futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne
Kunsti enda tähenduse ja eesmärgi puudumine, Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. Voltaire'i kabaree. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. TUNNUSED: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine, valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made (+pool ready made), simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed, tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone, agressiivne suhtlemine publikuga, provokatsioonid, luule visuaalse külje tähtsustamine, kõlaefektidele rajatud luuletused, automaatkirjutamise rakendamine, dogmade, loogilise mõtlemise eitamine, ekspressionismi vaba värvikasutus, kubistide kollaaz, Tzara: dada peabki jääma
Väga suur oht on siin jääda kinni stereotüüpidesse. Eesmärgiks on multikultuurne identiteet. Siin on palju ohte. Nagu näiteks marginalisatsioon (kui oma keelt ei väärtusta aga ka uue keelega ei suuda kohaneda), assimilatsioon (oma keele jätab tahaplaanile) ja separatsioon (ei taheta uut keelt omandada ja hoitakse oma keelest kinni). Lapsed suudavad samaväärselt omandada mõlemad keeled. Neljandaks on tähtis keele omandamise alguse teadmine. Simultaanne õpe (SIM) – toimub siis, kui laps sünnib juba kakskeelsesse perre. Kus vanemad ei räägi ühte emakeelt ja kodus võib kuulda erinevaid keeli. Juurdepääs erinevatele keeltele on olemas ja tekib loomulik kakskeelsus juba sünnist. Suktsessiivne õpe (SUK) on siis, kui teine keel tuleb lapsele juurde näiteks lasteaias. Ideaalne vanus oleks 2-5 eluaasta vahel lapse teise keelekeskonda viimine.Sellisel juhul on omandamine kergem. Kolmandaks saab lugeda teise keele
Weinreich: kakskeelsus tekib eri olukorrast. Koordinatiivne tekib, kui keeli kasutatakse eri keskkondades, nt vene perest pärit laps käib eesti koolis. Samas olukorras/tingimustes, nt kodus kaht keelt läbisegi, tekib pigem segatüüp. Romaine liigitab kakskeelsust selle järgi, mis keelt vanem räägib ja mis kogukonnas domineerib ning mida lapsele õpetatakse. Kakskeelsuse tüübid vanusest lähtuvalt: 1) 0-12a – varane kakskeelsus a) simultaanne keelteomandamine (0-3), enamasti see, kui üks vanem räägib üht keelt, teine teist. b) järjestikune keelteomandamine 2) 12+ – hiline kakskeelsus 3) inimene võib L2 omandada mis tahes eas (kuid erinevate tulemustega): küsimus on selles, kui hästi see õnnestub Kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? Jah, nt kriitilise ea teooria. Mida vanemalt õpid, seda nõrgem tulemus. Miks ei õpi täiskasvanu nii hästi L2 ära kui laps?
omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus ( teab kuidas õppida ja mis aitab paremini meelde jätta). Igale õppele mõjub positiivselt ka pere tugi. See kõik käib suktsessiivse õppe korral ehk siis kui keel õpitakse pärast emakeelt juurde. Simultaanne kakskeelsuse süsteemi kohta on erinevad hüpoteesid. Arvati et esimeses etapis valib laps ise kellega mis keeles räägib ( emaga eesti keeles isaga vene keeles). Teises etapis kujuneb kahele keelele kokku üks gramaatika ( see aga on tänaseks päevaks ümberlükatud tõde). Ja kolmandas etapis valib laps ise mis keeles suhtleb just konkreetse inimesega. See etapp kujuneb umbes kolmandaks eluaastaks. Hiljem avastati, et lapsel kujunevad teadmised
sattumine suurte sündmuste servale. Jutustaja vaatepunktid: Intervjueeritav: tumm tunnistaja (Ullo Paerand), kes kõneleb Krossi oma häälega Intervjueerija: mälestuste üleskirjutaja, sekretär, jutustaja – s.o Kross ise. Justkui lavastatud ajakirjanduslik intervjuu. Paerand räägin oma tulevase biograafiga. Kross rekonstrueerib kollaaži teel oma sõbra Paeranna elulugu. Jutustamistüübid nende ajalise positsiooni järgi: a) Samaaegne ehk simultaanne jutustamine – sündmustest jutustatakse nende toimumishetkel b) Järgnev jutustamine – jutustatakse millestki moodunust (kõige levinum) c) Ennetav jutustamine – räägitakse sündmustest, mis pole veel toimunud (nt „Kuningas Oidipus“) d) Vahelepõimitud jutustamine – sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa, olles osas loost (nt kiriromaan, päevikuvormis romaan) Jutustuse aeg ja jutustamise aeg (vene vormikoolkond, G. Genette)
