Eesti kodanikuks olemisega kaasneb ka kodanikuna käitumine. See tähendab seda, et hea riigi kodanik allub riigi põhiseaduslikule korrale ja on ustav oma riigile. Eesti kodanik peaks olema sõbralik kaaskodanike vastu ja ei tohiks varastada teistelt ega diskrimineerida teisi inimesi. Ustavus tähendab riigi saladuste hoidmist ehk mitte enda riigi reetmist. Kui keegi reedaks Eestit siis olek teistel riikidel teada riigi nõrgad ja tugevad küljed ja see omakorda mõjutaks riigi siseasju oluliselt. Hea kodanik seda ei tee ja pigem tahab, et riigil läheks kõik hästi. Eesti kodanikuks olemine tähendab ka riigi armastamist ja austamist. Välismaal viibides ei tohiks ükski Eesti kodanik rääkida Eestist midagi halba ja võiks käituda väljaspool kodumaad viisakalt. Kui inimene on ebaviisakas nii oma riigi kui võõramaallaste suhtes, siis jääb teisest rahvusest inimesele Eestist ja eestlastest väga halb mulje. Tagajärjeks ongi see, et tulevikus ei
alaealiste ja naiste õigusi. Kuna need inimesed olid selle ajal kõige tähtsamad. Linnaõigus reglementeeris ka kohtukorraldust ehk allutas kohtukorralduse eeskirjadele.Samuti 7 karistused või pagendamine. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga. Üldiselt üritasid maahärrad ühelt poolt anda linnadele soodustusi, eriti kauplemissoodustusi, et edendada nende arengut. Selleks taheti näiteks anda tollivabadus. Teisalt aga püüdsid maahärrad linnade siseasju kontrollida. Taani asehaldurite võim Tallinna all-linnas muutus 13. sajandi jooksul üha nõrgemaks. Järgmine maahärra, Saksa Ordu Liivimaa haru, hakkas linna asjadesse rohkem sekkuma alles 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest alates. Tartus üritas piiskop maahärrana aeg-ajalt linna õiguskorda puudutavates küsimustes kaasa rääkida, ent saavutas enamasti üksnes konflikti linnagahärradega.
Sinna kuulusid rikkada kaupmehed e. Patriitsid. korporatiivsed erialaühendused(tsunft, gild )§22 Suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeerirud ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: korntrollisid tootmist, kehtestasid reglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil kes tsunfti ei kuulunud. Seda reguleeris põhikiri e. Skraa. Gildid ja tsunftid organiseerisid linna kaitset, korraldasid pidusid. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Linna oli kogukond mida valitsesid eesõigustatud patriitsiperekonnad.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused §22Kogu maa kuulus maaisandatele(kuningad, suurja väikefeodaalid. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega.
ka aega. Olümpiavõitja oli ühiskonnas väga austatud isik. olümpiam. olid esimesed suured sportmängud nind neid peetakse tänapäevani 5. millistes valdkondades põimusid hellenismiperioodil kreekapärased ja idamaised jooned. Too näiteid.Põimusid jooned nt valitsemises-võeti kasutusele uus valitsemisvõim, monarhia. selline valitsemisvorm kus on ainuvalitseja on iseloomulik just idamaadele. Varasemalt sõltumatud ja isemajandavad polised polnud enam sõltumatud. Nad said küll oma siseasju suuremas jaos ise korraldada, kuid välisasjades pidid alluma suurematele riikidele. Hellenismiperioodil õitses kreeka kultuur väljaspool kreekat. Kreekale iseloomulikud teadus ja filosoofia levisid terve Aleksander Suure rajatud impeeriumi aladel. Rajati teaduskeskusi ja tegeleti filosofeerimisega. ka uued linnad rajati kreeka eeskujul. Levis ka teater, kus tõusis komöödia osatähtsus. 6. Mis ei sobi ritta ja miks: aristokraatia, türannia, geruusia ja demokraatia
Euroopas ka tänapäeval. Kaubanduse ja käsitöö areng tõi kaasa majanduslike ühingute tekke. Tekkisid gildid- kaupmeeste ja käsitööliste seisuslikud ühendused ja tsunftid- käsitööliste kutseühendused. Suurkaupmehed moodustasid omaette ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud(tsunftijänesed). Seda reguleeris põhikiri ehk Skraa. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Arvestades seda, kui palju väidetavalt tsunftijäneseid trahviti ning toetudes selle aja Skraale võib oletada, et kõrgkeskaeg oli väga reegliterohke ajajärk. Elurütm linnas oli palju kiirem, kui maal ning linnadesse oli kogunenud väga kirev elanikkond. Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud
kuidas peab tegema. Seda kõike oleks saanud juba varakult ja odavate vahenditega rahastada, kuid kui isegi tahtmist välja ei näidata, ega siis ise inimesed oma sissekirjutuse osas võitlema ka ei hakka. Kui Raasiku vald liituks aastal 2018 Kose vallaga, saaks uueks külakeskuseks senise Aruküla aleviku asemel Kose linn. Kaardilt vaadatuna (Lisa1) jääb terve Raasiku vald põhja poole, moodustades justkui T tähe ning oleks logistiliselt väga keeruline ajada valla siseasju, kui pool valda oleks horisontaalselt kaardil ning teine osa vertikaalselt. Lisaks on Kose piirkond kõige kaugemal pealinnast. Kuna vallakeskus koondub Kosele, siis võib ette ennustada endise Raasiku valla territooriumi kaugenemist kõikidest vallavalitsusega seotud toimingutest, mis kindlasti mõjutab eelkõige koole ja nende rahastuse jagamist. Lisaks liitus mõned aastad tagasi juba Kõue valdi Kose vallaga, kus jäi valla teeninduspunkt ka vanasse Kõue valda. Usun, et
