Abiellumise mõte ja tavad erinevates riikides Hanna-Liis Karp Carolin Väin Mis on abielu? • Abielu on juriidiline isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused • Jaguneb kaheks: vabaabielu ja abielu • Vabaabielu on määratlemata tingimuste ja kestusega kooselu, mis on ametlikult registreerimata Abielu sõlmimine • Kanoonilise õiguse järgi on abielu mehe ja naise vaheline kestev ühendus, mis on rajatud selleks, et ühise sugulise tegevusega sigitada järeltulijaid • Abielu tekib abiellumise ehk abielusõlmimise tagajärjel • Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega Tavad ja kombed Eestis •Ametlikule registreerimisele eelneb kihlumine • Pulmatseremoonial tänatakse vanemaid ja rõhutakse, et sidemed vanematega nõrgenevad • Pruudi valge kleit, loor, pruudipärg ning pulmakombed tulenevad juba vanast ajast. • Abieluga püütak...
pidulik. Liturgiline draama: Usuline etendus, kannavad ette vaimulikud pühakojas lauldes ja dialoogi vormis-arenenud troobist. Etendati väga pidulike sündmuste puhul. Piiblitekstide põhjal. ILMALIK MUUSIKA Esialgu tagaplaanil, tegelesid rändlaulikud, teenisid raha sellega. Levikuga seotud rüütlilaulikud. Kõrgklassika Koliaarid e vagandid teenistuseta vaimulikud/üliõpilased, ränasid, korjasid laule (eriti siivutuid). Tähtsad, sest esimesed, kes hakkasid kirja paneam ilmalikku muusikat. Tänu korjetööle koostasid 13.sajandiks esimese ilmaliku laulude kogu ,,Carmina Burana" Vanimad ilmalikud laulud on ka kangelaslaulud. Rüütlikultuuri kodumaa on Prantsusmaa. Rüütel-aadliksõjamees Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Trubäärid-Põhja Prantsusmaa rüütlilaulikud Rüütlilaulikud- igast seisusest inimesed, laulavad täisvarustuses.13
mille nimi on ,,koser", eriline toidu valmistamise viis ning toidu valimise viis. Juutide naiste mood või riietuse ,,eeskiri" näeb välja selline: naisel peavad olema püksid või kleit sellist pikkust, et ta vähemalt kataks ära põlved. Samuti peavad olema kaetud küünanukid. Kui naine ei järgi neid reegleid, siis ta rikub juutide moraalinorme. Mees ei tohi palvetada siis, kui ta näeb naist, kes ei ole riietatud korralikult, sest Toora õpetuse järgi, tekitab see mehes siivutuid ja valesid mõtteid. Naistel on keelatud flirtimine meestega ning liiga intiimne käitumine. Juutide pühad algavad alati eelneval õhtul, tavaliselt tund aega enne päikeseloojangut. Enamus kauplusi, toidukohti ja vaatamisväärsusi on nii pühade ajal kui ka sabati ajal (reede päikeseloojangust kuni laupäeva päikeseloojanguni) kinni, samuti ei saa sel ajal sageli hotelli sisse registreerida ja mitmeid muid toimetusi teha. On mitmeid tähtpäevi, mil juutidel on kombeks olla
Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linna oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. Siis püüti võimalikult palju süüa, ei koguda rammu 40-päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gild või tsunft osles karnevalil tavaliselt omaette üksusena, gildi- või tsunftivanemate juhatusel.kuna paastu ajal oli suguelu keelatud, siis olid vastlad ülemeelikud selleski vallas: rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veerevatel vankritel. Osal näitemängudel oli ka sügavam usuline taust. Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli tekste illustreerivaid pantomiime. Aja jooksul kasvasid etendused sedavõrd, et neid hakati mängima kirikuesistel platsidel. Algselt Piiblist võetud teemad muutusid üha
Modernistliku romaani uuendamise ja postmodernismi vahel on õrn piir, mistõttu tuntud uuendajat Vladimir Nabakovit peetakse ka postmodernistiks. Nabakov erines 19. sajandi modernistidest täielikult. Ta on nimetanud oma loomingu allikateks kergeid pettekujutlusi ja värvilist kuulmist, meetoditena on ta kasutanud müstifikatsiooni, mängu ja paroodiat. Nabakovi tuntuim romaan ,,Lolita" on uuenduslik ka oma erootilisuse poolest: selles ei ole pealiskaudseid ja siivutuid mõtteid, vaid hoopis palju sügavaid mõtisklusi, alltekste, metafoore ja kirjanduslikke vihjeid. Teine modernistliku romaani uuendaja oli Mihhail Bulgakov, keda toonane Vene võim igatpidi hävitada ja piirata püüdis. Sel ajal represseeriti palju vene kirjanikke, kes ei vastanud võimu ootustele. Oma tähtteose ,,Meister ja Margarita" ilmumist ei elanudki mees üle. Ja kuigi seda takistati kümneid aastaid pärast Bulgakovi surma, kui see lõpuks ilmus, oli see tõeline ,,hitt"
