1. Kuidas liigitatakse tööpõhimõtte järgi transistore? Mis vahe neil on? Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar- ehk väljatransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid või augud). Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. 2. Kirjeldage lühidalt kahe erineva transistoriliigi tüürimise põhimõttelist vahet Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. 3. Loetlege transistori kolm tööreziimi 4. Loetlege bipolaartransistori kolm lülitust ning kirjeldage lühidalt nende lülituste põhiomadusi Ühise baasiga-, emitteri- ja kollektoriga. 5. Nimetage unipolaartransistoride (väljatransistoride) kuus eri liiki
Uv1=1,115V Uv2=1,124V Ku1=Uv1/Usis=111,5 Ku2=Uv2/Usis=112,4 Arvutatud: Ku1=Ku2=Rk/(0,05/Ik0) =20,4Arvutatud ja teoreetiline ku erinesid üksteisest nii palju seetõttu, et teoreetiline võimendus sai arvutatud eeldusel, et toitepinge on +/- 5V, aga tegelik oli +/-12V. Võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe() on 180°, mida on ka graafikutelt näha. Diferentsvõimendi puhul sobib antud faasinihe teooriaga, kuna andes sisendpinge sisendisse on väljundpinge esimeses väljundis sisendpingega vastasfaasis ning teises väljundis sisendpingega samas faasis. Joonis 2. Diferentsvõimendi väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus 4. Diferentsiaalne pingevõimendustegur Mõõdetud: Uv(k.dif) = 2,26V Kdif = Uv(k.dif)/Usis Kdif = 226 Joonis 3. Diferentsvõimendi mõõdetud diferentspinge amplituud. Teoreetiline diferentsiaalne pingevõimendustegur on kahekordne pingevõimendustegur ehk 2*50=100 aga seoses Sellega, et E =+/-12V on DPVT tunduvalt suurem. 5
........................ (juhendaja allkiri) Töö eesmärk Õppida tundma numbrilist multimeetrit. Kasutatavad seadmed 1) Multimeeter HP34401A 2) Alalispinge allikas 5-44 3) Signaaligeneraator 6-37 4) Ühendusjuhtmed Teoreetiline osa Multimeeter HP 34401A mõõdab alalispinget kahekordse integreerimise põhimõttel. Mõõdetavat alalispinget Ux integreeritakse teadaoleva aja Ti vältel, integraal annab sisendpingega võrdelise suuruse. Üldjuhul, kui integraatori sisendis on pinge u1(t), on väljundpinge 1 t u 2 (t ) = u1 (t )dt . (1) 0 Kui t = T ja u (t)= U , siis i 1 x u 2 (T i ) = . (2)
Re põhjustab aga tugevat vahelduvvoolu tagasisidet, mis vähendab võimendust. Et võimenduskadusid vältida ühendatakse sellega rööbiti sildav Ce. Väljundisse alaliskomponendi mitte jõudmiseks kasutatakse sidestuskondensaatorit Ck. Sisendisse on ühendatud pingejagur sõltuvalt signaaliallika omadustest. Sisendisse antakse vahelduvsignaal, mida tüüritakse baasivooluga. Õigesti valitud skeemielementide puhul saame väljundisse võimendatud signaali. Põhimõte on, et madalama sisendpingega tüürida teiste siirete takistusi ja saada sellega suurem väljundsignaali pinge. 4. Mõõdetud pingevõimendustegur ku, sisend- ja väljundtakistused Rsis, Rv ja võimsusvõimendustegur kp . Arvutan võimendi pingevõimendusteguri: Uv := 96.59mV Usis := 20mV Uv ku := Usis ku = 4.83 Arvutan sisendtakistuse: U*v=77,44mV R=5,1 U=20mV Rsis = 20.624 Arvutan väljundtakistuse: Uv1=91,82mV Uv2=92,27mV Rk1=2k Rk2=20k (
Operatsioonivõimendeid kasutatakse signaaligeneraatorite, pinge- ja voolustabilisaatorite, aktiivfiltrite jm elektroonikaaparatuuri valmistamisel. Algselt kasutati operatsioonivõimendeid matemaatiliste operatsioonide sooritamiseks (siit ka nimetus). Operatsioonivõimendid valmistatakse diferentssisendiga ja kahepoolse toitega alalisvooluvõimenditena. Sisendsignaal rakendatakse transistorite baasidele. Väljundsignaal Uv on samas faasis sisendpingega Us1 ja vastasfaasis sisendpingega Us2. Sisendpingete vahet Usd = Us1 - Us2 nimetatakse diferentspingeks, aritmeetilist keskmist aga ühispingeks. Väljundsignaal Uv = Ku Usd + Kü Usü Oluline on, et Ku oleks suur ja Kü oleks väike. Põhilised tunnussuurused Võimendustegur ehk diferentssignaali võimendus Ku on väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentspinge suhe. Diferentssignaali võimendus Ku vastab võimendusele ilma tagasisideta. Ku = (10 ... 3000) 103 Väljundpinge on praktiliselt kogu alas (UVmin..
