiirideta, areneda kestvalt, tuginedes tasakaalustatud majanduskasvule ja hinnastabiilsusele, ülimalt konkurentsivõimelisele turumajandusele koos täieliku tööhõive ja sotsiaalkaitsega, ning keskkonnakaitsele, võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega, soodustada teaduse ja tehnoloogia arengut, soodustada liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust,
Vähem piire, rohkem võimalusi Peaaegu kogu Euroopa Liidu territooriumil saab reisida passi- ja piirikontrolli läbimata. Isiklikuks tarbimiseks võib ilma piirangute ja täiendavate maksudeta osta kaupa riigis, kus see on odavam. Kaheteistkümnes liikmesriigis on käibel ühine raha - euro, mis võimaldab ostjal hindu lihtsamini võrrelda. Reisimine teistesse liikmesriikidesse on muutunud lihtsamaks, sest rahavahetamisega seotud kulud ja ebamugavus on unustatud. Sisepiirideta ELi ühisturul toimiva konkurentsi tõttu tõuseb toodete kvaliteet ja langevad hinnad. Odavnenud on telefonikõned, internetiühendus ja lennureisid. Tarbijakaitse eeskirjad kaitsevad kodanikke, kui kodukohaliikmesriigis või mõnes teises liikmesriigis müüakse rikkis või madalama kvaliteediga kaupa. EL on kehtestanud ka kõrged nõuded toiduohutuse tagamiseks. ELi kodanik võib elada, töötada, õppida või pensionipõlve pidada mõnes teises Euroopa Liidu riigis
politseijõud ja kohtud tegema koostööd, et võidelda rahvusvahelise kuritegevusega.Üks olulisemaid samme reisijate elu kergendamiseks Euroopa Liidus tehti 1985. aastal, kui Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburgi ja Madalmaade valitsused sõlmisid väikeses Luksemburgi piiri äärses linnas Schengenis lepingu. Nad leppisid kokku passikontrolli kaotamises omavahelistel piiridel, kontrolli ühtlustamises ELi välispiiril ja ühtse viisapoliitika kasutuselevõtus. Seega moodustasid nad sisepiirideta ala, mida tuntakse Schengeni alana. Schengeni leping ja sellest tulenevad teisesed õigusaktid on saanud ELi asutamislepingute lahutamatuks osaks ning Schengeni ala on järk-järgult laienenud. 2007. aasta lõpuks olid Schengeni alaga ühinenud kõik liikmesriigid (välja arvatud Iirimaa, Ühendkuningriik, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia) ning ELi mittekuuluvad riigid Island ja Norra, kes samuti kohaldavad täielikult Schengeni eeskirju. EL ja Maailm
likvideerimist selleks, et tagada kaupade vaba liikumine. Ühisturg: Legaaldefinitsioon puudub. Endise EÜ asutamislepingu art 2 sätestas, et EÜ ülesanne on luua ühisturg ning majandus- ja rahaliit. Ühisturu loomine oli seega EÜ põhiülesanne, mis hõlmas 4 põhivabaduse kindlustamist ja ühiste poliitikate arendamist. Lissaboni lepingu järgselt muudetud EL-i aluslepingutes mõistet "ühisturg" enam ei kasutata. Siseturg on sisepiirideta ala, kus kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad vabalt. Siseturg on liidu ja liikmesriikide jagatud pädevuses. Siseturg on kitsam mõiste kui ühisturg, sest siseturg ei hõlma ühenduse poliitikaid, vaid ainult nelja põhivabadust. EL on tolliliit. ELL art 30: Liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja ekspordimaksud ja samaväärse toimega maksud. ELTL art 28: Liit hõlmab tolliliitu /..
Kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine EL-is on kuulsad neli vabadust, mis pandi paika Rooma leppega. KAUPADE VABA LIIKUMINE Kaupade vaba liikumine, mis on siseturu neljast põhivabadusest esimene, on tagatud tollimaksude ja koguseliste piirangute kaotamise ning tollimaksude ja koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmete keelustamise teel. Hiljem asetati rõhk kõigi ülejäänud kaupade vaba liikumise takistuste kaotamisele eesmärgiga luua siseturg sisepiirideta ala, kus kaubad saaksid liikuda sama vabalt kui riigisisesel turul. Kaubad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda mistahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimus on see, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda. Liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja ekspordimaksud ja samaväärse toimega maksud. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes
Asutamislepingu art 114 lõige 3 näeb sõnaselgelt ette tarbijakaitset puudutavates küsimustes kõrge kaitsetaseme saavutamise, sätestades, et tervishoidu, ohutust, keskkonnakaitset ja tarbijakaitset käsitletavates ettepanekutes võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, eriti võttes arvesse kõiki uusi teadlikel faktidel põhinevaid suundumusi. EL ühtne siseturg ja tarbijakaitse Vastavalt EÜ asutamislepingule kujutab Euroopa Liidu siseturg endast sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Konkurentsivabadus võimaldab ettevõtjatel pakkuda oma kaupu ja teenuseid laiale tarbijate ringile võrdsetel tingimustel kõigis Ühenduse liikmesmaades. Suurem konkurents võimaldab tarbijatele suurema valikuvõimaluse ja soodsamaid hindu. Ühtse siseturu piirides toimib vabakaubandus, mille korral kaupade ja teenuste vaba liikumist liikmesriikide vahel ei takistata
maailmas. ELi liikmesriigid loovad asutusi, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised neist on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Millised on tulemid täna ja mida tehakse: Peaaegu kogu Euroopa Liidu territooriumil saab reisida passi- ja piirikontrolli läbimata. Sisepiirideta ELi ühisturul toimiva konkurentsi tõttu tõuseb toodete kvaliteet ja langevad hinnad. Odavnenud on telefonikõned, internetiühendus ja lennureisid. Tarbijakaitse eeskirjad kaitsevad kodanikke, kui kodukohaliikmesriigis või mõnes teises liikmesriigis müüakse rikkis või madalama kvaliteediga kaupa. EL on kehtestanud ka kõrged nõuded toiduohutuse tagamiseks. ELi kodanik võib elada, töötada, õppida või pensionipõlve pidada mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis
Asutamislepingu art 114 lõige 3 näeb sõnaselgelt ette tarbijakaitset puudutavates küsimustes kõrge kaitsetaseme saavutamise, sätestades, et tervishoidu, ohutust, keskkonnakaitset ja tarbijakaitset käsitletavates ettepanekutes võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, eriti võttes arvesse kõiki uusi teadlikel faktidel põhinevaid suundumusi. EL ühtne siseturg ja tarbijakaitse Vastavalt EÜ asutamislepingule kujutab Euroopa Liidu siseturg endast sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Konkurentsivabadus võimaldab ettevõtjatel pakkuda oma kaupu ja teenuseid laiale tarbijate ringile võrdsetel tingimustel kõigis Ühenduse liikmesmaades. Suurem konkurents võimaldab tarbijatele suurema valikuvõimaluse ja soodsamaid hindu. Ühtse siseturu piirides toimib vabakaubandus, mille korral kaupade ja teenuste vaba liikumist liikmesriikide vahel ei takistata
annaabi.ee 