Tavaliselt oli pidustustel kiriklik taust, kuid kasvasid ka sellest sageli välja. *Kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu alust tähistav vastlakarneval. Selle ajal püüti võimalikult palju süüa, et koguda rammu järgnevaks 40päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gilt või tsunft omaette üksusena, nende vanemate juhatusel. *Vastlad olid ülemeelikud, kuna suguelu oli keelatud paastu ajal. Vastlad : rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Vastlate hulka kuulusid ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veetavatel vankritel. NÄITEMÄNGUD *...oli sügav usuline taust. *Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli teksti illustreerivaid pantomiime. *Ajajooksul hakati etendusi mängima kirikuesistel platsidel. *Algelt piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kuid seos pühakirjaga jäi. MÜSTEERIUMID
· Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma varanduse vaestele. 3. Linnakultuur ja linnakirjandus a. Pidustused: · Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased. · Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest. b. Vastlakarneval varakevadist paastu algust tähistav üritus: · Püüti palju süüa enne 40-päevalist paastu. · Karnevali rongkäigus kanti lõbusaid maske ja lauldi siivutuid laule, kuna paastu ajal oli suguelu keelatud. · Kanti ette ka koomilisi näitemänge turuplatsil, gildihoones jn. c. Müsteeriumid kiriklikud näitemängud: · Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli teemadel. · Hiljem lavastati neid kirikuesistel platsidel ja piibliteemad muutusid ilmalikumaks. · Levinuim müsteerium oli "Aadama mäng" Vana-Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattu langemisest. d
üldjuhul seotud inimlihaga. Näiteks Inglismaalt on leitud päris detaileid kirjeldusi selle kohta, et veel 16.-17. sajandil olevat olnud inimliha ravimina peaaegu sama tavaline kui igasugused muud taimed. Inimliha tükke on müüdud ka apteekides. On andmeid ka selle kohta, et on joodud inimverd, selleks et ennetada langetõbe. On teateid sellest, et ravimiseks kasutati küllalt palju muumiate leotusi. Haruldasi, kummalisi ning siivutuid leide keskaegsete linlaste elust 15. sajandist on leitud platvormkingi, mida nimetatakse trippeks. Osa uurijaid leiab, et need jalatsid võeti kasutusele seetõttu, et kuna linnatänavad olid porised ja märjad, siis nendega oli mugav käia. Nendega ruumides ei käidud, vaid pigem tänavatel. Austriast on leitud ka 15. sajandist pärit rinnahoidja. Muudes allikates on räägitud, et rinnahoidjad võeti kasutusele alles 19. sajandil ja enne seda kandsid daamid korsetti, kuid
Nende näod muutusid nii kohutavaks, et nende peale pole enam sünnis vaadata; nende silmad olid pärani ega pilkunud üldse. Nad ajasid äkitselt jubedasti pasite läinud ja mustaks tõmbunud kange ja vinnidega kaetud keele suust välja. Nad painutasid ennast tagurpidi, kuni pea puutus vastu jalgu ning kõndisid niimoodi imestamapaneva nobedusega ja pikka aega ühtejärge. Nad tõid kuuldavale nii koledaid ja nii valje karjeid, mida keegi polnud varem kuulnud. Nende suust tuli siivutuid sõnu, et ka kõige ärarikutumad meesterahvad oleksid neid häbenenud. Kurjast vaimust vaevatuid etendas olid nunnad hakanud ka ise uskuma, et nad ongi seestunud. Teesklemine kasvas üle prühhoosiks. Seesugustest juhtumitest ilmneb, mil määral ühiskonda haaranud nõiamaania oli inimesed tõepoolest hulluks ajanud. Ent palavik oli juba alanemas. 1687. aastal andis Louis XIV välja edikti sorcellerie vastu.
