kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei laula, jõulumeeleolu 12.A. Kapp "Kantaat päikesele" 13.M. Lüdig "Koit" mehed, naised laulavad 14.M. Saar "Põhjavaim" vaikne, naised, mehed, 15.Cyrillus Creek "Sirisege sirbikesed" sirisege, sirisege sirbikesed 16.E. Aav "Laulik" 17.Heino Eller "Kodumaine viis" viiul alguses, rahulik, keegi ei laula alguses 18.E. Tubin "Karjase pühapäev" 19.G. Ernesaks "Hakkame mehed minema" ütleb pealkirja alguses, mehed laulavad 20.G. Ernesaks "Mu isamaa on minu arm" tuttavam kui see teine isamaa laul 21.G. Ernesaks "näärisokk" ütleb näärisokk, mehed
Cyrllius Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek, oli tuntud nii helilooja kui ka muusikapedagoogina.Teda tunti ka kui ühte rahvalaulude tundjat. ELUKÄIK Cyrllius Kreek sündis Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust ÕPINGUD Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber TÖÖ Peterburis suurenes ka hu...
Üllatav on tema võime luua lihtsa, sageli vaid mõnest noodist koosneva rahvaviisi alusel ulatuslikke kooriteoseid. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist. Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kreegi loomingu kuulsaim osa on koorilaulud: - "Meil aiaäärne tänavas" (L. Koidula) - "Jaaniussike" (C. M. Redlich) - "Kuula valgusest imelist juttu"(M. Heiberg) - "Meie err" - "Sirisege, sirisege, sirbikesed" - "Maga, maga, Matsikene" Oluline osa on vaimulike rahvalaulu seadetel: - "Oh kui õndsad on need pühad taevas" - "Mu süda, ärka üles" - "Ärgake! nii vahid hüüdvad" - "Kui suur on meie vaesus" - "Taaveti laulud" Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kreek/elu.htm http://www.google.ee/url? sa=t&source=web&cd=6&ved=0CD4QFjAF&url=http%3A%2F %2Fportal.tdl.ee%2F~anumai%2Fkonspektid %2FCyrillus_Kreek
· Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspressionism (soololaulud) ja impressionism (klaveripalad) Cyrillus Kreek (1889 1962) · Helilooja, organist, muusikaõpetaja, koorijuht · Vaimulike rahvaviiside seaded, ''Taaveti laulud'', kantaat ''Kalevipoja koopas'', ''Setu sümfoonia''; koorilaulud ''Meie err'', ''Sirisege, sirisege, sirbikesed'', ''Nõmmelill'', ''Meil aiaäärne tänavas'', ''Mu süda ärka üles''; ''Reekviem cmoll'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine, vaimulike rahvaviiside koguminetöötlemine Heino Eller (1887 1970) · Helilooja, õppejõud (kompositsioon) · Sümfoonilised poeemid ''Koit'', ''Viirastused''; pildid ''Videvik'', ''Varjus ja päikesepaistel'' · Tartu koolkonna kujundaja, pedagoogiline töö Tallinna konservatooriumis Eevald Aav (1900 1939)
Eesti pärimusmuusika 1. Eesti heliloojatest on kasutanud rahvalaulu oma loomingutes ja teostes : Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa mitte vaiki olla'' , ,,Kus on kenva kodu''. 2. Pärimusmuusikat mängivad ansamblid:
kirja panemas. Suri 26. märtsil 1962. Suurim teene on vaimuliku rahvalaulu päästmine jäljetust hääbumisest. Vaimulike rahvaviiside seaded moodustavad tema loomingu mahukaima osa . Rahvaviisiseadetes lähtub Kreek samadelt alustelt kui Saar. Laulud on intellektuaalsed, klassikalise, rangema vormiga. ,,Meie err" (1918) ,,Meil aiaäärne tänavas" (1921) ,,Maga maga, Matsikene" (1922) ,,Sirisege, sirisege sirbikesed" (1922) ,,Undsel ilmal lätsi ma" (1958) Evald Aav (1900-1939) Lõpetanud Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal Artur Kapi õpilasena. Loominguline pärand mahukas hoolimata lühikesest elust. Kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Koorilauludele on iseloomulikud kontrastsed kujundid, vaheldusrikkad meeleolud, püüd laiahaardelisele, isegi sümfoonilisele arendusele. Muusikalukku on läinud ooperiga ,,Vikerlased" (1929). Tüüpiline rahvusromantiline ooper.
märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kuulsamad koorilaulud "Meil aiaäärne tänavas" (L. Koidula) "Meie err" "Jaaniussike" (C. M. Redlich) "Sirisege, sirisege, sirbikesed" "Kuula valgusest imelist juttu"(M. Heiberg) "Maga, maga, Matsikene" Vaimulikud rahvalaulud "Oh kui õndsad on need pühad taevas" "Mu süda, ärka üles" "Ärgake! nii vahid hüüdvad" "Kui suur on meie vaesus" "Taaveti laulud" Näide https://www.youtube.com/watch?v=YcXuJdL-ST0 https://www.youtube.com/watch?v=HUNVG1On-RI Mart Saar (1882 - 1963) Õping, töö ja elu lõpp 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi orelit õppima
kasutab palju eesti rahvaviise. MK „Skizze“ „Must lind“ soololaul „Põhjavaim“ „Leelo“ „Lindude laul“ koorilaulud Cyrillus Kreek Õppis Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ja trombooni. Kogus rahvalaule, eriti vaimulikke ja tegi nendest seadeid, kokku üle 600. Kirjutas põhiliselt koorilaule ja orkestriteoseid. Tähtsamad: koorilaulud „Taaveti laulud“, „Meie err“, „Sirisege sirbikesed“, „Meil aiaäärne tänavas“, „Ma kõndisin vainul“, Reekviem MK „Mu süda ärka üles“, „Sirisege sirbikesed“, „Taaveti laul nr 104“ Heino Eller Kirjutas põhiliselt instrumentaalmuusiat. Oli paljude eesti heliloojate õpetaja. MK Kõige kuulsam „Kodumaine viis“, „Männid“ Eduard Tubin Oli pikka aega Vanemuises dirigent. II MS ajal emigreerus Rootsi. Tähtsamad teosed „Eesti esimene ballett“, „Kratt“ MK „Kratt“ Maksamereliste tants
Temahelikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlaltpolüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas"
"Ma kõndisin vainul", "Vanamees kündis metsa ääres". Originaalloomingus ei ole kasutatud rahvaviise. Nendest tuntumad on "Nõmmelill", "Kuula: valgusest imelist juttu", "Hällilaul" ja "Talvine õhtu". Üldse kirjutas ta üle 600 vaimuliku laulu, ilmalikke koorilaule, süit meeskoorile "Kuus laulu Hiiumaalt" ning "Reekviem", orkestriteosed. Tuntumad rahvaviisidel põhinevad koolilaulud: "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisega, sirisega, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", "Meie err", "Miks sa sirised, sirtsukene?". Ta kirjutas ravaviisidel põhinevat polüfoonilist koorimuusikat. Helen Keller
Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Rahvamuusikal põhinevad teosed · Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". · Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. · Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada. · "Requiem c-moll" Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga.
muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada. "Requiem c-moll" Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga.
