Alates 24. nädalast on liigutused täpsemad, võib märgata näoväljendusi. Aktiivsus suureneb. .Tekib une ja ärkveloleku tsükkel nädalaks töötavad naha-, maitse- ja lõhnaretseptorid ja tasakaalu- ja kuulmissüsteem. 26. .24 nädalal hakkab tööle nägemissüsteem. 28. nädalal - refleksid (nt haaramisrefleks). Alates 30. .(nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (nt alkoholisündroomi puhul). On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt (roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta veel ei ole. (Leuska, 2013 9 Kokkuvõte Inimese looteiga on väga keeruline periood, kus toimub inimese kujunemine. Looteeas on
rahulikumad, lihased lõdvad, ainevahetus ja näärmete töö aeglasem. Unel on mitu ülesannet: taastada ammendunud jõuvarusid ja suutlikkust tõrjuda ärritust, töödelda kogutud teavet ja eraldada oluline ebaolulisest, talletada info lühimälust pikaajamälusse ja kujundada nii oma elu lugu. Une ajal taastab organism kulutatud energiavarud ning muutub niiviisi jälle töövõimeliseks. Unevajadus: 1) imikud magavad keskmiselt 16 tundi, sellest 50% REM-uni (kiirete silmaliigutustega uni. Unenägude nägemise staadium.) 2) noorukid keskmiselt 9 tundi; 3) enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni) naised raseduse esimesel trimestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). Unepuudus võib avalduda järgnevas: - nõrgestab immunsüsteemi - alaneb stressi talumisvõime - kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine)
on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. 1.1 Rahulik ja kiire uni 1.2 Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: Rahulik ehk aeglane uni: 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad.
Kui kohe pärast uinumist kaasnesid selle perioodiga ebaselged, seosetud pildid, jõuame nüüd, esimese 90-minutilise tsükli lõppedes punkti, kus hakkame alles õieti und nägema. Unes teevad silmad erinevaid liigutusi. Siigavas unes näitab ostsilloskoop nõrku liigutusi (ülemine ring); erksate unenägudega seotud REMi faasis (alumine ring) märkame kiireid silmaliigutusi (REM). Erinevad graafikud sügavas REM-unes. REMi faasis hakkavad koos silmaliigutustega muutuma ka hingamine, vererõhk ja pulss. See tähendab isiku erutatust. 3 MIS ON UNENÄGU? Viimase kolmekümne aasta jooksul on teadlased teinud suuri edusamme une-ja unenäomehhanismide uurimisel. Ikka ja jälle korduvad 90-minutised unetsüklid, EEG-lindilt tuvastatud unefaasid, REM-une avastamine ja selle seos erksate unenägudega, REM-une ja NREM-une vahekorrad, unenägude universaalne iseloom need kõik on väga tähtsad avastused.
