Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sisehaljastus - sõnajalgade kasvatamine ja hooldamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõnajalg, sõnajalad, toataimed, risoom, nefroleep, kasvatamine, paljundamine, troopika, green, plants, kastmine, õhuniiskus, tuulik, istutada, black, jungle, troopikas, väetamine, kahjurid, jane, enamlevinud, leidmata, okstel, vars, aasia, looduslikus, muld, piisab, potid, seemnerakud, kuivab, väetisi, väetised, happelist, juurekael, lühikirjeldusMürkgaaside Eemaldajad. Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks,
........................ 5 1.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 5 1.2 Valgusnõuded................................................................................................ 6 1.3 Nõuded niiskuse ja mulla suhtes...................................................................6 1.4 Väetamine..................................................................................................... 6 1.5 Taime paljundamine...................................................................................... 6 1.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid.............................................................7 2. TUPS-ROHTLIILIA................................................................................................ 7 2.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 7 2.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes...............................
Paljundamine Ladvapistikutega: võtta 1-2 lehepaariga varrelõik ning panna sooja umbes 20 kraadisesse vette. Kevadel või peale õitsemist. Kahjurid Villtäi ja kilptäi. Hävitamiseks piirituse või rohelise seebi lahus. SÕNAJALG Sõltuvalt liigist on lehed kas lainelised ja/või suuremad, väiksemad. Kodus enim kasvatatav liik on nefroleep, alljärgnevalt oleme keskendunud just sellele liigile. Kõrge nefroleep on pärit troopilistest Ameerika metsadest, kus ta kasvab pea meetri pikkuste kogumikena. Mida pitsilisemate lehtedega taim, seda õrnem ja kapriissem. Umbes 30 erinevat liiki. Valgus Poolvarjuline või valge. Ei taha otsest päikest. Eriti märtsist septembrini. Temperatuur Õhurikas 18-20 kraadine keskkond. Talvel ei tohi temperatuur alla 15 kraadi. Ei taha tuuletõmbust ja vajab õhku.
Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske mulla lõhnast kui ka silmapiiril sõudvatest pilvedest." Lilled on osa kasvavast loodusest ning aastate jooksul on taimed hakanud kaunistama mitte ainult metsikut loodust, vaid ka inimeste kodusid. Uusi orhidee liike leitakse senini, mis pärast on valitud teema praegusel hetkel väga aktuaalne ja palju kõneainet ning küsimusi tekitav, kuna orhidee erinevaid liike on juba maailmas mitmeid tuhandeid. Nende kasvatamine ja hooldamine vajab palju teadmisi ning algajale kasvatajale on suureks abiks teiste inimeste kogemused- Referaadi eesmärgiks on anda kokkuvõtlik ülevaade orhideede ajaloost, levinumatest sortidest, taime elustiilist, ajaloost, lille esitatud nõudmistest ning kasvatamise levinumatest põhinippidest. Töö koostamisel kogusin materjali interneti keskkonnast ja raamatutest. Referaat koosneb kahest peatükist ning kuuest alapeatükist. Esimeses peatükis keskendudakse
...........................................8 3.1. kasutamine.................................................................................................................................9 3.2 Istutamine...................................................................................................................................9 3.3 hooldus.....................................................................................................................................10 3.4 Paljundamine............................................................................................................................10 4. Malus - perekond Iluõunapuu.........................................................................................................10 5. Padus avium - perekond Toomingas...............................................................................................12 5.1 Kirjeldus......................................................................................
................................................................ 12 HARILIK LODJAPUU ................................................................................................................. 13 Lühiiseloomustus........................................................................................................................13 Kasutus....................................................................................................................................... 14 Paljundamine ja hooldus.............................................................................................................14 HARILIK LUMIMARI.................................................................................................................. 15 Lühiiseloomustus........................................................................................................................15 Istutamine.....................................................................................
(Kask 2007) Hapu kirsipuu (Prunus cerasus, sün. Cerasus vulgaris) on tekkelt magusa kirsipuu ja stepp-kirsipuu (P. Fruticosa) hübriid, mis pärineb Ida-Euroopa ja Lääne-Aasia piirialalt. Talle on iseloomulik juurevõsude moodustamine, mistõttu on vanades taluaedades palju kirsivõsa. (Kask 2007) Hapu kirsipuu kasvatamise alguse kohta andmed puuduvad. Arvata võib, et see toimus umbes samal ajal magusa kirsipuuga. Viimasega võrreldes on ta mõnevõrra külmataluvam, tänu millele tema kasvatamine ulatub kaugele põhja poole. (Kask 2007) 2.3.2. Hooldus Kirsse nagu ka ploome ja muid luuviljalisi võib lõigata suvel. Luuviljalistel liiguvad kevadel mahlad võrreldes õunapuuga palju intensiivsemalt. Kirsipuu mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haavadel paraneda ning seetõttu on see lõikuse suhtes pirtsakam. Selle lõikamise aeg on kevadel väga lühike ja igal aastal erinev. Suvel, kasvuajal lõigates ei ole mahlajooks nii tugev ja haavad paranevad kiiremini. Puule sel
.........................................................................................................29 Pinnase ettevalmistamine istutamiseks................................................................................. 30 HARILIK PUKSPUU (Buxus sempervirens)...........................................................................30 Iseloomustus..........................................................................................................................30 Hooldus ja paljundamine...................................................................................................... 31 Katmine.................................................................................................................................31 Lõikamine............................................................................................................................. 32 SUUR LÄÄTSPUU (Caragana arborescens).........................................................................
................................................................7 Deutzia scabra ............................................................................................................................ 8 Kare deutsia .......................................................................................................................8 Lõikamine................................................................................................................................... 8 Paljundamine .............................................................................................................................. 8 Laburnum anagyroides ............................................................................................................... 8 Harilik kuldvihm................................................................................................................8 Potentilla fruticosa..........................................................................
Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