LOOMING · Vaimulikud rahvalauluseaded (üle 640) kogus peamiselt Lääne-Eestist ja saartelt. Palju ka ühe ja sama rahvaviisi erinevaid seadeid · Vaimulikud laulud Piiblist pärit salmitekstidele loodud · Reekviem segakoorile ja sümfooniaorkestrile (1927) TEOSED · ,,Maga, maga, matsikene" · ,,Sirisege, sirisege, sirbikesed" · ,,Ma tulen taevast ülevalt" · ,,Mu süda ärka üles" 8. Heino Eller (1887-1970) · Sündis Tartus · Peterburi Konservatoorium (viiul, kompositsioon) · 1920 tagasi Tartus. Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud · 1940 suundus Tallinnasse. Kompositsiooniõppejõud Tallinna Konservatooriumis LOOMING · Enamasti pühendus instrumentaalmuusika
sooloinstrumendile (,,Luige lugu", ,,Läksin mina metsa kõndimaie") ja vokaal- ning koorimuusikaks (nt ,,Meil aiaäärne tänavas"). Trükis on tema loomingust ilmunud vaid murdosa ja laulupidudelgi pole tema teoseid palju, peamiselt nende tehnilise keerukuse tõttu. Kreeki loomingu mahukaima osa moodustavad vaimulike rahvaviiside seaded. Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege,sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja"Ma tulen taevast ülevalt". Just tänu Kreekile ongi meil säilinud koraalide rahvapärased, kaunistustega variandid. Kreek kirjutas neid üles peamiselt Läänemaal, aga ka saartel. Neist seadeist pani ta 1920. aastal kokku kaks vihikut trükis avaldamiseks, aga avaldatud said need siiski alles 1989. aastal, Kreegi sajandal sünniaastapäeval. Tema loomingut on kirjeldatud peaaegu neoklassitsistlikuna
etapil, tänaseks on populaarseimad 1923. loodud ,,Õnnis on inime", 104. Taaveti laul ,,Kiida mu hinge", 121. laul ,,Päeval ei pea päikene sind vaevama" ja 141. laul ,,Issand ma hüüan Su poole." Suurem osa tema loomingust põhineb rahvalaulul- regivärsilise rahvaviisi kasutamisel paistab Kreek tihtipeale silma väga suurejoonelise arenduse poolest- neid on raske pidada lihtsalt lauludeks, tihti on eelistatud nimetust koorisümfoonia (,,Meie Err," ,,Maga-maga matsikene," ,,Sirisege, sirbikesed," ,,Mis sa sirised, sirtsukene," ,,Undsel ilmal lätsi ma" jt). Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles ei toimunud hiljem suuremaid muutusi. Kreegi helikeeles peegeldub helilooja rahulik ja tasakaalukas iseloom, muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Ka kasutas ta järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid nagu kaanonit, ostinaatot ja imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Cyrillus Kreegi loomingut Mart Saare omaga- mõlemad on esimesed, kes sel
Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile 1.2 KOORIMUUSIKA Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". 4 Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja · Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest [[koraal]]i- ja rahvaviiside seadetest.
Vokaalsümfoonilisest muusikast on märkimisväärne Reqiuem c-moll, samuti kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas". Suurem jagu Kreegi koorimuusikast tugineb rahvalaulule. Regivärsilise rahvaviisi kasutamisel paistab Kreek sageli silma väga suurejoonelise arenduse poolest - neid on raske pidada lihtsalt lauludeks, tihti on eelistatud nimetust koorisümfoonia ("Meie Err", "Maga, maga Matsikene", "Sirisege, sirbikesed", "Mis sa sirised, sirtsukene?", "Undsel ilmal lätsi ma" jt). Täiesti ainulaadne eesti (koori)muusikas on aga vaimulike rahvaviiside kasutamine Kreegi poolt. Vaimulikud viisid on kõik Kreegi kogutud. Nende hulgas on ka rannarootslaste viise. Kuna rannarootslased siit maalt nõukogude võimu eest pagesid, on Kreegi poolt kogutud ja seatud materjal täiesti unikaalne. See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt
Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteidostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada. "Requiem c-moll" Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga.
