Rahu oli tingimusel, kui Austria annab Preisimaale Ülemise ja Alumise Sileesia ning Glatzi krahvkonna. Peale nende tingimuste täitmist lahkusid Preisimaa väed Boheemiast. 1744. aastal saatis Friedrich oma väed uuesti Boheemiasse. Ta jõudis väga lähedale Austria hertsogiriigi piiridele. Kuid peagi ta pidi alla andma, sest Austria kindral Trauni tegutsemised osutusid targemateks ning kaalutletumaks kui noore Preisi kuninga omad. Kuid siiski ei suutnud Austria Sileesiat endale võita ning aastal 1745. sõlmiti kokkulepe, kus Austria loovutas järjekordselt Sileesia Friedrichule. Just peale seda sõjakäiku 1745. aastal nimetati Friedrichut esimest korda ,,Suureks". 11 aastat olid Friedricul sõjavabad. Vabal ajal kirjutas ta kirjutisi ning iga õhtu veetis tund aega flööti mängides. Teda peeti kuningaks-filosoofiks ning ta kutsus enda lossi tuntuid mõtisklejaid, sealhulgas ka Voltaire'i, kellega kirjutas kirju palju aastaid
maa,Pr.maa, Katoliiklik Liiga Rootsi, Poola vs Preisimaa+ Ingl. Põhjused Viimane usulistel Taheti piirati 1701-Suri Maria Theresia Maria Theresia põhjustel peetud Rootsi Hispaania kuningas pärimisõiguste tahtis Sileesiat sõda. ülemvõimu Karlos II ilma tunnustamine tagasi vallutada. Võitlus Läänemerel järeltulijateta. Louis ülemvõimu pärast XIV tahab trooni Võitlus Euroopas Venemaa soovis ülemvõimupärast väljapääsu Preisimaal
tulemus: Hispaania troonile saab Bourbonid. Inglismaa ja Austria saavad maad juurde. Austria pärilussõda osapooled: Austria ← Preisimaa põhjus: Preisimaa ei taha keisriks naist tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Austria Hasburgidele jääb troon. Seitsmeaastane sõda osapooled: Preisimaa ← Austria, Venemaa, Rootsi Inglismaa ← Prantsusmaa põhjus: Austria soov Sileesiat tagasi saada. Inglismaa ja Prantsusmaa sõdivad kolooniaülevõimu pärast. Tulemus: Preisimaa säilitab piirid. Inglismaa saab mitmed kolooniad endale. Muutused ühiskonnas: sõjandus → alaline sõjavägi → ohvitseri koolide rajamine → jalavägi; ratsavägi on tugi; kahurid on piiramiseks → joontaktika → linnade ümber rajati bastionid (nurgelised muldvallid) → magamisaidad – suuredtoiduga aidad rahvastik → kartulikasvatus leevendas näljahäda
imperaator Charles VI suri oktoobris 1740. Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid seotud Salic seadusega mille kohaselt ei võinud naistele pärandada. Maria isa surma ajal vaidlustasid Saksamaa, Preisimaa, Baieri ja Prantsusmaa karistuse mille nad Charles VI eluajal olid saanud. Preisimaa suutis vallutada Sileesia, mis oli jõukas Habsburgide provintsi. Maria Theresa proovis seitsme aastase sõjakäigus tagasi saada Sileesiat aga see ei õnnestunud. Ta abiellus Francis Stepheniga kellega ta sai kuusteist last. Kaasaarvatud Prantsusmaa kuninganna Marie Antoinette, napoli kuninganna Maria Carolina, Parma hertsoginna Maria Amalia ja kaks Püha Rooma keisrit joseph II ja Leopold II. Kuigi ta oleks pidanud loovutama oma võimu Francisele ja Josephile kes olid tema kaasvalitsejad Austrias ja Böömimaal, oli Maria Theresa absoluutne valitseja kes valitses vaid oma nõuandjate abil
Vahepeal tsaar Peeter III lahkus Austriaga sõlmitud liidust ning sõlmis Preisimaaga rahu. Ometi see liit püsis vähe aega, sest vaevalt mõni kuu pärast valitsema asumist, kukutati uus tsaar oma naise poolt. Tsaarinna nõustus vaid neutraalseks jääma ega astunud Austriaga liitu. Selle sõja viimane lahing peeti, kui Austria pärast rasket heitlust kapituleerus. Pärast sõda seisab 45-aastane Maria Theresia ühtegi oma eesmärki saavutamata samas kohas, kus ta oli seisnud varem: Sileesiat ei olnud tagasi võidetud, Preisi polnud alla surutud, mistõttu ka ülevõim Saksamaal polnud kindlustatud. Austria poliitiline maine oli langenud, sest selle nõrga kohad olid nüüd paremini teada. Samuti oli langenud keisrinna maine. Austria oli üleni võlgades ning Böömimaa, Saksi, Sileesia ja suur osa Saksamaast oli laastatud. Maria Theresia jõuab nüüd psüühiliselt raskesse ikka ja ta tunneb end sageli halvasti ning teda haaravad melanhooliahood
Preisimaaga. Selle käigus kaotas Austria Sileesia. Theresia mees valiti Saksa Rooma keisriks kui Franz I ning Austriast kujunes riik, mis osa valdustega kuulus keisririigi koosseisu, kuid suuremalt osalt mitte. Austria eraldus lõplikult Saksamaast. Traditsioon, et Habsburgid valiti Saksa-Rooma keisriteks, püsis keisririigi lõpuni. Seitsmeaastane sõda 1756- 1763 Peale kaotust Austria pärilussõjas tahtis Maria Theresia Sileesiat tagasi. Selleks peeti järjekordne üleeuroopaline sõda, mis kasvas välja maailmasõda. Austria liitlasteks olid Venemaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Poola, Preisimaa liitlaseks Inglismaa. Kuigi Vene armee jõudis Berliini, suutis Preisimaa kaotusest pääseda, säilitades isegi Sileesia. Olukorra päästis Venemaa tsaarinna surm ja Peeter III trooniletulek, kes lõpetas ruttu sõja. Selles sõjas vallutas Inglismaa seni Prantsusmaale kuulunud Kanada alad ning ka alad Apalatsidest läänes.