hiljem uuesti sünteesitakse. Rodopsiin (orgaanil. Molekul retinaal + valk opsiin) on pigment, mis sisaldub kepprakkudes. · Koonusrakkudes on 3 erinevat pigmenti, mille keemiline koostis pole päris üheselt selge. Interaktsioonid nägemissüsteemis: · Nägemissüsteemi osad on pidevas vastastikuses toimes. · Interaktsioon ajas - nt. mitut liiki adaptatsiooninähtused (kohanemine erinevate valguse- ja vaatlustingimustega). · Visuaalne adaptatsioon on tavaliselt seostatav ka silmaliigutustega, kuid nt stabiliseeritud kujutiste protseduuri puhul on see protsess häiritud! · Ökoloogiline sisu > tagab uute stiimulite kergema avastamise ja ei koorma närvisüsteemi. · Interaktsioon võib olla ka ruumiline reetina naaberpiirkondade vahel. Selline on näiteks heleduskontrast KATSE mille puhul erinevate heledustega alade kokkupuutekohas näivad heledused kontrastsematena Machi ribade heledusjaotus:Heleduskontrasti aluseks on füsioloogiline mehhanism, mida nimet
15. Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus Kuidas seda uuritakse? EEG abil (lühend sõnast elektroentsefalograafia) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse. Mis on REM uni? ehk kiirete silmaliigutustega uni. Mis teda iseloomustab? REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. Lihastoonus on väga madal, Kiired silmaliigutused, Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel, Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega, Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus, Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi, Selles uneperioodis esinevad ka unenäod. 16
puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. Une ajal kogeb keha just neid kaht faasi. Tavaliselt algab unetsükkel NREM, millele järgneb väga lühike REM tsükkel. Unenäod tekivad just REM tsükkli ajal. NREM tsükklil on 1-4 astet, millest iga aste kestab umbes 5-15 minutit. Täiuslik uneringlus koosnebki nendest neljast tsüklist, milele järgneb REM tsükkel ning seejärel hakkab kõik otsast peale. Need faasid on kirja pantud polüsomnograafia ehk uneuuringute põhjal. · 1
nädalal loote aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad) Alates 24. nädalast on liigutused täpsemad, võib märgata näoväljendusi Aktiivsus suureneb. Tekib une ja ärkveloleku tsükkel. 24. nädalaks töötavad naha-, maits- ja lõhnaretseptorid ja asakaalu-ja kuulmissüsteem 26. nädalal hakkab tööle nägemissüsteem 28. Nädalal refleksid (nt haaramisrefleks) Alates 30. nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni)- Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (ntalkoholisündroomi puhul) On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta ei ole Geneetilised mõjud sünnieelsel perioodil Päritavus on geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikkuses (ehk inimeste keskmises erinevuses)
teisele oma tähelepanu ülelülitada). Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? Uni psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Uuritakse erinevaid une staadiumeid, pannes sulle külge igasugused juhtmed (EEG).Uuritakse silmade liikumist, lihastoonust ja ajuaktiivsust. REM - (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Tekivad unenäod. Iseloomustavad madal lihastoonus, kiired silmaliigutused, suureneb valgussüntees ajus, stimuleerib ajupiirkondi mis on seotud õppimisega. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi.
unestaadiumit iseloomustab kasvu hormooni kõrge kontsentratsioon, mis aitab kudesid uuendada. Sügava une puudusel langeb ka kasvuhormooni tase. Kui regulaarse uneajaga inimene mingil põhjusel ühel ööl magada ei saa, siis järgmisel ööl on sügava une protsent märgatavalt suurem kui tavaliselt. See tähendab, et organism taastab esmalt sügava une vajaduse see fakt kinnitab sügava une tähtsust. (Veldi & Paavle, 2012) 2.2. REM uni Kiirete silmaliigutustega une ehk unenägude une periood REM uni ehk aktiivne uni on täiesti eriline. Sellel une perioodil on aju aktiivsus sarnane ärkvelolekuga või esimese staadiumi unega, REM uni moodustab täiskasvanud inimesel kuni 20% uneajast ja esineb ülekaalukalt hommikupoole ööd. Unenägude une ajal hakkavad silmad suletud laugude all kiiresti liikuma. Sellest tuleneb ka ingliskeelne nimi rapid eye movement ehk REM-uni. Sellel uneperioodil on lihastoonus madal nagu ka sügava une ajal
Uni Mis on uni? On ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega Öö jooksul 4-4 REM - une faasi Unenäod Tänan kuulamast!
alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus, mille eesmärgiks on kesknärvisüst (neuronite taastumine), lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Info säilitamine või kustutamine. Une uurimine: unestaadiumite uurimiseks on vaja registreerida aju elektrilist aktiivsust (EEG) + lihastoonust (EMG) + silmade liigutused (EOG). Lõpptulemuseda saadakse graafik ehk polüsomnogramm. Aluseks on 30sek pikkused lõigud. REM uni: ehk kiirete silmaliigutustega uni. 20-25% kogu une ajast, ilmneb esimest korda esimene une tsükli lõpus. EEG näitab, et aju ei ole välja lülitunud, vaid vägagi aktiivne (sarnane ärkvelolekuga) või kohati aktiivsem kui ärkvel olles. Iseloomustus: lihastoonus madal, kiired silmaliigutused, stimul. ajupiirkondi mis on seotud õppimisega, öö jooksul 4-5 REM une faasi, esinevad unenäod. Unestaadiumid (une aeg 7-8h): uni koosneb staadiumitest, korduvad 4-5x, ühe tsükli
(Mälukaotus pole unustamine ..., 01.12.2012) 16 MIDA ROHKEM REM-UND, SEDA PAREM MÄLU Vastutusrikka, rohkelt vaimset pingutust nõudva päeva eel tuleks varakult minna voodisse või teha kerge lõunauinak, sest just piisav REM-uni mõjutab otseselt mälu, selgus värskest USA-s California Ülikoolis tehtud ja Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni koduleheküljel avaldatud uuringust. California Ülikooli uurija Sara Mednicki sõnul on REM-uni ehk nn. kiirete silmaliigutustega uni selline une etapp, mille jooksul inimene unenägusid näeb, väga oluline uneosa, mis avastati suhteliselt hiljuti. Aju on sel ajal aktiivne nagu ärkveloleku ajal, aga lihastoonus on hästi madal. Inimestel on kolme sorti und: pindmist, sügavat ja REM-und. Kahe viimase osakaal peaks kummalgi olema üle 20 protsendi, sellisel juhul ei olegi inimesel tingimata vaja kaheksatunnist uinakut. Enamiku, üle 60 protsendi uneajast veedab inimene pindmises unes, millest vajutakse
Kollatähni piirkond. Aitab eristada kas kahjustus on nägemistraktis või ajukoores, sest see ilmneb ainult pärast visuaalse koore kahjustusi. Mis on skotoomid ja mis neid tekitavad? Väikesed piiratud kahjustused kuklasagara piirkonnas tekitavad nägemisvälja väikesi pimedaid laike. Patsiendid ei pruugi nendest teadlikud olla väikeste silmaliigutuste tõttu, millega pimeala ära täidetakse. Analoogne olukord – pimetähn mille silmaliigutustega ära täidame. Milliste piirkondade säilimisele ja kahjustumisele viitavad juhtumi B.K sümptomid (püsiv skotoom, ülejäänud kvadrandis alanenud vormitaju, kui tajub hästi värvi ja liikumist)? Milliste häireteni võib viia parempoolse kannusvao eemaldamine ja miks (juhtum D.B)? NB! Vt ka slaid 8 ja 15 (kannusvaos asub V1). Kadus nägemine vasakult poolt, hiljem osa ülemisest nägemisväljast taastus. Suutis keskkonnas toime tulla kuigi ütles et ei näe midagi
Unenäod on ilmekaks näiteks subjektiivsest ("seesmisest") psühholoogilisest kogemusest (ja ühtlasi aktiivsusest), mille objektiivne uurimine kõrvalise uurija poolt on vägagi keerukas ettevõtmine. Pikaks sammuks unenägude uurimise edenemisel oli avastus, et une nägemise perioodid seostuvad une erilise staadiumiga, mille jooksul toimuvad magaja silmade suureamplituudilised liikumised suletud laugude taga. Seda staadiumit nimetatakse kiirete silmaliigutustega (KSL) une staadiumiks ja seda käsitleme edaspidi lähemalt. Sellised uuringud on saanud võimalikuks tänu uurimistehnika arengule, mis lubab registreerida magaval inimesel aju ja silmade liikumisest tekitatud bioelektrilist aktiivsust. Unenägusid on uuritud ka kui võimalikke tunnetusprotsesse. On ilmne, et unenägudes peegeldub see, mida oleme kogenud, läbi elanud, meenutanud kokkuvõttes ühel või teisel moel tunnetanud. See ei
annaabi.ee 
