küsimusele saame vastuse kui võtame nõrga happe dissotsiatsioonikonstandi avaldise (3.8) mõlemast poolest negatiivse kümnendlogaritmi. Pärast mõningat reorganiseerimist saame: -log[H+] = -log Ka + log([A-]/[AH]) (3.10) Asendades -log[H+] = pH ja -log Ka = pKa saame Henderson-Hasselbalchi võrrandi, mis seob omavahel lahuse pH ja [konjugeeritud alus]/[hape] suhte: pH = pKa + log([A-]/[AH]) (3.11) Näiteks sipelghappe puhul näeb võrrand 3.11 välja järgmiselt: pH = 3,75 + log([HCOO-]/[HCOOH]) (3.12) Teades lahuse pH-d (näiteks mõõtes pH meetriga) saame leida [konjugeeritud alus]/[hape] suhte (antud temperatuuril on pKa konstantne suurus). Kui meil on aga teada eeltoodud suhe, siis võime lihtsalt arvutada vastava lahuse pH. Henderson-Hasselbalchi võrrandi rakendus ilmneb selgelt tiitrimistulemuste kirjeldamisel
peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldusest. Aastal 1808 nimetas kuulus rootsi keemik J. Berzelius orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks. Berzelius uskus kindlalt, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada pole võimalik. Sellisest mõtteviisist hoolimata sai F. Wöhler pliitsüaniidi kuumutamisel ammoniaagiga karbamiidi ehk kusiaine. Wöhleri avastus ei kõigutanud vitalismi teooriat, kuid varsti järgnesid teated äädikhappe, sipelghappe , etüülalkoholi ainete sünteesi kohta lihtsatest anorgaanilistest ainetest. Järgnenud sajandivahetusel ei kaheldud enam inimese põhimõttelises suutlikkuses sünteesida mis tahes orgaanilisi ühendeid. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku. Seepärast nimetatakse orgaanilist keemiat ka süsinikuühendite keemiaks. Keemia kui terviku seisukohalt on jaotus anorgaaniliseks ja orgaaniliseks keemiaks üsna mõttetu. Mõlemas valdkonnas kehtivad möödapääsmatult kõik
· Metanooli o Teke metaani oksüdeerumisel, CO redutseerumisel o Kasutus tööstuses lahustina, mootorikütusena, ainete valmistamiseks o Omadused mürgine, värvitu, põletav maitse, keemistemp. 65o C, seguneb H2Oga o Ohud surmav, rasked tervisehäired, pimedaks jäämine KARBOKSÜÜLHAPPED · Üldvalem RCOOH · Selle omadused hapu, nõrk hape, hapu lõhn, seguneb veega · Näited etaanhape (Ä), metaanhape (S) · Sipelghappe üldiseloomustus terav hapu lõhn, söövitav, natuke mürgine, seguneb veega · Äädikhappe üldiseloomustus hapu lõhn, söövitav, ei mürgine, osaleb ainevahetuses SÜSIVESIKUD · Koostis süsinik, vesinik, hapnik · Omadused veesõbralik, molekulis palju OH rühmi, magus TSELLULOOS · Omadused polümeere sahhariid, kiuline ehitus, tugev, painduv, rasklahustuv · Kasutusalad tehakse paberit ja puitu, puuvilla kasutatakse riiete tegemisel RASVAD
1. 0,1927 250 0,18068 9,377·10-4 0,0232 1,061·10-4 2. 0,09635 279 0,16190 1,680·10-3 0,0416 1,736·10-4 3. 0,048175 368 0,12275 2,548·10-3 0,0630 2,041·10-4 Keskmine dissotsiatsioonikonstant: 1,612·10-4 Dissotsiatsioonikonstant kirjanduse andmetel: Kh=1,7·10-4 Katsevea arvutus Järeldused Arvutuste tulemusena tuli sipelghappe dissotsiatsioonikonstant 1,612·10-4, tegelikkuses on aga HCOOH dissotsiatsioonikonstandi väärtuseks 1,7·10-4. Veaarvutuste kohaselt polnud viga väga suur - 5,15%, järelikult võib katse sooritamisega rahule jääda.
