mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikeskuse Sinimandria teatrijuht - 1993 1995 Pärnu Endla teatris - alates 1995 Vanemuise teatri draamanäitleja Tunnustus: - 1976 ENSV teeneline kunstnik Filmid, telelavastused, kuuldemängud: - mänginud filmis ,,Lindpriid" (1971) - mänginud telelavastuses ,,Koerad" (1968) - mänginud kuuldemängus ,,Võitlus" (1978) Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) - Phaethon Mati Unt ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) - Prints Paul-Eerik Rummo
dialoog, saamegi Raudsepa populaarsuse põhivalemi. Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. "Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud. Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta. "Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti kirjanduses, sisult on see fantasiline. "Mikumärdi" (1929) kuulub lavaklassika hulka. Selle näidendiga taasavastas Raudsepp Eesti küla. Tegevus toimub kaasajal, viidatakse päevapoliitilistele seikadele, Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise. Teose väärtuseks on säravalt koomiliselt tegelastüübid ning tervmeelne ja rahvakeelne dialoog
sellistes grotesksetes olustikukomöödiates anda vaimukaid kõverpeegelpilte oma aja tüüpidest ja olukordadest. "Kikerpilli linnapead" (1926). "Mikumärdi"(1929), "Roosad prillid" (1934) on kirjaniku komöödialoomingus tähelepandavad omapärase ajakroonikaga, kus samm-sammult edasi liikudes koomilise fookusesse asetatakse kõik ühiskonnakihid ja muheda naeruga kollektsioneeritake inimeste nõrkusi ning eelarvamusi. Rütmilises ja riimilises proosas kirjutatud komöödia "Sinimandria" (1927) keskendab tähelepanu loomingu probleemidele, mis käsitlemist leiavad veel mitmes teiseski näidendis ja novellis. Sõjajärgsel ajal kirjutatud näidendeis "Rotid" (1946) ja "Küpsuseksam" (1949) on Raudsepp pearõhu asetanud jälle ellusuhtumise küsimustele, pilgates eriti igandlikku inimeste teadvuses, kuid saavutamata endist taset. "Mikumärdi" (1929) Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige
Ühistehnika gümnaasiumi. Töötas restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Vahepeal oli Raimond Valgre tutvunud viiuldaja Artur Rinnega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauluvihiku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers", kuid mängiti vaid kaks nädalat. Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" ning 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Raimond Valgre mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle muusikaga tegeleda - mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks laiguks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga
1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival". Raimondist on tehtud ka dokumentaalfilm “Need armastus kirjad” see räägib Raimondist ja ühest naisest Niinast,kes läks Venemaale ja nad hakkasid üksteisele kirju saatma,Raimond saatis üle 300 kirja.
ehitustehnikat õppima · 1931.aasta juunis sai lõputunnistuse. · Läks kaitseväkke · Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis · Kuni 1937.aastani kandis nime Raimond Tiisel · 1939. aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga · Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers" · Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" · 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina (sai vaid ühe nädala esineda) · Mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal · 1942. aasta märtsis jõudis Eesti korpusesse, kus mängis 917. laskurpolgu ansamblis. · 1944. aastal Väino Saviaugu korraldatud jazzorkestri üks viiest akordionistist · Demobiliseeriti 1945. aasta 9.mail. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse · 1944. aasta 13
5-köitelise suurromaaniga ,,Tõde ja Õigus" tunnustuse võitnud Anton Hansen Tammsaare. Märkimisväärseks erandiks realistide hulgas jäi August Gailit, kelle romaan ,,Toomas Nipernaadi" kuulub tänini eesti uusromantiliste teoste paremikku. Samal ajal algas alguspärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks võib pidada Hugo Raudseppa ja tema suure populaarsuse võitnud rahvaliku huumoriga kirjutatud näidendeid ,,Sinimandria", ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst". 1930. aastate keskpaigas leidis aset teine suurem murrang omariiklusaegses kirjanduses. Proosalooming jäi küll esikohale ning järgnenud aastaid on peetud koguni eesti romaani kõrgajaks, kuna senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Siingi tuleb märkida taas A.H. Tammsaaret, kelle kõrvale kerkis aga oma linnatriloogiaga Karl Ristikivi.