U need võiksid hakata mõjutama paisu potentsiaali. sis Takistus RG jääb paralleelselt sisendklemmidega ja ta määrab astme sisendtakistuse. Praktiliselt valitakse see takistus kusagil 10 M ringis tagades piisavalt suure sisendtakistuse ja samal ajal ka vaba pääsu elektronidele paisult maha. F-MOS transistor (indutseerkanaliga väljatransistor) võib teatavasti töötada mõlema polaarsusega sisendpingega st. nii vaesustus, kui rikastusreziimis ja sellest tulenevalt kasutatakse mõnikord ka nulleelpinget (joon.1.20) mis on samuti võimalik, positiivset eelpinget ei kasutata, kuna selline reziim on ebaökonoomne. ID +E R
reaktiivtakistusega element (harilikult kondensaator), osutub vastuside sagedusest sõltuvaks; - alalispingevastusidet ja alalisvooluvastusidet, mida rakendatakse näiteks transistorastme alalisvoolureziimi stabiliseerimiseks. Nagu eelnevalt öeldud, vastavalt sellele, kas vastusidepinge Uvs on võrdeline väljundpingega või väljundvooluga, on tegemist kas pinge- või vooluvastusidega. Vastusidepinge võib mõlemal juhul rakenduda võimendi sisendisse sisendpingega Us (signaaliallikaga) kas jadamisi või rööbiti. Seega on kokku võimalikud neli kombinatsiooni, st neli erinevat vastusideviisi, millised on näidatud joonisel 6.14: Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 34 1) jadapingevastuside (b) - pingejaguriga Rvs1 ja Rvs2 määratud osa sisendpingest rakendatakse jadamisi sisendpingega Us;
00 0 0 1 0 01 0 0 0 1 11 1 1 0 0 10 1 1 0 0 = + + 18 . Dioodelement VÕI Kui ühes sisendis on loogiline 1 (kõrge potentsiaal) siis vastav diood avaneb ning vool läbib avatud dioodi ja takistit R. Takistil R tekib kõrgepinge e. loogiline 1, kui loogiline 1 on mitmes sisendis, siis kõik vastavad dioodid avanevad ja väljundis on 1, kui dioodi päritakistus RF on tunduvalt väiksem R'ist, siis väljundpinge on võrdne sisendpingega olenemata avanenud dioodide arvust. Kui kõikkides sisendites on 0 siis on kõik dioodid suletud ja väljundis on 0 19 Kui mõnes sisendis on loogiline 0 siis on vastavad dioodid avatud ning voolo kulgeb läbi avatud dioodide takistil R esineb suur pingelang ning väljundis on madal potentsiaal ehk loogiline 0, kui kõikkides sisendites on loogiline 1 siis on kõik dioodid suletud ning voolu ei ole takistil R pingelang praktiliselt puudub. Väljundis on kõrge potentsiaal ehk loogiline 1
sildskeemi Kui mõõdetav suurus anda otse sildskeemi sisendile, esineb ka siin dioodi volt-amperkarakteristikust tulenev moonutus väikeste pingete mõõtmisel 2x (0,3...0,8)V Sellise ebalineaarsuse välistamiseks lülitatakse sildskeem võimendi tagasiside-ahelasse Kuna operatsioonivõimendi (OV) võimen-dustegur on väga suur ja potentsiaalid OV sisenditel on võrdsed (pinge Du®0), on pinge takistil R võrdne sisendpingega Takistit R läbiv vool võrdub u(t)/R Kuna OV sisendtakistus on väga suur siis läbib dioodsilda sama suur vool kui takistit R Seega mõõteriista läbib vool i(t) = u(t)/R 4 Tagasisidestatud võimendi kasutamisega saime rahuldada kaks tingimust: toimub sisendpinge kompenseerimine ja mõõtesüsteemi sisendtakistus on suur dioodsilda läbiv vool on lineaarses sõltuvuses mõõdetavast sisendpingest ja ei teki dioodide karakteristikust
