,,Rhizomedia. Risomeedia" on suurepärane, kuid mitte täiesti lootusetu Keiu Virro Cabaret Rhizome'i lavastus ,,rhizomedia. risomeedia" tähendab seda, et teatri meeskond on enesele muu hulgas võtnud ka futuroloogide rolli ja asunud mõtisklema tehnoloogilise singulaarsuse teemadel. Viimane muide on rahva mõiste, aga liiga palju ei maksaks seda korrata. Cabaret Rhizome'i iseloomustavad jaburad ideed ja sissekodeeritud vead. Iseloomuliku vigade esteetika väljundiks võivad olla omaehitatud masinad, mis keset etendust lagunema kipuvad; peosimulatsiooni käigus natuke liiga palju napsitanud neiu, kes garderoobi oksendab; laval liigutusi unustavad näitlejad tantsulavastuses jne.
Linnutee keskel arvatakse olevat must auk, mille mass on neli miljonit korda suurem kui päikese mass. Musta Augu ehitus Mustad augud koosnevad põhiliselt kahest osast. Sündmuste horisont ja singulaarsus. Kui mingisugune keha hakkab liikuma musta augu poole tänu selle metsikule gravitatsioonile, siis esimesena läbib see sündmuste horisondi. Sündmuste horisont on ala, suhteliselt kindlate piiridega, milles on singulaarsuse gravitatsiooniline effekt nii suur, et sealt ei saa enam mitte miski, isegi valgus tagasi pöörata. Kuna sündmuste horisondis on kõikide kehade kiirus väga lähedane valguse kiirusele, lakkavad selles alas füüsikaseadused. Näiteks, kuna kiirus on nii suur, siis kõrvalt jälgijale tundub, et kõik kehad liikudes singulaarsuse poole hakkavad aeglustuma. Kõrvalt vaatajale kulub kehade singulaarsusesse jõudmiseks lõputu aeg. Seda protsessi kutsutakse gravitatsiooniliseks aja paisumiseks
Valdkonnad · Üldrelatiivsusteooria · Kvantgravitatsioon · Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi. · Hawking ei ole imearvutaja nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte-eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Nt: musta augu kvant-aurustumine. Singulaarsuse teoreemid · 1965. aastal Roger Penrose(Inglismaa) näitas, et üldrelatiivsusteooria kohaselt koondub omaenese raskuse all kollapseeruva tähe mass ühte matemaatilisse so lõpmata väiksesse punkti. Tihedus saab lõpmata suureks, nii et tekib singulaarsus, mille nimi on must auk. · Penrose'iga liitus Stephen Hawking. 1970. aastal näitasid nad ikka üldrelatiivusteooriast lähtudes et suur pauk oli tõepoolest samasugune singulaarsus, ainult et hoopis suuremas mastaabis
Mittemillestki sai järsku kõik. 1929. aastal avastas astronoom Edwin Hubble, et galaktikad ei ole universumis ainult ühe koha peal. Ta avastas, et galaktikad mitte ainult ei liigu, vaid lendavad meist eemale väga suurtel kiiruste. Hubble'i avastused on suure paugu teooria aluseks, kuna fakt, et kõik galaktikad universumis liiguvad üksteisest eemale tähendab, et universum laieneb. See ongi suure paugu teooria. Pärast algse ülitiheda singulaarsuse plahvatamist hakkas universum laienema väga kiiresti ja vaikselt maha jahtuma. Kõik moodustised mis on universumis tänapäeval hakkasid moodustama pärast suurt pauku. Mida kaugemal galaktika meist paikneb, seda kiiremini liigub ta meist ka eemale. See avastus sai tuntuks Hubble'i seadusena. Teoreetilisena peab ju laienev universum alguse saama ühest punktist. Kuna universum laieneb, on võimalik välja ka arvutada, kui vana on universum ja millal suur pauk aset leidis
Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides Lewis H Morgan: kultuuri areng 1. Metslus- inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest Giovanni Baptista Vico Maailma ajaloos kordub tsükkel: Jumalata aeg- religioon domineerib Kangelaste aeg- suured juhid domineerivad Inimeste aeg- rahvamassid domineerivad Oswald Spengler
servadeta. See sai tuntuks kui piirideta universumi mudel. Kui see teooria on õige siis ei esine singulaarsust ja teaduslikud seadused kehtivad kõikjal, kaasa arvatud universumi alguses. Üldrelatiivsusteooria kirjeldab Universumi Suure Paugu mudelit usaldusväärselt ajavahemikus, mis algas pärast hetke t=0 ja kestab praeguseni. Ometi teame tänu Hawkingile, et algushetkeks annab relatiivsusteooria singulaarsuse ja teooria variseb kokku. See on klassikaline teooria ning aega ja ruumi ei saa Einsteini võrrandite abil kirjeldada, kui mateeria on sellise uskumatu tiheduseni kokku surutud. Kuidas saavad füüsikud käsitleda Universumi algust, kui kõik seadused kaotavad Suure Paugu korral kehtivuse? Peab kasutama kvantteooriat. Selle küsimuse kallale asudes püüdsid Hawking ja tema kaastöötaja Jim Hartle California Ülikoolist arendada piirideta universumi mudelit edasi kvantkosmoloogias
Saavutas surematuse andmete ja teadmiste seisukohalt. 16. Oletagem, et intelligentsed süsteemid võiksid saada üsna targaks. Millisel moel nad võiksid saavutada kontrolli? Kas nende poolt on põhjust oodata vaenulikkust või sõbralikkust? Miks? Kas inimesed suudaksid neid tunnetada? Vastupidi? Kuhu suunasvõiks olukord areneda?Kas võiks tuua paralleele inimeste ja loomade vaheliste suhetega? 17. Tooge kaks poolt - ja kaks vastuargumenti tehnoloogilise singulaarsuse ja tugeva tehisintellekti väidetele. Tehnoloogilise singulaarsuse vastuväited: · Areng ei kiirene eksponentsiaalselt · Muutus pole hetkeline, see on periood Tehnoloogilise singulaaruse positiivne tegevuskava: · Töötada pigem süsteemide integreerumise suunas (nii inimese kui ka keskkonnaga), vähendades konflikte · Leida inimese koht tuleviku kooslustes 18. Milline võiks olla intelligentsete süsteemide tunnetuslik ja majanduslik väärtus?
Sündmuste horisondil täidab must auk vaid poole vaateväljast, mis avaneb esi- illuminaatorist. Seda tänu aberratsiooni efektile, mis kaasneb suurte kiirustega. Esi- illuminaatorist näha olev taevas on musta augu ümbruses tugevasti moondunud: astronaudid näevad suuremat osa meie universumi tähtedest ja galaktikatest. Tagumisest illuminaatorist paistab meie universum üha tugevnevas punanihke seisundis. Kui rakett on jõudnud läbida sündmuste horisondi ja asub sündmuste horisondi ja singulaarsuse vahel, näevad astronaudid esi-illuminaatorist ikka veel meie universumit ja musta auku. Samal ajal näevad nad ka teist, täiesti uut universumit. Must auk paistab neile tumeda rõngana meie ja uue universumi vahel. Mida lähemale singulaarsusele, seda rohkem äärte poole nihkununa ja kitsama rõngana must auk välja paistab. Samal ajal näevad astronaudid uut universumit järjest suuremana ja vahetult enne singulaarsust täidab uus universum terve esi- illuminaatorist avaneva välja