Koos töötasid nad lauliku ''Modern Lööklaulud'' kallal, kus ilmus seitse Valgre laulu. Viimased sõjaeelsed suved veetis ta Pärnus, mängides ka sealses Rannasalongis. 1939. aastal tutvus ta Alice Feillet'iga, kellega tal tekkis suhe. Alice kirjutas inglisekeelsed sõnad Valgre lauludele ''Muinaslugu muusikas'' ja ''Õige valik''. Järgmisel suvel mängis Raimond taaskord Rannasalongis, aga seekord juba koos orkestriga ''Merry Singers''. Talvel töötas ta Tartus, restoranis ''Sinimandria''. 1941a. suvel suundus ta taaskord Pärnusse, kuid nüüd juba orkestrijuhina. Orkester sai kahjuks esineda vaid ühe nädala, kuna algasid sündmused, mis selle hooaja lõpetasid. Taaskord oli ta leidnud omale suvearmastuse Liivi Loosme. Teise Maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusesse, seal sai ta jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Vahepeal ta seda teha ei saanud, kuna 1941a. juuni lõpus ta mobiliseeriti. Sõjateel tutvus Valgre leningradist päris Niina Vassiljeviga. 1944
mängis klaverit, akordionit, kitarri ja laulis ka. Samuti töötas orkestrijuhina. Suurema osa lauludest kirjutas Valgre enda tekstidele ilma suurema vaevata. Teda peetakse luuleandelt paremaks nii mõnestki kolmekümnendate aastate luuletajast. Raimond Valgre tutvus vahepeal Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Esimene Raimondi laul ,,Blond Aleksandra". Valgre on koos mänginud ka orkestri ,,Merry Singers'iga". Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis ,,Sinimandria". Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre pärnus, mängides Rannasalongis. 1939. aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga. Alice kirjutas inglise keelsed sõnad laulule ,,Muinaslugu muusikas" ehk ,,I hear a little story in the music" ja ka ,,Õige Valik" ehk ,,Snowflakes". Alice ja Raimond ei jäänud kokku, sest Alice lahkus koos perekonnaga Saksamaale, kurb saatus mõlema jaoks. Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941. aastal. 1942 aastal jõudis ta eesti korpusesse, seal
Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis.
1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis.
1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria". 1941. aasta suvel suundus Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai
Looming: Ta kirjutas näidendeid, kasutades varjunime Milli Mallikas. Tema vestetes domineerisid erootilised ja lõbusad pildikesed Eesti elust, milles nearuvääristab tõusiklust. Kirjutas nii komöödiaid kui ka fantaasianäidendeid. Peale näidendite kirjutas ka erinevaid brosüüre (Euroopa uuemast kirjandusest), vestele ja följetone, ka romaani ,,Viimne eurooplane". Tuntumad näidendid: ,,Domiliseeritud perekonnaisa"- komöödia; ,,Mikumärdi"- külakomöödia; ,,Sinimandria"- fantaasianäidend; ,,Lipud tornis"- rahvuslik näidend. 9. Anton Hansed Tammsaare- 1878-1940. Oli pärit suurelapselisest perekonnast, kus ei olnud raha priisata. Tänu majanduslikule olukorrale ja haigustele lõpeas ta vallakooli 18.a ja seetõttu jätkas Hugo Treffneri erakoolis, mille õppemaksu tasumiseks andis viiulitunde. Peale kooli lõpeamist töötas Tallinnas ajakirjanikuna ja siis suundus Tartu Ülikooli õigus teadust õppima.
Mait Metsanurk ''Kindrali poeg'' 1925 August Mälk ''Vaese mehe ututall'' 1932 Enn Vaigur ''Kraavihallid'' 1934 suurema kunstilise tähenduse sai siis, kui Vanemuises 1970 uuesti lavale toodi ümbertöödeldud kujul Hendrik Adamson ,''Mulgimaa'' 1919 Hugo Raudsepp (1883-1952) tema tee kirjandusse pikk ja veniv. Loomingus 4 perioodi: 1) küllalt pikk, suht tähendusetu följetonid, luuletused 2) aktiivsemalt draamatekste kirjutama 1920ndatel. ''Sinimandria'' 1927 üks algupäraseima süzeega näidend, ei ole tüüpiline eesti komöödia sisu. Eristub Raudsepa teistest tekstidest ka keeleliselt 3) kõrgperiood suht lühikest aega (1929-1934) ,''Mikumärdi'' 1929 eksperimentide aeg möödas. Seda hakati tajuma teatris ja kirjanduses kui teatavat rahvuslikku teksti. Ropp. Sisaldab päevapoliitilisi kihte, aga lavastuseks vaja vaid taluõue, seega lihtne.