iE c B 4.4.3. Ühise kollektoriga lülitus Ühise kollektoriga lülitus pingevõimendust ei arenda. I =I, SIS B I =I, VÄLJ E U = U ja U SIS BC VÄLJ =U CE Kuna väjundpinge võetakse emitteriahelast ja on väga lähedane sisendpingega, siis nimetatakse teda ka emitterjärguriks. Väljundpinge on sisendpingest praktiliselt 0,6 V võrra sisendpingest väiksem. Vooluvõimendus on küllalt suur, kuna emittervool on tunduvalt baasivoolust suurem. Suure vooluvõimenduse tõttu annab lülitus ka võimsusvõimendust. Lülituse eripäraks on suur sisend- ja väike väljundtakistus, mis võimaldab seda kasutada sobitusastmena. JOONIS 4.7
JOONIS 4.6. Kuna sisendvooluks on ühise emitteriga lülituses baasivool, siis muutub ka vooluvõimendusteguri avaldis: KiE = = Ic/IB 4.4.3. Ühise kollektoriga lülitus Ühise kollektoriga lülitus pingevõimendust ei arenda. ISIS = IB, IVÄLJ = IE, USIS = UBC ja UVÄLJ = UCE Kuna väjundpinge võetakse emitteriahelast ja on väga lähedane sisendpingega, siis nimetatakse teda ka emitterjärguriks. Väljundpinge on sisendpingest praktiliselt 0,6 V võrra sisendpingest väiksem. Vooluvõimendus on küllalt suur, kuna emittervool on tunduvalt baasivoolust suurem. Suure vooluvõimenduse tõttu annab lülitus ka võimsusvõimendust. Lülituse eripäraks on suur sisend- ja väike väljundtakistus, mis võimaldab seda kasutada sobitusastmena. JOONIS 4.7
nihkesignaal, mis mõjub OPvõimendi sisendis põhjustades väljundpinge nihke. Sisendi nihkepinge väärtuseks sõltuvalt võimendi tüübist on 0,01...6mV. Nihkepinge ajalist muutust nt. temp. muutumise toimel nim. triiviks. On ilmne et mõõtevõimendite korral on nihkepinge selleks parameetriks, mis määrab võimaliku minimaalse sisendsignaali. Nii näiteks kui op võimendi baasil tehtud võimendi töötab sisendpingega 10mV, siis selles kasutuses ei sobi OPvõimendi nihkepingega 6mV, kuna nihkepinge võib anda kuni 60% vea. Kui aga kasutame OPvõimendit nihkega 0,001, siis on võimalik mõõteviga 0,1%. 5. Sisendvool (Input bias current IB) I OFFSET = I B ( + ) - I B ( - ) OPvõimendi esimeseks astmeks on dif. võimendi, mille transistoride baasid on ühendatud sisendklemmidega. Nende klemmide kaudu peab kulgema transistori baasi vool,
See tagasiside on järjestikune tagasiside sest sisend pinge tagasside ja transistori sisendpinge toimivad järjestikuliselt. Joonis 2.6.4 Tagasidet on võimalik teostada ka teisiti vaadeldava lülituse tagasiside on pinge tagasside kuna tagasiside pinge on võrdeline väljundpingega. Tagassife tugevus aga sõltub takistuste Rts ja R1 suhtes. Tagasiside on negatiivne tagasiside sest ühise emitteriga lülituse võimendus astme väljundpinge on sisendpingega vastasfaasis ja samuti sisendpingega vastasfaasis väljundsi võetav tagasiside pinge. See on tagasiside on paralleelne tagasiside sest sisendpinge ja tagasiside pinge liituvad paralleelselt. Joonis 2.6.5 Emitterjärgur on 100% tagasisidega võimendus aste sest kogu tema väljund pinge mis saadakse takistuselt Re toimib tagasiside pingena. Tema võimendustegur on väiksem kui 1 täpsemalt väljundpinge sisenpingest umbes 0,6V väiksem.