·Aktiivsüsi ei toimi ·Kohene atsidoosi korrektsioon(kui ph<7,20) naatriumbikarbonaati100-600 ml/2 tunnis, ·hüpoglükeemiaravi ·HEMODIALÜÜS -eemaldab nii metanooli kui tema kahjulikud metaboliidid; m.h ka etanooliinfusiooni kiirust tõsta 2 x likvideerib atsidoosi ·näidustatud, kui -manustatud kogus > 30 ml -metanool> 50 mg/dl (0,5 ) -ilmneatsidoos -nägemishäired, teadvushäired -kaasuv neerupuudulikus ·FOOLHAPE 1 mg/kg (max 50 mg) iga4 h järel(kiirendab sipelghappe kahjutustamist) ·Olemas antidoot-fomepisool, selektiivne alkoholide hüdrogenaasiinhibiitor, takistab toksiliste metaboliitide teket metanoolist. See aga ei ole Eestis registreeritud. Metanooli lisandid on vesi, ketoonid, lendumatu jääk ja aldehüüdid. Füüsikaline olek on vedel. Lahustuvus vees: seguneb veega hägususjälgedeta ja opalestsentsita. Metanoolisurmad: 2004- 34 surnut 2005- 33 surnut 2006- kuni 31 surnut
Wöhler. Ta oli mees, kes 1828. aastal sai endale ootamatult pliitsüanaadi kuumutamisel ammoniaagiga karbamiidi. Nii anti aastal 1828 esimene hoop vitalismile. Seepeale väitsid vitalistid, et uurea süntees on võimalik vaid seetõttu, et uurea ei kujuta endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Kuid järgnevatel aastatel sünteesiti ka erinevaid teisi orgaanilisi ühendeid. Tema avastus ei kõigutanud vitalismi teooriat, kuid varsti järgnesid teated äädikhappe, sipelghappe, etüülalkoholi, benseeni jpt ainete sünteesi kohta lihtsatest anorgaanilistest ainetest. Psühholoogiline barjäär murti ja järgnenud sajandi vahetusel ei kaheldud enam inimese põhimõttelises suutlikkuses sünteesida mis tahes orgaanilisi ühendeid. Carl Schorlemmer teatas aastal 1889 määratluse, väites, et orgaaniline keemia on süsivesinike ja nende derivaatide keemia. Kuid tänapäeva teadlased ütlevad selle kohta, et see pole päris ammendav.
2 λ c Näiline dissotsiatsioonikonstant: K= λ0 ( λ0− λ) Keskmine dissotsiatsioonikonstant: 3,01·10-4 Dissotsiatsioonikonstant kirjanduse andmetel: Kh=1,7·10-4 Katsevea arvutus 1,7∙ 10−4 p=100 − ∙100 =56,47 3,01∙ 10−4 Järeldused Arvutuste tulemusena tuli sipelghappe dissotsiatsioonikonstant 3,01·10-4, tegelikkuses on aga HCOOH dissotsiatsioonikonstandi väärtuseks 1,7·10-4. Veaarvutuste kohaselt oli väga suur. Võis tuleneda sellest, et lahused ei olnud hästi segatud.
, S m2 mol1 1 0,0769 210 0,1528 0,00199 0,0492 0,000196 2 0,1154 167 0,1922 0,00167 0,0413 0,000205 3 0,1538 143 0,2245 0,00146 0,0361 0,000208 Järeldused. Määrasin elektrolüüdilahuse elektrijuhtivust. Tulemusena sain, et sipelghappe molaarne elektrijuhtivus kontsentratsiooni suurenemisel vähenes. Lahuste dissotsiatsioonikonstantide määramisel kõige täpsema tulemuse sain kõige lahjema lahusega KC1=1,96 ·10-4. Sipelghappe (HCOOH) tegelik dissotsiatsioonikonstant oli KC=1,772·10-4. Täpseima mõõtmisega saadud tulemuse viga oli 10,6 %, kõikide tulemustega võrreldes oli katseviga 14,6%. Viga tekkis arvatavasti juhtivusnõu ja elektroodide loputamisel.