Psühholoogiline. "Mare ja ta poeg". Hella Wuolijoki Artur Adson Juhan Sütiste Karl August Hindrey Evald Tammlaan "valge lagendik". Melodramaatiline. Priit Põldroos Andres Särev Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Fikseerib ajavaimulisi nähtusi ja teravdab neid koomilisteks. Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Raudsepp-Tulk) 1923 Demobiliseeritud perekonnaisa 1926 Ameerika Kristus ajakriitiline komöödia. 1927 Sinimandria ajakriitiline allegooria ja groteskne müüt. Joodiku seiklused surmajärgses maailmas. 1929 Mikumärdi 1932 Vedelvorst 1933 Salongis ja kongis uusrealismi ja eluläheduse suund. 1934 Roosad prillid 1941 Viimne eurooplane 1942 Vaheliku vapustused 1930ndatel linnaainelised komöödiad. Külakomöödia kõrgaeg saabub hiljem. 1930ndate keskel ajalooline temaatika. Henrik Visnapuu külakomöödia "meie küla poisid" Enn Vaigur 1935 Kraavihallid August Mälk
kõverpeegelpilte oma aja tüüpidest ja olukordadest. "Kikerpilli linnapead" (1926). "Mikumärdi"(1929), "Roosad prillid" (1934) on kirjaniku komöödialoomingus tähelepandavad omapärase ajakroonikaga, kus samm-sammult edasi liikudes koomilise fookusesse asetatakse kõik ühiskonnakihid ja muheda naeruga kollektsioneeritakse inimeste nõrkusi ning eelarvamusi. Rütmilises ja riimilises proosas kirjutatud komöödia "Sinimandria" (1927) keskendab tähelepanu loomingu probleemidele, mis käsitlemist leiavad veel mitmes teiseski näidendis ja novellis. Sõjajärgsel ajal kirjutatud näidendeis "Rotid" (1946) ja "Küpsuseksam" (1949) on Raudsepp pearõhu asetanud jälle ellusuhtumise küsimustele, pilgates eriti igandlikku inimeste teadvuses, kuid saavutamata endist taset. 18. Raudsepa Fenomen? 19. ,,Mikumärdi" lähivaatlus 1929 lavaklassika südamlik komöödia
Ainet koomiliste olukordade kujutamiseks andis kodanliku Eesti tegelikkus rikkalikult. Skeptikuna pidas Raudsepp kõiki ühiskonnakihte pilkamisväärseiks ja tema näidendites on pilkealuseid kõigilt elualadelt. Esiknäidendile "Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923) järgnes kodanilke parteide omavahelist kisklemist pilkav komöödia "Kikerpilli linnapead" (1926); väikekodanlikku lömitamist välismaise rikkuse ees naeruvääristas "Ameerika Kristus" (1926); komöödias "Sinimandria" (1927) lastakse diletantlikul kirjamehel seigelda enda loodud kirjanduslikus maailmas. Seejärel kirjutas Raudsepp kaks ideedraamat, mille ainestik lähtus piiblist "Kohtumõistja Simson" (1927) ja "Siinai tähistel" (1928). 1929. a kirjutas ta komöödia "Mikumärdi", mille omapära peitub eelkõige erakordses tüübirikkuses. Näidend kujutab autori kaasaegset külaelu. Peategelane Jaak Jooram on suurtalunik ja põllumeeste erakonna tegelane
See kõik viis publik vähenemiseni. Tekkis sügav lõhe publiku ja teatripraktika vahel. Oli vaja see lõhe ületada ja ületamine toimus järsu pöördena 1920ndate lõpp, 1930ndate algus. Situatsioon muutus tänu Raudsepa loomingule. Draamaloomingus on Raudsepal 3 perioodi: 1. Draamaotsingute algus 20ndatel prooviti erinevates laadides kirjutada, ajakriitiline draamalooming. ,,Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923), ,,Ameerika Kristus" (1926) ,,Sinimandria" (1927) tuntum näidend. Tõdetud, et eesti komöödia ajaloos üks algupärasemaid süzeelahendusi. 2. Kõrgperiood (1929-34) - ,,Mikumärdi" (1929) käes pöördehetk. Tähtis draamakirjanik pärast Kitzbergi. Raudsepa menu jätkus näidenditega läbi 30ndate. Klassikalised võtted: Karakterikoomika kasutamine, keelekoomika ja situatsioonikoomika. Rahvuslik alge olemas. ,,Vedelvorst" (1932) esietendus draamateatris 1932. aastal. Mikumärdi kõrval teine tuntum näidend