toonidega. Mööbel muutus kergemaks, lisandus nipsasjakesi, peeglite ja maalide vahel asendusid sirged liistud taimemotiivi jäljendavateks ja väänlevateks, olles sageli üle kullatud. Hiina siidiga kaetud seinad buduaarides, vesipiibud, portselannõud sobitusid moraalitu õhkkonnaga hästi. Skulptuuris oli portselanist erootiline pisiplastika ja mõned portreebüstid. Maalikunstis kujutati lodevas poosis seltskonda, siivutuid stseene, näitlejaid ja mütoloogiat, kuhu lisandus tihti väikseid armunooltega putosid lendama. Antonie Watteau maalidel on sageli vabaõhu etendusi jälgivat seltskonda kujutatud, aga ka näitlejaid ning enamus pilte on veidi kurblikud. François Boucher kohandas oma maalide temaatika ja tonaalsuse vastavusse rokokoo interjööriga ning tema sagedasem modell ja ühtlasi soosija oli markiis de Pompadour. Tõsisem ja
Hinnati väga kõrgelt rikkust. Oma rikkuse ja kujutamise näitamiseks hakkasid linnakodanlikud oma vara pillavalt kulutama. Selle peale sekkusid asjasse linnavõimud. Nimelt raad andis välja luksusmäärused, mis olid suunatud liigse ja mittevajaliku kulutamise vastu. Linnakultuur Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Tähtsaim ja silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mida peeti varakevadise paastu algul. Sel ajal söödi nii palju kui jaksati, lauldi tänavatel siivutuid laule ja toimusid ka näitemängud turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või vaktitel, mida veeretati läbi linna. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Fabilood (värsivormilised lühilood) pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihte ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli ka linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos "Rebaseromaan". 17. RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE VARAKESKAJAL
ta pealinnast; "kuningatapjast" Konvendi saadikuna polnud tal küll peale Waterlood õigust elada Prantsusmaal, kuid ta jäi uuetele võimudele Robespierre'i kukutajana ,,märkamatuks" 32 Hébert [e´beer], Jacques René (1757-1794) ajakirjanik ja Pariisi Kommuuni aktiivne liige; oma ajelehes "Le Père Duchesne" õigustas 2. septembri tapatalguid; Marie-Antoinette'i ülekuulamisel, esitas viimasele rõvedaid ja siivutuid küsimusi, mida ei häbenenud ära trükkida ka oma ajalehes; tema ja Chaumette'i kohta kehtib 19. saj. ajaloolase Ernest Renani lause: "Kui kahju, et revolutsiooni üllaid ideid viisid ellu nii ebasümpaatsed inimesed!"; giljotineeriti märtsis 1794 33 Chaumette [so´mett], Pierre Gaspard 1763-1794) pääses Pariisi Kommuni koosseisu 9. aug. 1792.a. hilisõhtul Dantoni
Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma varanduse vaestele. Linnakultuur ja linnakirjandus Pidustused: Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased. Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest. Vastlakarneval varakevadist paastu algust tähistav üritus: Püüti palju süüa enne 40-päevalist paastu. Karnevali rongkäigus kanti lõbusaid maske ja lauldi siivutuid laule, kuna paastu ajal oli suguelu keelatud. Kanti ette ka koomilisi näitemänge turuplatsil, gildihoones jn. Müsteeriumid kiriklikud näitemängud: Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli teemadel. Hiljem lavastati neid kirikuesistel platsidel ja piibliteemad muutusid ilmalikumaks. Levinuim müsteerium oli "Aadama mäng" Vana-Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattu langemisest. Linnakirjandus: Domineerisid ilmalikud motiivid värsivormis lühiloodena.
põrgupiinadesse. Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma varanduse vaestele. Linnakultuur ja linnakirjandus Pidustused: Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased. Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest. Vastlakarneval varakevadist paastu algust tähistav üritus: Püüti palju süüa enne 40-päevalist paastu. Karnevali rongkäigus kanti lõbusaid maske ja lauldi siivutuid laule, kuna paastu ajal oli suguelu keelatud. Kanti ette ka koomilisi näitemänge turuplatsil, gildihoones jn. Müsteeriumid kiriklikud näitemängud: Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli teemadel. Hiljem lavastati neid kirikuesistel platsidel ja piibliteemad muutusid ilmalikumaks. Levinuim müsteerium oli "Aadama mäng" Vana-Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattu langemisest. Linnakirjandus: Domineerisid ilmalikud motiivid värsivormis lühiloodena.
põrgupiinadesse. Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma varanduse vaestele. Linnakultuur ja linnakirjandus Pidustused: Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased. Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest. Vastlakarneval – varakevadist paastu algust tähistav üritus: Püüti palju süüa enne 40-päevalist paastu. Karnevali rongkäigus kanti lõbusaid maske ja lauldi siivutuid laule, kuna paastu ajal oli suguelu keelatud. Kanti ette ka koomilisi näitemänge turuplatsil, gildihoones jn. Müsteeriumid – kiriklikud näitemängud: Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli teemadel. Hiljem lavastati neid kirikuesistel platsidel ja piibliteemad muutusid ilmalikumaks. Levinuim müsteerium oli “Aadama mäng” – Vana-Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattu langemisest. Linnakirjandus: Domineerisid ilmalikud motiivid värsivormis lühiloodena.
ta pealinnast; “kuningatapjast” Konvendi saadikuna polnud tal küll peale Waterlood õigust elada Prantsusmaal, kuid ta jäi uutele võimudele Robespierre’i kukutajana „märkamatuks” 32 Hébert [e´beer], Jacques René (1757-1794) – ajakirjanik ja Pariisi Kommuuni aktiivne liige; oma ajelehes “Le Père Duchesne” õigustas 2. septembri tapatalguid; Marie-Antoinette’i ülekuulamisel, esitas viimasele rõvedaid ja siivutuid küsimusi, mida ei häbenenud ära trükkida ka oma ajalehes; tema ja Chaumette’i kohta kehtib 19. saj. ajaloolase Ernest Renani lause: “Kui kahju, et revolutsiooni üllaid ideid viisid ellu nii ebasümpaatsed inimesed!”; giljotineeriti märtsis 1794 33 Chaumette [šo´mett], Pierre Gaspard 1763-1794) – pääses Pariisi Kommuni koosseisu 9. aug. 1792.a. hilisõhtul Dantoni
annaabi.ee 