ja tilklehtrist aeglaselt 10%-list HCl lahust tahke osa lahustumiseni. Eetrikiht eraldatakse ja veekiht ekstraheeritakse ca 20ml eetriga. Eetrilahused ühendatakse ja pestakse 5%-lise naatriumkarbonaadi lahusega ja kuivatatakse veevabal naatriumsulfaadil. Eeter eraldatakse rotatsiooniaurustil või lihtdestilatsioonil, jääks destileeritakse normaalrõhul või vaakumis. Saagis on 60% teoreetilisest. 2. Praktiline osa 2.1. Reaktsioonivõrrandid Etüülformiaat Sipelghappe reaktsioon etanooliga 3-pentanool Bromoetaani reaktsioon magneesiumiga Magneesiumbromoetaani reaktsioon sipelghappega Lagundamine veega 2.2. Aparatuuride skeemid Õhkjahutiga lihtdestillatsiooni seade Lihtdestillatsiooni seade Jaotuslehter Kolmekaelaline kolb termomeetri, püstjahuti ja tilklehtriga 2.3. Arvutused Aine Hulk moolides Hulk grammides Hulk milliliitrites
Alkoholid Happed CH2(OH)CH2CH2COOH + NaOH = CH2(ONa)CH2CH2COOH + H2O CH2(OH)CH2CH2COOH + NaOH = CH2(OH)CH2CH2COONa + H2O 16. Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele kloroetaanhappel? Põhjendada struktuuriga. Kirjutada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta. Halogeenühendid Happed CH2(Cl)COOH + NaOH = CH2(OH)COOH + NaCl CH2(Cl)COOH + NaOH = CH2(Cl)COONa + H2O 17. Iseloomustada lühidalt sipelghappe, oblikhappe, piimahappe leidumist looduses. Õp lk 22 18. Milleks kasutatakse bensoehapet, äädikhapet, sidrunhapet Bensoehapet toiduainetööstuses, kosmeetikatööstuses konservandina, säilitusainena Äädikhape toiduainetööstuses, keemiatööstuses konservandina, säilitusainena Sidrunhape toiduainetööstuses maitseainena 19. Millistele aineklassidele iseloomulikke omadusi on antud ühenditel ? Näidata ära funktsionaalrühmad, märkida funktsionaalrühmade nimetused
ammoniaak jt. vähendavad söömust. Mida rohkem tekib silo fermentatsioonil laguprodukte, seda väiksem on tema kuivaine söömus. Laguproduktid ei ole maitsvad ning põhjustavad koormust loomade ainevahetusele. Silo pH mõju kuivaine söömusele sõltub kasutatavast sileerimise tehnoloogiast. Uurimistulemused on näidanud, et kindlustuslisandita valmistatud silo puhul pH alanedes reeglina kuivaine söömus väheneb. Kui aga sileerimisel on kasutatud sipelghappe baasil valmistatud kindlustuslisandit, siis pH alanedes silo söömus reeglina suureneb. Fermentatsiooni teistel lõpp-produktidel on söömusele palju otsesem mõju, kui pH-l. Tõestatud on ammoniaagi negatiivne mõju söömusele, kuigi see mõju võib olla kaudne. Söömust otseselt mõjutavateks teguriteks peetakse mitmesuguseid amiine, mis tekivad silos valkude lagunemise käigus samaaegselt ammoniaagiga.
vaheproduktideks. Rubisco on CO2 siduv ensüüm. Väga aeglane ensüüm. Ensüümi peab palju olema mõistliku CO2 sidumise kiiruse saavutamiseks. Karboksüülimine tähendab CO2 sidumist substraadile, milleks on ribuloosbisfosfaat. Tekib kuuesüsinikuline produkt, mis laguneb kohe kaheks kolmesüsinikuliseks. Need ongi elektrone vastuvõtvaks substraadisk, et saada muudetud kolmesüsinikuliseks suhkruks. Ühekaupa ei saa CO2 taandada, mürgise sipelghappe tekkimise pärast. Seetõttu CO2 taandatakse 3-5 süsinikuliste vaheühendite kaudu. CO2 sidumise tsüklit nn Calvini tsükliks. Seda võib jagada kolmeks: CO2 aktseptori karboksüülimine(CO2 sidumine), taandamine (suhkru moodustumine) ja aktseptori regeneratsioon. Lisaks NADPH- le vajatakse ka ATPd, mis valmistab karboküülimise produktid ette taandamiseks ja regenereerib kaks korda fosforüülitud aktseptori. Regeneratsiooniosas tehakse
· Süsinikdioksiid CO2 tekib orgaanilise aine põlemisel piisava hapnikukoguse juuresolekul. · CO2 on süsihappeanhüdriid lahuses on tasakaal happe ja lahustunud CO2 vahel. · CO2 kolmikpunkt on rõhul 5,1 atm, seega ta ei eksisteeri normaaltingimustel vedelikuna, vaid tahke vorm kuiv jää sublimeerub. Kasutatakse jahutamiseks. · Süsinikmonooksiid (vingugaas) CO tekib süsinikku sisaldavate ainete põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. · CO on formaalselt sipelghappe HCOOH anhüdriid ja seda saab laboris HCOOH dehüdratatsioonil kuuma väävelhappega. · CO on värvitu, lõhnatu, vees vähelahustuv mürgine gaas. · CO on suhteliselt vähese reageerimisvõimega, kuna side molekulis on tugevaim teadaolevatest sidemetest. · CO on Lewis'i alus tänu vabale elektronipaarile süsiniku aatomil ning annab sideme d-elementide aatomite ja ioonidega. · CO on Lewis'i hape tänu vabale (lõhustavale) MO-le.