Kõige varasemast perioodist ei ole eriti midagi rääkida. Need otsingud draamas lähevad alguses õige mitmesse suunda ja sulavad kokku ajaga. Kui vaadata tekste, mis esimestena hakkavad endast märku andma "Demobiliseeritud perekonna isa", "Ameerika Kristus" - ajakriitilisus, mis on 1920ndate I poole üldisem joon kirjanduses; ajakriitikale lisaks ka mingeid ekspressionistlikke jooni. Mis Raudsepa tugevuseks varasemas perioodis on? Ta teeb ajakriitilisi komöödiaid. "Sinimandria" (1927) on vaadeld kõrgperioodi ettevalmistusena. Üks algupäraseima süzeega näidendeid, ei ole väga tüüpiline eesti komöödia süzeega. Ta eristub Raudsepa teistest tekstidest keeleliselt ta liigub proosa- ja värssdialoogia ebamäärasel piiril. "Mikumärdi" 1929 kui eksperimentide aeg on mööda saamas, s siis samal ajal tuleb meie seisukohalt väga klassikaliste v tüvitekstide aeg (T&Õ, Nipernaadi, Mikumärdi). MIkumärdistumine siin nähakse teatavat ohtu vm
Raudsepp ei kanna filosoofina väga välja. Hugo Raudsepp kirjutab Mait Metsanurgast monograafia ja surub sinna tugevalt sisse vitalistlikku käsitlust. Võib arvata, et ta tahtis Noor Eesti hulka kuuluda, kui ei saanud ja Suits ja Tuglas ei saanud ta sõpradeks said vaenlasteks. Suitsu ja Raudsepa vahel tekib tüli. · 932 Demobiliseeritud perekonnaisa (ekspressionistlik draama) · 1926 Ameerika Kristus (ajakriitiline) · 1927 Sinimandria (üleminek kõrgperioodi komöödia, kuid algupärane ja kummaline joodikust kingsepp rändab pärast oma surma enda loodud poeemi maailmas. Eristub stiililiselt ja keeleliselt. ) · 1928 Mikumärdi (klassikaline Eesti draamakirjanduse teatav pöördehetk. Edu tagab klassikaliste koomiliste võtete hea tajumine; rohkem roppust ja seksi kui varemas Eesti kirjanduses tuleb rõhutada rahvuslikku erootikat; seda oli lihtne lavastad
kute nimed) on R. Tilgari päevikus vaid restorani Tare orkestri kohta (v, as, ts, tr, trb, kl, ak, kb, dr), samas (Tilgar II: 95) on toodud ka lühike iseloomustus: “Mängivad hästi!”. Asendus- orkestritena põhiorkestri puhkepäevadel mängis Vanemuise restoranis ja Tares Blue Boys Band (edaspidi BBB), Sinimandrias aga O. Avarmaa sving-kvartett (Tilgar II: 91). Kuna on teada, et Tartu parimates restoranides – Sinimandria ja Vanemuise restoran/puhvet – mängisid sageli Tallinna parimate sekka kuuluvad ansamblid Red Hot Ramblers, Four Swingers (Tilgar I: 203; II: 96) ja mitmed kombineeritud koosseisud, kus koos Tallinna muusikutega mängis ka Tartu muusikuid (Tilgar II: 95, Ojakäär 2003: 131), on alust arvata, et restoraniorkestrite repertuaar ja stiil olid Tallinna mõju all ja sellega üpris sarnased. Pillilisi koosseise vaadeldes on sarnasus Tallinna 1930. aastate teise poole orkestritega
annaabi.ee 