piirsagedusega ja teda nim. ka madalsagedus moonutuseks. Elektroonika seisukohalt on impulssignaalide asukohalt 2 probleemi. Esiteks kasutatakse enamasti transistoride lüliti reziimi kus impulsi kestel on transistor küllastuses. Impulsi lõppedes aga tekib hilistumine, sest transistori küllastusel koguneb baasi suurel hulgal lanegu kandjaid ja kui emittersiire suletakse jätkub nende liikumine kollektorisse ning transistori sulgumisel tekib kollektropinges võrreldes sisendpingega hilinemine. Selle hilinemise kestus on otseselt seotud kasutatavate transistoride sagedusomadustega. Mida kõrgem on transistori piirsagedus, seda lühem on nimetatud hilistumine. Teine probleem tuleneb sellest, et impulssidega kaasnevad siirdeprotsessid, mis tekivad nii impulsi algul kui ka selle lõpul. Need siirde protsessid mõjutavad signaali kuju ja nendega tuleb arvestada. Impulss signaalid on vaadeldavad mittesiinuseliste voolude ja pingetena, mille kohta on tõestatud,
väga suur, just tingituna tagasisidest. Sisendtakistus võib ulatuda kuni 100 MΩ.Väljundtakistus aga on jällegi tingituna tagsisidest väike. Kus juures isegi palju väiksem OV enda väljundtakistusest,olles mõne oomi piires ehk ca` 100 korda väiksem OV enda väljundtakistusest. Mitteinverteeriva võimendi puhul antakse sisendsignaal USIS otse OV mitteinverteerivasse sisendisse, selle tulemusena on võimendi väljundpinge UV samas faasis sisendpingega. Tagasiside on antud skeemi puhul tekitatud takistite RN ja R1 abil skeemi väljundist OV inverteerivasse sisendisse. Tagasiside pinge antakse inverteerivasse sisendisse, mille toime on mitteinverteeriva sisendiga võrreldes vastandfaasiline. Seega on tagasiside pinge sisendpinge suhtes vastandfaasis ja meil on tegemist negatiivse tagasisidega. 4. MS-struktuur „Master-Slave“ – topelttriger – suurepärane konstruktiivne lahendus. Tavaliselt on universaalne JK-triger. 5. Dekooder
Summaarne pinge UDAC, mis moodustub D/A-muunduri väljundis on ½ + ¼ = ¾ mõõtevahemikust ehk 0,75Uref. Et see pinge osutub sisendpingest suuremaks, siis bitt 6 tagastatakse kiiresti loogilisse madalseisu (bitt 6 ="0") ja muundamise tsükli teise sammu lõpuks väljastatav pinge UDAC langeb tagasi tasemele 0,5Uref. Järgmise võrdlustsükli jaoks formeerib loogikaplokk registri väljundis kahendkoodi 101000002 , millele vastava UDAC pinge võrdlusel sisendpingega selgub jällegi, et Us < UDAC , ning kõrgseisu viidud bitt 5 tagastatakse samuti madalseisu (bitt 5 ="0"). Võrdlustsüklid jätkuvad ülejäänud järkude jaoks ning lõplik kood 10010010 2 vastab kõige enam mõõdetava pinge väärtusele täpsusega 1 LSB = Uref /256. Et tagada komparaatori ümberlülitumist muunduri tunnusjoone kvantimise sammu keskpunktides (joonis 2.18...2.21), tekitatakse komparaatori sisendil nulli nihe suurusega ½LSB.
potentsiaal), siis vastav diood avaneb ja vool läbib Usisend avanenud dioodi ja takistit R. Takistil tekib kõrge pinge ehk loogiline 1. Ükskõik mitmest sisendis on loogiline üks on väljundis sammuti loogiline üks. Kui RF on Usisend tunduvalt väiksem kui R, siis on väljundpinge võrdne sisendpingega olenemata avanenud dioodide arvust. Uväljund Kui kõikides sisendites on 0 siis on kõik dioodid R suur suletud ja väljundis on 0. 3.2.2. Dioodelement NING Kui mõnes sisendis on 0, siis on vastavad dioodid avatud ja vool kulgeb läbi avatud dioodi. Väljundis on +5 madal potentsiaal ehk loogiline 0. Kui kõikides