koer, liikumine- lendamine). Saan valida, kui põhjalikult, süvitsi ma mõistest räägin. · Meronüümia: kajastab terviku ja osa suhet (holonüüm ja meronüüm: inimene-käsi) 2. Süntagmaatilised- keeleüksuste lineaarset ühendamist võimaldavad seosed (leksikaalsed ja grammatilised). Aluseks sõnade kokkusobitamisel nt koeraga sobib sõna karvane, kuri, nt kandiline, magus ei sobi. Sobitamine: kõneloomes süntaktilise üksuse simultaanne äratundmine(kõne tajumisel) 3. Tuletusseosed: seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel (jooks/mine/ja/utaja) Nt kõnepuudega lastel on vähe selliseid tuletatud sõnu. Sõnavara areng(vt ka kõnearengu teema) Sõnatäehdnuse areng ons eotud tunnetustegevuse arenguga. Sõna pärisnime rollis. BAASSÕNAVARA -esmased tajud, gestalttaju/konkreetne kujutlus Baassõnavara; meeleorganite tajutavate objektide, tegevuste, omaduste/tunnuste nimetused, suure
oleks. Nagu Hesse ise, nii usuvad ka tema loodud karektereid, et igapäevase maailma varjul on ülima ühtsuse maailm, kus kõik vastuolud on lepitatud. See on igaveste väärtuste vaimne maailm, mis eksisteerib sõltumatult igapäevasest mida Hesse kuni 1933. aastani nimetas Kolmandaks Kuningriigiks. Hesse kangelased püüdlevadki selle maailma, harmoonia poole. Siddhartale tähendab eneseleidmine tunnetust, et kõik on omavahel seotud, maailm on ühekorraga simultaanne ja terviklik. Harry Haller ,,Stepihundis" kogeb iseenda paljusust ning näeb, millist teed mööda tuleb käija, et pääseda ,,surematute" hulka. ,,Narzissis ja Goldmundis"saavutatakse terviklikkus kunsti kaudu, mis lepitab vaimu ja liha, kuna annab esimesele vormi ja teisele igaviku. ,,Klaaspärlimängus" jõuab Josef Knecht arusaamisele, et puhta steriilse inellektuaalse teadmise teenimise asemel on tähtsam teenida
Esimesel perioodil on valdav looduslüürika (millele liituvad ainult üksikud katsetused teistsuguse temaatikaga), mõnikord näiliselt isegi puhtdeskriptiivne, tegelikult aga alati poeetilise subjekti elamuste maailmast võrsuv. Teise perioodi sonetid on iseloomustatavad kodukoha- ja isamaaluulena, millele ei puudu võitluslik paatos. Kolmanda perioodi sonettide haare on universaalne, elamuslik 10 struktuur simultaanne; taotlev läbilõige kaasaegsest maailmast küünib argireaalidest poliitiliste probleemideni". Kui Kauksi Ülle pani tähele, et ,,Vanas Võrumaas", aga ka ,,Veebruaris" hakkab nappima tunnetuslikku sügavust, siis võib temaga nõus olla tegemist on tõesti autori väga subjektiivse kihi peegeldusega, lüürikaga par excellence, millele ei ole kunagi laiemat objektiivset kandepinda. Lugejale kui niisugusele on see luule tõepoolest
Kujuneb seos praktilised toimingud - nende kujutlused- kujutluste väljendamine teiste jaoks mingite vahenditega, sh keelevahenditega. Oluline on koostegevus lapse ja täiskasvanu vahel.Lapse esimesed keeleüksused vajavad kujutlusi, millele toetuda, hiljem vajavad üldistatud kujutlused ja nende sõltumatus situatsioonist keelt. Peamine üksus on ütlus, kõneloome on heuristline. Operatsioonid: valik, sobitamine, järjestamine, sisestamine; simultaanne ja suktsessiivne analüüs jne Kuidas on seotud juhtiv tegevus, juhtiv psüühiline protsess ja kõne lapse arengus? Iga arenguperioodi iseloomustab mingi juhtiv tegevus,mis kõige enam mõjutab lapse arengut. Juhtivaid tegevusi on kahte tüüpi: laps ja teised inimesed, laps ja esemed. Iga uus kõnefunkstioon vajab vahendeid, mis on tingimuseks uute keelevahendite omandamiseks. Kõnefunktsiooni kutsuvad esile lapse juhtiv tegevus vastaval arenguperioodil
..), mis põhjustab ütluse liiasuse. Sõnade puuduliku meeldetuletamise põhjuseks peetakse nägemiskujutluste ebatäpsust, aga samuti semantiliste seoste nõrkust sõnade vahel. Selle tulemusel ei aktualiseeru mälus vajalikud sõnad ning sõnavalik võib toimuda akustiliste, morfoloogiliste ja muude seoste alusel. 6. Kukla-, kiiru- ja oimusagaraid ühendava kattetsooni ülesandeks on tajutava ütluse simultaanne (üheaegne) analüüs. See on vajalik, kui ütluse mõistmiseks ei piisa sõnade mõistmisest ükshaaval (koera peremees; ring on ruudu all). Patoloogia korral kannatab grammatiliste konstruktsioonide mõistmine. Kõneloomes ilmneb samuti agrammatism ja vähesel määral puudulik sõnaotsing. Võib kaasneda optiline düsgraafia ja düsleksia, düskalkuulia. Lastel kirjeldatud kõnepuuet ei eristata ning seda vaadeldakse koos sensoorse alaaliaga.