märtsil 1962. aastal ja ta maeti Haapsalu vanale kalmistule. 2001. aastal avati Kreegi kortermuuseum ja mälestussammas. 2.4 CYRILLUS KREEGI LOOMING • Mitu vokaalsümfoonilist teost • Koorimuusikast • Üle 600 vaimuliku laulu • 4 instrumentaalteost Kreegi loomingu kuulsaim osa on koorilaulud: • „Meil aiaäärne tänavas“ • „Jaaniussike“ • „Kuula valgusest imelist juttu“ • „Meie err“ • „Sirisege, sirisege, sirbikesed“ • „Maga, maga, Matsikene“ 3. KOKKUVÕTE Cyrillus Kreegi osa eesti rahvaviiside kogumisel on olnud suur ja sügav. Teda võib pidada Läänemaa rahvaviiside ületamatuks tundjaks ja suurimaks kogujaks. Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest. Saar suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult
Ta oli ka ainuke, kes kogus vaimulikke rahvaviise. (6000). Kasutas seda kõike oma loomingus(polüfoonilised töötlused ja muud). Mõned ta lood olid isegi 8-häälsed. Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929). Rahvapärased laulud: "Ai siga link link" "Ma kõndisin vainul". Originaalsed tema lood: "Hällilaul" "Nõmmelill" "Talvine õhtu"(V. G. Ridala). Kuulamine "Sirisege, sirisege sirbikesed" (..lähme lauldes läbi metsa, kõrisege...) "Meil aiaäärne tänavas"(muudetud ülipolüfooniliseks) "Talvine õhtu"(väga raske laulda, läheb väga kõrgetesse toonidesse) Esimene rahvuslik ooper Eevald Aav ooper "Vikerlased". Tema tegevus piirdus Tallinnaga. Lõpetas Tallinna konservatooriumi, kompositsiooni erialal. "Vikerlased" esietendus 1928 Estonia teatris. Ajaloolise tagapõhjaga. Meresõitjad-viikingid. Aluseks 12 saj sündmused, armastus, romantika
Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Teoseid: Sirisege, sirbikesed Mu süda, ärka üles Peeter Süda (1883-1920) oli 20.saj. teisel kümnendil üks silmapaistvamaid organiste eestis. Ta sündis Saaremaal talupoja perekonnas. 1902-1911. aastatel õppis Peterburi konservatooriumis oreli- ja kompositsiooniklassis. Süda tundis sügavat huvi Bachi polüfoonilise muusika vastu. 1912. aastal asus Süda elama Tallinna, töötades Tallinna kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõpetajana
.. 14. Heino Eller · ,,Männid" klaver + viiul · ,,Kodumaine viis" e. ,,Põhjamaa viis" kantud ette sümfooniaorkestriga, kuid pole sümfoonia 15. Cyrillus Kreek · Reekviem ,,Oies irae" sünge, Tõuskem üles... · ,,Meie err" Meie err oli herne rikas... · ,,Mu süda ärka üles" vaimulik rahvalaul, samad sõnad alguses · ,,Sirisege, sirisege sirbikesed" segakoor, algus sama 16. Evald Aav · ,,Sõdalaste koor" ooperist ,,Vikerlased", Läki-läki... · ,,Hommik" koorilaul, Karjane läheb... koll-koll... · ,,Öösse ära kadus vanker vurinal" algus sama 17. Eduard Tubin · Ballett ,,Kratt" · Sabatants · Maksamereliste tants · V sümfoonia I osa - orkester 18. Gustav Ernesaks · ,,Mu isamaa on minu arm" · ,,Hakkame mehed minema"
Kasutas polüfooniat, eriti kaanonit. On ka rahvalaulust ja koraalist puutumata ning loodusest inspireeritud loomingut (Nõmmelill, Talvine õhtu). Tippteoseks peetakse esimest eesti reekviemi, mis on loodud 1927 Peeter Süda mälestuseks. See toetub eesti rahvaviisile ja seda võib esitada nii eesti kui ladina keeles. Puudub reekviemile omane dramaatilisus, käsitleb surma kui loomulikku elu lõppu. Teoseid: · Sirisege, sirbikesed · Mu süda, ärka üles Heino Eller (1887-1970) Oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana. Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on lüüriline, tasakaalukalt jutustav. (Kodumaine viis) Ta töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja oli ka Tallinna Konservatooriumi
kompositsioonivõtete rakendajaid. Väga on ta armastanud kaanonit. Erakordne oli ka Kreegi järjekidlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete täitmisel. Kreegi loomingu põhiosa moodustab koorimuusika. Originaalviisilisi koorilaule ilmalikele ja vaimulikele tekstidele on üle 20, rahvaviisitöötlusi üle 700, koraalitöötlusi rohkem kui 500. Näiteid koorimuusikast: · 1912.a ,,Nõmmelill" · 1923.a ,, Õnnis ime" , ,,Kiida mu hing" · ,,Maga, maga Matsikene" · ,,Sirisege, sirbikesed" Näiteid instrumentaalteosteist: · ,,Pärnumaa" (1952, süit sümfooniaorkestrile) · ,,Setu sümfoonia" (1953, sümfooniaorkestrile) · ,,Hiiumaa" (1947, süit puhkpilliorkestrile) KOKKUVÕTE Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid väga sarnased oma loomingu poolest. Nende põhimõtted ühtisid palju ja mõlema elutööks oli rahvaviiside taaselustamine. Erinevalt teistest tõid nad rahvaviisidess sisse midagi uut ja põnevat ning muutsid selle nii rahvale rohkem meeldivaks.
annaabi.ee 