4 pagendamine. 13.14. sajandil ei kohta allikates veel vahetegemist linnaelanike vahel rahvuse järgi ning linnakogukond oli tõenäoliselt küllaltki ühtne. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga. Üldreeglina üritasid maahärrad ühelt poolt anda linnadele soodustusi, eriti kauplemissoodustusi (näiteks tollivabadus), et edendada nende arengut, teisalt aga püüdsid linnade siseasju kontrollida. Taani asehaldurite võim Tallinna all-linnas muutus 13. sajandi jooksul üha nõrgemaks ning järgmine maahärra, Saksa Ordu Liivimaa haru, hakkas linna asjadesse rohkem sekkuma alles 15. sajandi lõpust 16. sajandi algusest alates. Tartus üritas piiskop maahärrana aeg-ajalt linna õiguskorda puudutavates küsimustes kaasa rääkida, ent saavutas enamasti üksnes konflikti linnaga. Viljandi esimene pitser 5
alaealiste ja naiste õigusi, reglementeeris kohtukorraldust ja kauplemistingimusi ning sätestas linna heakorda puudutavaid küsimusi. Peamisteks karistusteks olid rahatrahvid, harvem kehalised karistused või pagendamine. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga. Üldreeglina üritasid maahärrad ühelt poolt anda linnadele soodustusi, eriti kauplemissoodustusi (näiteks tollivabadus), et edendada nende arengut, teisalt aga püüdsid linnade siseasju kontrollida. Taani asehaldurite võim Tallinna all-linnas muutus 13. sajandi jooksul üha nõrgemaks ning järgmine maahärra, Saksa Ordu Liivimaa haru, hakkas linna asjadesse rohkem sekkuma alles 15. sajandi lõpust16. sajandi algusest alates. Tartus üritas piiskop maahärrana aeg-ajalt linna õiguskorda puudutavates küsimustes kaasa rääkida, ent saavutas enamasti üksnes konflikti linnaga. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-
linlasi toitis ja kes elanikkonda täiendasid · Lääne-Euroopas üle 100 000 elaniku Veneetsia, Firenze, Pariis; Bütsantsi pealinnas Konstantinoopolis kuni 1 miljon · 22.2 · Omavalitsusliku linna eesotsas oli nõukogu (raad), mis koosnes rikastest kaupmeestest · Valitsevad suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeeritud suurgildi · Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse · Gildide ja tsunftide siseasju otsustasid tsunftimeistrid · Erialaühenduste põhikiri keelas tsunfti mittekuulujatel tootmise, reguleeris kvaliteeti ja hinda · 22.3 · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri
Tähtsaimad võidud: Seleukiidide kun-ga Antiochose (190 e. Kr), Aitoolia Liidu (189 e. Kr.), Ahhaia Liidu (146 e. Kr. purustati Korintos) üle. Rooma sõjaline ja pol. võimsus vallutuste tulemusel kasvas. Allutatud rahvaste seast võetud orje kasutati 31 eKr-284 pKr varane keisririigi ehk printsipaadi periood, 30 eKr-235 pKr- Varane keisririik. Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (auväärne) ning viis oma valitsemisega riigi pikale rahuperioodile, mil tugevdati siseasju ja majandust. Auguste surma järel oli enamik roomlasi võtnud omaks ainuvalitsemise. Mitmed tema järglased olid ülekohtused ja said tuntuks julmade valitsejatena (Nero), kuid see ei toonud kaasa Rooma nõrgenemist. I saj pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Vallutati Daakia (tp Rumeenia) ja Mesopotaamia. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma
kvaliteetset teadus -ja õppetööd. Peamised ülikoolide tüübid olid Pariisi ja Bolgona ülikoolide tüübid, samas ka neil oli sarnaseid seaduspärasusi, nagu ka studium generalel ja universitas scholariumil. Keskaja ülikoolid olid enamasti loodud paavsti või keisri poolt. Nagu iga korporatsioon keskajal, tahtsid ka ülikoolid erineda üksteisest oma privileegidega. Kõige tähtsam nendes privileegidest oli autonoomsus. See tähendas seda, et ülikoolid olid asutused, kes ajasid oma siseasju ise ja kauplesid teiste organisatsioonidega. Neil oli volitus võtta õppima õpilasi ja määrata õpetama õpetajaid. Ülikoolidel oli lubatud luua oma sisekorra eeskirjad ja ka teised erinevad määrused. Üliõpilastel ei tohtinud olla relvi. Nad ei tohtinud kanda ilmalikke riietusi ja tavaliselt ei tohtinud üliõpilane olla abielus. Kõrgkoolid jagunesid sissejuhatavalt filosoofia teaduskonnaks, mis hõlmas kõiki teisi teaduskondi. Õppida sai tavaliselt seitset vabat kunsti
liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem riigid sõlmisid ise omavahelisi koostööleppeid ja muu rahvusvaheline koostöö. Kui riigid milleski kokku leppisid, pidi see toimuma ühehäälselt. Amsterdami lepinguga loodi turvaline ala – Schengeni lepingud ja kriminaalõigus seoti?