induktiivsuse L magnetväljas. Kui pooljuhtlüliti katkestab ahela, siis kommuteerub induktiivsuse vool läbi dioodi VD koormusele ja kondensaatorile C (kontuur 2) ning induktiivsuse magnetväljas salvestunud energia WL = Li2/2 muundatakse mahtuvuse elektrivälja energiaks WC = Cu2/2. Muunduri väljundpinge sõltub pooljuhtlüliti suhtelisest 132 lülituskestusest. Väljundpinge võrdub sisendpingega, kui PL on pidevalt välja lülitatud (ei juhi voolu). PL kommuteerimisel saab väljundis oleva kondensaatori pinget tõsta induktiivsusest saadava lisaenergia arvelt. Lüliti PL sulgemisel vool induktiivsuses L kasvab. Pärast lüliti avamist laetakse kondensaatorit suurema vooluga ning pinge sellel kasvab. Vajalik induktiivsus ja kondensaatori mahtuvus U d21 T T I d 2 max
potentsiaal), siis vastav diood avaneb ja vool läbib Usisend avanenud dioodi ja takistit R. Takistil tekib kõrge pinge ehk loogiline 1. Ükskõik mitmest sisendis on loogiline üks on väljundis sammuti loogiline üks. Kui RF on Usisend tunduvalt väiksem kui R, siis on väljundpinge võrdne sisendpingega olenemata avanenud dioodide arvust. Uväljund Kui kõikides sisendites on 0 siis on kõik dioodid R suur suletud ja väljundis on 0. 3.2.2. Dioodelement NING Kui mõnes sisendis on 0, siis on vastavad dioodid avatud ja vool kulgeb läbi avatud dioodi. Väljundis on +5 madal potentsiaal ehk loogiline 0. Kui kõikides
Väljundvool, milleks on emitterivool on märksa suurem sisendvoolust ja see tõttu saadakse nii voolu kui ka võimsuse võimendus. Väljundtakistus on väike suurusjärgus mõnikümmend oomi. Tema vähenemine on seletuv sellega, kollektor on konstantse pinge all ja kõik väljundpinge muutused toimivad emitter- siirdele tuues kaasa tugevaid väljundvoolu muutusi. Nagu selgus on ühise kollektoriga lülituses väljundpinge sisendpingega faasis (faasinihe 0º). Ühise emitteriga lülitusel on, aga sisend ja väljundpinge vastasfaasis, sest, kui sisendis on positiivne poolperriood, siis suureneb sisendvool ja ka väljundvool. Väljundvoolu suurenemine, aga omakorda suurendab pingelangu koormustakistusel ja kollektoripinge väheneb. See tähendab väljundis tekib negatiivne poolperiood. Ühise baasiga lülitusel annab alalispingeallikas negatiivse pinge, kui
Loendatakse seni, kuni loendatud arvule vastav diskreetne pinge saab võrdseks mõõdetava pingega. Seega on muundamiseks kuluv aeg võrdeline loendatavate diskreetsusastmete arvuga ning on maksimaalselt 2 n takti, kus n on muunduri kahendsõna kohtade arv. Joonisel 2.44 tähistab tm mõõtmiseks kuluvat aega. Treppkõver iseloomustab 122 loenduri väljundkoodi pinget. Niisugune pinge saadakse D/A-muunduri väljundist. Trepp- pinget võrreldakse sisendpingega U x . Pingete võrdsustamisel lülitab komparaator trigeri väljundi nulli. Loogikaelement NING suleb generaatori impulssidele pääsu loendurisse ning impulsside loendamine katkeb. Loenduri väljundis säilib sisendpingele U x vastav kood Arv U x , mis on ühtlasi muunduri väljundsignaaliks. Kui mõõtmistäpsus pole eriti oluline, saab A/D-muunduri skeemi lihtsustada (joonis 2.45). Selleks loobutakse D/A-muundurist ja tagasisidest pinge järgi. Kui impulsigeneraatori
Optoelektroonika valdkonda kuuluvaid dioode (valgusdioodid, fotodioodid jt) vaadeldakse kursuse 4. teema all. 3.4. Bipolaartransistorid Transistor on kolme väljaviiguga tüüritav võimendusomadustega pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar- ehk väljatransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid või augud). Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. Bipolaartransistor on "kolmekihiline" pooljuhtseadis, mis koosneb kahest järjestikku asetsevast pn-siirdest, koosnedes seega just nagu kahest järjestikusest dioodist, millest üks on päripingestatud ja teine vastupingestatud. Võrdlus kahe järjestikuse dioodiga on siiski üksnes piltlik võrdlus. Kahe pooljuhtdioodi kokkuühendamisel transistori ei teki, sest võimendusomadused annab transistorile äärmisi pooljuhikihte eraldava keskmise pooljuhikihi e. baasi üliväike paksus (< 1 mm).