me midagi teada. Vahemaad singulaarsusest sündmuste horisondini kutsutakse aga Schwarzschildi raadiuseks. Mustal augul polegi mingit tahket pinda. Musta augu piir on määratud Schwarzschildi raadiuse ehk sündmuste horisondiga, mis ilmselt ei erine sinna sattunu jaoks kuidagi selle vahetust ümbrusest. Sellest järeldub ka teine ootamatu üllatus — must auk on tühi. Praeguse ettekujutuse kohaselt ei teata seal olevat midagi peale singulaarsuse. Vähemalt on see nii üldrelatiivsusteooria kohaselt. Samas ei nõustu nii lihtsustatud pildiga sugugi kõik teadlased. Selline must auk peaks olema igavene, sest materjali saab sinna lisanduda, kuid välja miski ei saa ning lõpuks peaks universum koonduma üheks suureks mustaks auguks. Kvantmehaanika-alased uurimused vihjavad, et mustade aukude eluiga võib ikkagi olla lõplik ning nad saavad kaotada massi läbi protsessi, mida nimetatakse kvantaurumiseks. Vastava hüpoteesi pakkus 1974
“tsiviliseerumise ajalugu”, eesmärk oli näidata, kuidas kunstide ja kommete areng on aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele. Valmisid uurimused inimtsivilisatsiooni arengust täiustumise suunas Johann Gottfried Herder • Üldised seisukohad: ◦ Historismi-printsiip: oluline pole “puhta mõistuse” analüüs, vaid selle ajalooliste avalduste analüüs. ◦ Singulaarsuse-printsiip: asjade mõistmiseks on vaja neid tunda nende ainulaadsuses. ◦ Inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega ◦ Europotsentrismist loobumine: kultuuriajalugu puudutab kogu inimkonda. • Herderi kultuurikäsitlus ◦ Kultuuride mõistmiseks on vaja neid tunda nii nende ainulaadsuses kui ka ajaloolisuses.
maarahva, lihtrahava kultuur, argipäevad. 18.02 Kultuuriajaloo sünd ja varane aeg Johann Herder (1744-1803) → kultuuri “ajaloolisuse” sünd ☼ Riia – kokkupuude talurahvaga (osales jaanipäeval) ☼ Itaalia: tutvus Vico töödega, esimene Vico tutvustaja ☼ sündis siis, kui Vico suri ☼ asjade mõistmiseks on vaja historismi-printsiip– ajalooliste avalduste analüüs – sünnilugu ☼ iga asi on ainulaadne – seda ei saa taanduda teisele nähtusele – singulaarsuse-printsiip ☼ inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega. Et aru saada inimkonna ajaloost, peab aru saama sellest, mis toimub ja väärtusi ☼ europotsentrismist loobumine: kultuuriajalugu puudutab kogu inimkonda. kultuur muutub ajas ☼ sisseelamine (Einfühlung)– vaatama seespool möödunud kultuure ☼ Herder oli esimene, kes hakkas väärtustama rahvaluulet ja rahvalaule
valguskoonus Pärast sündmuste Valguskoonused, mida kokkutõmbumisele vastu. Kollaps jätkub nullmõõtmete ja lõpmata horisondi kujunemist kiiratud valguskiir mõjutab tugev gravitatsiooniväli suure tiheduse suunas. Tekib singulaarsuse nime kandev moodustis. Sündmuste Kui täht on kahanenud teatava kriitilise raadiuseni, siis valgus jääb horisont algab hõljuma tähe keskmest jääval kaugusel, suutmata eales eemalduda. Eemalduvad See valguse kriitiline tee moodustab pinna, mida kutsutakse
gravitatsiooniväli Päikese massi, ei saa rõhk enam kunagi Sündmuste kokkutõmbumisele vastu. Kollaps jätkub horisont algab nullmõõtmete ja lõpmata suure tiheduse suunas. Eemalduvad Tekib singulaarsuse nime kandev moodustis. Kui valguskoonused täht on kahanenud teatava kriitilise raadiuseni, siis Enne sündmuste horisondi teket valgus jääb hõljuma tähe keskmest jääval Joon. 4. 8 kiiratud valguskiir