ära suhkrud) -hästi on tallatav noor, hekseld. rohi (sobiv heksli pikkus 4-6 cm) -traktori rattad ei tohi kokku puutuda mulla jms.; piisavalt on tallatud kui mass enam rataste külge ei jää -konservantide kasutamine soodustab piimhappebakterite tegevust -bioloogilised -melass, silojuuretis (silomeister1 - 3-6 kg/t; silomeister 3 -5 kg/t) -keemilised (bensoehape 3-4 kg/t, siloben 8-13 l/t, superben 5-6 l/t) -sipelghappe baasil (AIV-2 5-6 l/t, AIV-3 5-6 l/t, AIV-10 4,5-5 l/t) - sobivad raskesti sileeruvale materjalile -kombineeritud (silomeister 1 või 3 +bensoehape3,5 + 1 kg/t, silomeister 3 + siloben või superben 5 + 2 l/t) -konservantide kasutamine loomale kahjulik ei ole vastupidi -suureneb söömus ja ka toodang -konservandi võib lisada juba niitmisel mida kiiremini konservant ligi pääseb, seda parem
HO-C=O karboksüülhape ( ß kas tundsite ära H2CO3) on ebapüsiv ja seetõttu oksüdeerub I ta tegelikult süsinikdioksiidiks OH HCOOH + Ag2O à 2Ag + CO2 + H2O Sipelghape on teistest hapetest vähem püsiv ja laguneb kuumutamisel · vettsiduvate ainete juuresolekul (H2SO4 ; P4O10 , ...) HCOOH à H2O + CO · Ni, Pt, Fe jne juuresolekul HCOOH à H2 + CO2 Toodetakse Põhiliselt vingugaasist, mis kõrgel rõhul annab leelistega sipelghappe soola. Hiljem tõrjutakse metaanhape, kui nõrgem hape väävelhappega välja. Võetakse ~20% hape ja palju ei kuumutata, muidu sipelghape ju laguneks NaOH + CO à HCOONa ja edasi HCOONa + H2SO4 à HCOOH + NaHSO4 ( Na2SO4 tekiks ~1800 juures, seda sipelghape välja ei kannataks) Rasvhapped Kõrgemad karboksüülhapped, mis tekivad rasvade hüdrolüüsil ja nende tehisanaloogid. Nad on normaalahelaga ja paarisarvulised
HO-C=O karboksüülhape ( kas tundsite ära H2CO3) on ebapüsiv ja seetõttu oksüdeerub I ta tegelikult süsinikdioksiidiks OH HCOOH + Ag2O 2Ag + CO2 + H2O Sipelghape on teistest hapetest vähem püsiv ja laguneb kuumutamisel · vettsiduvate ainete juuresolekul (H2SO4 ; P4O10 , ...) HCOOH H2O + CO · Ni, Pt, Fe jne juuresolekul HCOOH H2 + CO2 Toodetakse Põhiliselt vingugaasist, mis kõrgel rõhul annab leelistega sipelghappe soola. Hiljem tõrjutakse metaanhape, kui nõrgem hape väävelhappega välja. Võetakse ~20% hape ja palju ei kuumutata, muidu sipelghape ju laguneks NaOH + CO HCOONa ja edasi HCOONa + H2SO4 HCOOH + NaHSO4 ( Na2SO4 tekiks ~1800 juures, seda sipelghape välja ei kannataks) Rasvhapped Kõrgemad karboksüülhapped, mis tekivad rasvade hüdrolüüsil ja nende tehisanaloogid. Nad on normaalahelaga ja paarisarvulised
suunamiseks. · Kasutatakse nii piimhappelist käärimist kiirendavaid kui pH alandavaid lisandeid. · Silo konservandid ehk kindlustusvahendid jagunevad keemilisteks, bioloogilisteks ja sellisteks, mille lisamine suurendab silos piimhappebakterite elutegevuseks vajalike toitainete, eriti suhkrute osakaalu. · Keemilised konservandid koosnevad eelkõige orgaaniliste hapete ja nende estrite segudest. · Laiemalt on levinud sipelghappe kasutamine · Keemilise kindlustusvahendina kasutatakse laialdaselt ka AIV-lahuseid, mis on oma nime saanud vastavate uuringute eest Nobeli preemia saanud Soome teadlase A. I. Virtaneni järgi. · Bioloogilised kindlustusvahendid sisaldavad piimhappebakterite erinevaid kultuure. · Suhkrute osakaalu suurendamiseks sileeritavas materjalis on edukalt kasutatud melassi · Lisaks traditsioonilisele märgsilole (milles on kuivainet kuni 25%), tuntakse ka
annaabi.ee 