14. pn-siirdega tüüritav väljatrans (JFET). muuda] Ehitus ja tööpõhimõte. Kanali ahendamine paisupinge abil. Pingestamiseks vajalikud vooluallikad, nende polaarsus. Kanali voolu sõltuvus paisupingest. Tõusu definitsioon ja ühikud. Väljundtunnusjooned. Ühise lättega võimenduastme skeem. Väljatransistor on transistori tüüp, kus läbivat voolu tüüritakse sisendpingega. JFET-s (Junction Field Effect Transistor) ehk pn-siirdega väljatransistoris moodustab kanali n- v. p-juhtivusega pooljuhtplaat (joonisel n-juhtivusega), mille otstest lähtuvad elektroodid läte (Source) ja neel (Drain). Pooljuhtplaadi ühel küljel on moodustatud vastupidise juhtivusega ala, mida nimetatakse paisuks. Kanali ja paisu vahel kujuneb laengukandjaist vaene ja seetõttu suure takistusega pn-siire. Siirde laius kasvab teatavasti koos sellele rakendatava vastupingega. Et
Is = SJtr soojuslik vool U = 0 I0 = 0 Ua > 0 exp Ub < 0 I = -I 3 4 elektriline läbilöök, 4 5 termiline läbilöök. 26 Transistorid: kaks põhitüüpi: bipolaarsed unipolaarsed (väljatransistorid) Otstarve: reguleerida läbivvoolu sisendpingega Usis või sisendvooluga isis Bipolaartransistor. kasutamisel mõlema märgi laengukandjad (augud ja elektronid) kolmekihiline, 2-ga p-n siirdega seadis 27 Tingimus: PP >> nn Väline elektriväli puudub! Dünaamiline tasakaal P-n siirdeid läbivate diffusioon- ja triivivoolude võrdsus. Jdiff = Jtr 28 Bipolaartransistor elektriahelas
JOONIS 6.6. Kuna sisendvooluks on ühise emitteriga lülituses baasivool, siis muutub ka vooluvõimendusteguri avaldis: Avaldame väärtuse a kaudu: Saadud valemist näeme, et mida suurem on , seda suuremaks kujuneb ka . 6.3.3. Ühise kollektoriga lülitus. Ühise kollektoriga lülitus pingevõimendust ei arenda. Isis = IB, IVÄLJ = IE, USIS = UBC ja UVÄLJ = UCE Kuna väjundpinge võetakse emitteriahelast ja on väga lähedane sisendpingega, siis nimetatakse teda ka emitterjärguriks. Vooluvõimendus on küllalt suur, kuna emittervool on tunduvalt baasivoolust suurem. Suure vooluvõimenduse tõttu annab lülitus ka võimsusvõimendust. Lülituse eripäraks on suur sisend- ja väike väljundtakistus, mis võimaldab seda kasutada sobitusastmena. Avaldame nüüd ühise kollektoriga lülituse vooluvõimendusteguri: Kuna aga on lähedane ühele, siis analoogiliselt eelmise lülitusega KiC
iseloom sõltub ka sellest kas trruutlduri alalispirrge Mootori väljundpinge (800-4 o;, ja: īas väļundpinge o1 Foani võrdne toimib või ei toimī 1a.,iū*"1::'' orl vajalik siserdpiuge 5.11). Alarispinge automaatregureeri'rine sisendpingega (joo.is v'äherldanriseks' kuid teatucl oļukorras vaĻunjpirr"gekõikurrriste fluktuatsioonidest põhjustatud pjŅustada võnkunrisi ja ajanri rrrittestabiiļsttst' võįb pirrge smbllis;erimissüsteenr trt.Įr"jälgida, et säte ei üļetaks Fu
Vooluvaheldi. Türistoridel põhineva sundkommutatsiooniga vooluvaheldi jõuahela skeem on näidatud joonisel 1.13, a. Antud lülituses täidab ühefaasiline sild kommutaatori rolli. Vooluallika talitluse saavutamiseks on vaheldi sisendisse lülitatud drossel. Väljundis olev kondensaator on nagu energeetiline puhver pulseeriva vooluga vaheldi ja koormuse vahel, ning teostab türistoride sundkommutatsiooni. Kui türistorid VS2 ja VS3 on avatud, siis laetakse kondensaatorit sisendpingega. Niipea kui türistorid VS1 ja VS4 avanevad, saavad türisorid VS2 ja VS3 kondensaatorilt vastupinge, mis aitab neil koheselt sulguda. Järgnevalt hakkab kondensaator laaduma vastupidise polaarsusega, lõpetades laadumise enne järgmist lülitushetke. Mida suurem on vool, seda kiiremini laadub kondensaator ümber ning seda lühemad on kommutatsiooni ajad. + VT1 VT2 VT3 VT4 VT5 M Ud
annaabi.ee 