inimeste äratoomine arengumaadest tekitab sealset seisangut. 40.Rahvusriigi mõju langus. Üksikisik saab üha enam tegutseda iseseisvalt ega vaja rahusriiki, mis teda vahendaks. Võimsad isikud, nt Bin-Laden, kelle järgijad tegutsevad riigist sõltumatult. Samuti on tugevnenud rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks IMF, mis suunab riikide majandusi neile rahalist abi andes sissemaksjariikidele soovitud suunas, ka Eestit 90ndatel, seega manipuleerides rahvusriigi siseasju. Soodsama seisu saavutamiseks maailmaturul liituvad rahvusriigid globaalsete institutsioonidega ning tunnistavad sellega nende organisatsioonide osalist ülimust omaenese seadusandluse suhtes (nt WTO). ÜRO sanktsioonid. Kodanike umbusaldus/teadmatus ebademokraatlike ja läbipaistmatute riigiüleste organisatsioonide suhtes. 41.Euroopa Liidu kujunemine ja tugevnemine. Euroopa Liit on riikidevahelisest majandusorganisatsioonist tõusnud riigiüleseks režiimiks. Liit
rahvahääletus ning kõigi tulemus oli positiivne. Uued liikmesriigid ühinesid ELiga 1. mail 2004. Ühinemisjärgne järelevalve Euroopa Komisjoni järelevalve uute liikmesriikide kohustuste täitmise üle on mõeldud selleks, et suunata ühinejariike nende pingutustes liikmesusest tulenevate kohustuste täitmisel ning anda kindlustunnet olemasolevatele liikmesriikidele. Lisaks üldisele majanduslikule kaitseklauslile lisati ühinemislepingusse ka siseturu toimimist ning justiits- ja siseasju käsitlevad erikaitseklauslid ettenägematute arengute puhuks, mis ühinemisjärgse esimese kolme aasta jooksul võivad ilmneda. Rohkem kui aasta pärast ühinemist ei ole ilmnenud suuri probleeme integreerumisel. Selline edu on tingitud suures osas ELi rõhuasetusest, mille kohaselt ühinejariigid peavad ühinemiseks põhjalikult valmistuma ning neid abistab ja toetab Euroopa Komisjon. Ühinemiseelse ettevalmistuse käigus oli võimalik kindlaks teha peamised puudujäägid ja need
Oli ka rida erinevaid erakoole. Nt Hugo Treffneri erakool 1883 aastal sai alguse Tartus. Alguse soli saksa keelne keskhariduse kool ,venestusajal venekeelne, 1907 aatsal sai eragümnaasiumi õigused. Tartu Ülikool- taasavati 1802 aastal. Oli riiklik/keiserlik ülikool. See tähendas seda, et oli rikklikult finantseeritud ja majanduslikult heal järjel- oli võimalik ehitada uusi hooneid, peahoone, botaanikaaeg,kliinikumid, tähetorn jne. Ülikoolil oli ka ulatuslik autonoomia suht ja om siseasju otsustas suht iseseisvalt. Ülikooli teaudslik tase oli okei, paljud professorid välismaalt, oli sajandi keskel euroopas tuntud kui korralik saks aülikool (kogu tegevus toimus saksa keeles). Tähtis roll ka baltisaksa üliõpilasorganisatsioonid. Saksa ja eesti haritlaskond- eesti haritlaskonda loetakse kuuluvat ka küa ja vallakoolid õpetajad. Literaadi seisusesse loeti akadeemilise (ülikooli) haridusega inimest.
annaabi.ee 