Saame neid järjestada · Subjektiivne ajakogemus kirjeldab tegelase sisemaailma, omane sisedraamale. Võib lisanduda väline mõõde teksti või lavaliste vahendite abil. · Progresseeruv (seotud sündmustega; kas aeg liigub edasi?) vs staatiline (seisunditega; kas aeg seisab?) · Lineaarne (sündmused järgnevad üksteisele; progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt liikuv) vs tsükliline (sündmused korduvad) Kaasaegne teater on järgnev (sündmuste järg on põhjuslik), simultaanne (sündmused toimuvad samal ajal, millest tuleb esile, et aja- ja ruumistruktuur on seotud), fragmentaarne (teksti ülesehitus koosneb lõdva seosega teksti kildudest). Ruumitasandid: · Reaalne ruum otsene mõju sellel, milliseks kujuneb etendus · Fiktsionaalne ruum Stsenograafia lavakujundus. Loob lavastuse füüsilise keskkonna, visuaalse ilme. Viitab tegevuse kohale ja ajale. Loob näitlejale laval liikumisvõimalused. Määrab lava-saali suhte, materjalid ja lavaruumi sisemiste
a) biheivoristlikud teooriad (imiteerimine, pos-neg kinnitus, sõna on peamine üksus) b) nativistlikud toeeriad (peamine üksus lause, muutereeglite omandamise loomingulisus, bioloogiline päritolu (printsiibid)) natid on looduslike eeldyste poolt igas mõttes c) kognitiivsed teooriad (peamine üksus ütlus, baas kognitiivne areng (tegevusskeemid) süntaktilised struktuurid; heuristilisus, operatsioonid: valik, sobitamine, järjestamine, sisestamine, simultaanne ja suktsessiivne analüüs jne. Suure lehma väiksed sarved (on simultaanne peab tervikut haarama) ja lehm sööb rohtu (see on suktsessiivne, sest läheb järjest, et see põhiasi ei tule lõpus nagu eelmise lause puhul. Nendest teooritaest on kognitiivne kõige parem teooria! KÕNEARENGU PSÜHHOLOOGILISED ALUSED. Mil viisil kõneareng ja psüügika areng üksteist mõjutavad? Kuidas intellelekti ja kõne vastastikkust vahekorda mõistetakse?
• Topograafiline puudulikkus parempoolse kiirusagara kahjustusest (PG ja ÜTV) aga ka • Kehv klotsidest ehitamine, kopeerimine, ruumisuhted joonistustel valed. tagumise ajuarteri, seega parema kuklaoimusagara ja hippokampuse kahjustus. • Topograafilised raskused. • Taastumine kahefaasiline- hakkab reageerima ärritustele vasakul, ent nii, nagu need oleksid paremal pool. • Järgmine faas: simultaanne ekstinktsioon: reageerib õigesti, tingimusel, et tervel poolel samaaegselt teist ärritust ei tule. Kontralateraalse neglektiga patsiendi kopeerimistesti tulemused: kopeeriti paremal poolel olev info. Kontralateraalse neglekti korral kahjustunud ajualade joonistus, kokkulangevus parietaalsagrikus(13 patsiendi summa). E. Warrington: parema kiirusagara kahjustusega inimesed ei tunne tuttavaid objekte ebatavalisest küljest esitatuna. Tajulise klassifitseerimise häire. Gerstmanni sündroom
üksteist osaliselt katva värvifiltri. Värvide liitva segamise korral projitseeritakse erinevad (s.o. eelnevalt filtreeritud ehk eraldatud) värvitoonid ühisele pinnale, nagu näiteks TV värvikineskoobis ja arvuti monitori ekraanil. Siin on tulemused teistsugused (punane + roheline = kollane; sinine + punane + kollane = valge) Täiendvärvideks liitval segamisel ehk põhivärvideks ehk vastanditeks värviringil on näiteks sinine kollane ja punane roheline. Simultaanne värvuskontrast on nähtus, mis näiliselt muudab värvitoone (näiteks hall kollasel foonil omandab näiliselt sinaka varjundi ja hall sinisel foonil kollaka varjundi). Suktsessiivne ehk järjestikune värvuskontrast kannab negatiivse järelkujundi nime. Selle mõjul muutub näiteks sini-must-valge lipu järelmulje kollaseks-valgeks-mustaks. Värvinägemise teooriad Värvinägemise teooriate seas on kaks domineerivat teooriat. Nendeks on kolme värvi teooria ja oponentsete protsesside teooria
annaabi.ee 