Saksa valgustuse rüpes sündis 18. sajandi teisel poolel arusaam kultuuride ühismõõdutusest ja ajaloolisusest. Kultuuri areng allub tema enda sisemisele loogikale, mis ei ole iseloomult tingimata progressiivne. Hakati uurima konkreetsete kultuuride arengut. JOHANN GOTTFRIED HERDER (1744 1803) Üldised seisukohad Historismi-printsiip: oluline pole "puhta mõistuse" analüüs, vaid selle ajalooliste avalduste analüüs. Singulaarsuse-printsiip: asjade mõistmiseks on vaja neid tunda nende ainulaadsuses. Inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega Europotsentrismist loobumine: kultuuriajalugu puudutab kogu inimkonda. Kultuurikäsitlus Kultuuride mõistmiseks on vaja neid tunda nii nende ainulaadsuses kui ka ajaloolisuses. Möödunud kultuure tuleb mõista n-ö seestpoolt, tuleb suuta ennast
eeskujul Lewis H. Morgan (1818 1881): kultuuri areng on jagunenud kolme staadiumi 1. Metslus inimese tekke algstaadium, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor (1831 - 1917) · Religiooni arenguastmed, ühiskonnal on kolm arenguetappi - Animism - Polüteism - Monoteism Ray Kurzweil singulaarsuse tulek · Alustab elu tekkest · Toob välja tähtsündmused kuni arvutini välja · Kui vaatame olulisemaid sündmuseid, need sündmused toimuvad aina kiiremas tempos. Aina kiiremini toimuvad maailmas muutused . inimkond jõuab singulaarsusesse ehk muutused toimuvad väga kiiresti. Ja see võib inimesele ka halb olla, sest ei suuda muutustega kaasas käia ja muutused toimuvad väga kiiresti.
Näiteks kuninglikud regaaliad. Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha teenete vastu; annetused on anonüümsed või siis pannakse doonori nimi majale vastates seega teenele teenega; George Washingtoni monumenti ei taheta müüa jne. Samal ajal kui toimib areng universaalsuse suunas - ehk tarbimisühiskonna suunas - püüdleb lääne kultuur (Kapytoff: kompleksne kultuur) singulaarsuse suunas - õllepurgid, koomiksid, margid. Autod vananevad ja kaotavad väärtuses aga kui nad saavad u 30 aastat vanaks, hakkab nende väärtus tõusma. Kuid see ei ole ka nii ühesuunaline: eriti Ameerikas collectibles: osta asju nüüd, et need muutuksid singluaarseteks (müüdamatuteks) ning siis saaksid sa need kalli raha eest maha müüa. Näited objektiklassidest: Kuna komplekssetes kultuurides (vs primitiivsed kultuurid) ei ole
3.tsivilisatsioon põlluharimine, võimsad riigid. Iga ühsikond on mingis staadiumis. Kõik ühiskonnad ei pruugi kõiki staadiumeid läbida, vaid hüppavad ühest staadiumist teise. Edward B. Tylor (1832-1917), käsitles ühiskonna arengut läbi religiooni. Religiooni arenguastmed: Animism on kõige primitiivsem Polüteism Monoteism kõige täiuslikum ja parem. Varsti hakati neid teooriad kritiseerima, et ühiskonnad ei läbi teatud kindlaid staadiume. Singulaarsuse tulek (teooria). Inimkonna areng on arenemas järjest kiiremas tempos. Tänapäevane teooria. Autor Ray Kurzweil. Tähtsad sündmused toimuvad järjest kiiremini, vanasti toimusid tähtsad 43 sündmused väga pika perioodi vältel. Lõpuks jõutaksegi singulaarsuseni ehk pidevalt toimub midagi uut, radikaalsed muutused, uued tehnoloogilised leiutised jne. See on isegi negatiivne inimeste jaoks, sest inimesed ei suuda kohanenda uute asjadega.
annaabi.ee 