· Saksamaa pidi loovutama piirialad ning riigi territoorium vähenes 1/8 võrra. · Võitjad võisid okupeerida Reini vasaku kalda ala 15 aastaks, Reini paremkalda pidi Saksamaa 50 kilomeetri ulatuses demilitariseerima (Saksamaa ei tohtinud omada kindlustusi, relvastust jm, ega teostada sõjalisi operatsioone) · Saksamaa piirialad jagunesid järgmiselt: Prantsusmaa sai Alsace'i ja Lorraine'i, Belgia Eupeni ja Malmedy, Tsehhoslovakkia osa Sileesiat, Poola Poznai, osa Lääne-Preisimaad ja Pomorzest nn Poola koridori. · Gdask (Danzig) kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu halduse all. · Klaipeda (Memel) läks võitjariikide valdusse, liideti 1923. Leeduga. · Schleswigi (Taanile), Ülem-Sileesia (Poolale, kuigi 60% pooldas liitumist Saksamaaga) ja Ida- Preisimaa lõunaosa (Poolale) riiklik kuuluvus määrati rahvahääletusega. · Saarimaa läks 15 aastaks Rahvasteliidu haldusesse. Saarimaa söekaevandused läksid
liitlastega. Tingimused · Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50 km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. Saksamaa piirialad jagunesid järgmiselt: Pransusmaa sai Alsace'i ja Lorraine'i, Belgia Eupeni ja Malmedy, Tsehhoslovakkia osa Sileesiat, Poola Poznai, osa Lääne-Preisimaad ja Pomorzetist nn Poola koridori. Gdask (Danzig) kuulutati vabalinnaks. Klaipeda (Memel) läks võitjariikide valdusse ja liideti 1923. Leeduga. Schleswigi, Ülem-Sileesia ja Ida-Preisimaa lõunaosa riiklik kuuluvus määrati rahvahääletusega. Saarimaa läks viieteiskümmneks aastaks Rahvasteliidu haldusesse. Saarimaa söekaevandused läksid Prantsusmaa kasutusse.
sõda mis kestis 30 aastat. (Tannberg, T 2003) 1.2 Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastast sõda saaks jaotada neljaks perioodiks : (Vaata joonist 1.1) 1.2.1 Böömi-Pfalzi periood See oli edukas katoliiklastele. Böömimaal hakkas valitsema jälle katoliku usk, kusjuures hukati hulk protestante ja katoliiklastele vastuhakkajaid. Hukatute varandus konfiskeeriti riigi heaks. Sama saatus tabas ka Böömi naabermaid Sileesiat ja Määrimaad. Sõja tagajärjed oli rasked. Enne sõda elas Böömimaal neli miljonit elanikku, pärast sõda vaid 800 000, kuna palju elanikke oli sunnitud põgenema katoliiklaste kättemaksu eest. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) 1.2.2 Taani periood See oli samuti edukas katoliiklastele. 1626. aasta augustis lõi Tilly Lutteri juures Saksamaale tunginud taani kuningaväge. Peale seda kuningas põgenes Elbe taha.
šrapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Sellega oli Norra sõjakäik lõppenud (Beazley 2002:252). Pilt 3: Rootsi kuningas Karl XII 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717- 1780) Maria Theresa sai troonipärijana Austria alade valitsejaks 1740. aastal. Ta oli sunnitud pidama pikki ja edukaid sõdu, et saada tagasi Sileesiat, mille Friedrich Suur oli Maria Theresia troonile astumise aja hõivanud. Keisrinna reformid tugevdasid Austria riiki, ehkki tema konservatiivsed ja katoliiklikud vaated välistasid liberaalsemad reformid (Beazley 2002:266). 9 3.1 Dünastia Maria Theresia oli Habsburgide soost pärinev monarh (et.wikipedia.org). Habsburgid olid tähelepanuväärne dünastia
Keiser valiti Habsburgide seast. Domineerib preisi riik. Wilhelm I läks ajalukku kui sõdurkuningas. Ta kandis kogu oma elu sõjaväemundrit. Maa jagati erinevateks garnisonideks. Ta kehtestas üldise koolikohustuse. Friedrich II oli Vana Fritz. Ta pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu. Haris üles sööd ning rajas uued külad ja talud. 1740-1748 Austria pärilussõda Preisimaa võit, Sileesia läheb preislastele 1756-1763 Seitsmeaastane sõda Preisimaa võit, Austria ei suuda Sileesiat tagasi võita. 1701-1713 Hispaania pärilussõda Kuningas suri ilma järglasteta ja võitlus käis trooni pärast. Austria Habsburgid ja Prantsusma Bourbonid võitlesid. Prantsusmaa võitis, Bourbonid said võimule Louis Ivpoeg sai troonile Philippe II nime all. Hispaania Bourbonid ei tohtinud samal ajal olla Prantsuse troonile. Austria keisririik Austria oli osa Habsburgide valdustest. Austriaga oli liidetud Ungari ja Tsehhi kuningriik, mis olid Austriaga liitunud vabatahtlikult
Tegu oli 1748. aastal lõppenud Austria pärilussõja ajal lahendamata jäänud konfliktidega. Et ükski Euroopa suurvõimudest polnud vaekausi enda pole kallutamiseks piisavalt tugev, sõlmiti omavahel liitusid. Selle tulemusena muutus jõudude tasakaal pidevalt. Austri, Prantsusmaa, Rootsi, Venemaa ja Hispaania sõlmisid Preisimaa, Suurbritannia ja Hannoveri vastase liidu. Austria soovis Sileesiat Preisimaalt tagasi vallutada ning Inglismaa ja Prantsusmaa sõdisid juba India ja Kanada kolooniate pärast. Sõjad olid kulukad need raiskasid aega, raha, relvi ja inimelusid ning kulutasid ära sõdiva riigi tagavarad. Sõjategevus algas 1756. aastal ning kestis seitse aastat. Esialgu paistis, et võidutsevad Austria ja Prantsusmaa. Britid liitusid riigisekretär William Pitt Vanema nõuandel Preisimaaga. Preisimaa võidud 1757. aastal Rossbachi (Prantsusmaa vastu), Leutheni
vürstiriikTsehhiala-MoimirI1.vürst-rajaja-Rostislavsõltumatupiiskopkond-sõdaS aksaga-langesungarlased Mongolite rüüsteretk Ida-Euroopas (1241-1242). Pärast Venemaa vallutamist (1240) Tungisid mongolid Ida-Euroopasse. Vägi jaotati kaheks: peajõud, mida juhtis Batu-Khaan ja eelvägi, mida juhtis Haidu. Rünnak algas aprillis 1241 Eelväed tungisid Haidu juhtimisel Poolasse, rüüstasid Krakovi. Seejärel võitsid nad Saksa Ordu, Poola ja sileeslaste ühisväed ning rüüstasid Sileesiat. Tsehhist löödi mongolite eelvägi tagasi ning nad suundusid Ungarisse appi peajõule. Saksamaal kuulutati välja mongolite vastane ristisõda. Põhiväed suundusid otse Ungarisse, nad võitsid Ungari sõjaväge Mohacsis ja rüüstasid Doonau madalikul. Nad ründasid horvaate, kuid said lüüa. Mongolite sõjavägi sõdis ja rüüstas kuni detsembrini Ungari pinnal. Detsembri lõpus hõivati Buda (Ungari pealinn). Seejärel peeti sõda Saksamaaga rüüstati Austrias ja Dalmaatsias.
nurjus. Üsna äge sõjategevus toimus ka merel ja kolooniates. Rahuläbirääkimised algasid Prantsusmaa ja mereriikide vahel Aachenis 1748 aastal. Oktoobris sõlmiti rahu. Austria oli sunnitud loobuma Sileesiast ja osast valdustest Itaalias. Samas tunnistati pragmaatilist sanktisooni. 3. Seitsmeaastane sõda 1756 – 1763 Sõja taustaks olid üheltpoolt vastuolud Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (ennekõike kolooniates), ning teiselt poolt Austria (soovis Sileesiat tagasi) ja Venemaa (krahv Bestuzhev soovis Preisimaad jagada) vaen Preisimaaga. Kujunenud vastuolud viisid nn diplomaatilise revolutsioonini, mis muutis varasemat liidusuhete struktuuri. Kuna Prantsusmaa vajas toetust inglaste vastu, otsis ta liitu Austriaga, Austria aga vajas tuge Preisimaa vastu (seni oli Habsburgide-Bourbonide rivaliteet olnud keskne faktor Euroopa poliitikas) – sõlmiti Versailles’ lepingud, millega
annaabi.ee 
