7. Mees seisab sinimustvalge ukse juures, julgemata sisse astuda. 8. Ühiskonnas võiks rohkem tammsaarelikku tööarmastust ning vaimsust olla. 9. Esimese maailmasõja lõppaastal tahtsid baltisakslased luua Balti hertsogiriigi. 10. Üleeilne Postimees kirjutas rahvamassi tungimisest ÜRO hoonesse. 11. Mongoolias ristiti tuhande üheksasaja üheksakümnendal aastal Ulaanbaatari lennujaam Tsingis-khaani-nimeliseks. 12. Mari nägi poeletil sibulasorti ,,Jõgeva kollane" ning lausus :,,Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline". 13. Mart sündis 10. Juunil 1961. Aastal Riidma külas Alatskivi mõisa kandimehe perekonnas. 14. Modernne portugallane sõitis koos itaallasega Haanjamaale Tallinn-Tartu-Võru bussiliinil. 15. Keerulise konstruktsiooniga laused ning ortograafiareeglid viivad samm-sammult tarkuse poole. 16. Mismoodi on võimalik, et kui me asju organiseerime, kokku paneme, järjestame ja suhestame, saab kokku sattunud osiste summa suurem kui nende eraldiseisvad
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H
Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannsen laulu-ja mänguseltsi „Vanemuine“ 3. 1871. aastal asutas Jannsen oma ajalehe Sakala Esindajad: L.Koidula, J.Hurt, J.Pärn L
10.A klass Suured asjad saavad sageli alguse juhusest või detailist. Väike vanalinnakohvik on just üks neid näiteid, kus pintsak nööbi ümber on õmmeldud. Kõik siin sai alguse sellest, et sokolaadimeister ja kohvikupidaja Peeter Reier, keda enam ehk teatakse Pierre'i nime järgi, sattus Vividi salongis nägema luksuslikku Itaalia köögimööblit. Köök Pierre'i niivõrd ei köitnudki, kuivõrd kullakarvaline klaas, mida seejuures oli kasutatud - klaasi tagumine pool oli siiruviiruline ja kullakarvaline, otsekui oleks sulametalli sisse värvi segatud. Pierre'il tekkis mõte kasutada sätendavat klaasi oma sokolaadiesitlustel. Tavaliselt valatakse kuum sokolaad marmorplaadile, mis on küll ka väga väärikas materjal, kuid sokolaadisena ei näe välja sugugi nii sikk kui läikiv ja sätendav klaaspind. Menüü 1. Pierre'i maius ........ kolm erinevat sokolaadikreemi 2. Irish Coffee trühvel .......
,,Puhka rahus" - eleegia (kurb luuletus) Juhan Liiv ,,Helin" - eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Porkuni preili" II Eepika: - muinasjutud Hans Christian Andersen ,,Hans ja Grete" - vanasõnad ,,Kes teisele auku kaevab see ise sisse kukub" - mõistatus ,,Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline" - anekdoot Juku anekdoodid - kõnekäänd ,,Vesi ahjus" - muistend ,,Emajõe sünd" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - romaan August Mälk ,,Hea sadam" - pentaloogia Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" - sari Honor de Balzac ,,Inimlik komöödia"
Helvi Jürisson Sügis astus metsa, värvipotid õlal. Tema kannul kajas vaskse kella kõla: ,,Aeg on teele minna, pääsud, kurekesed!" Aga mahajääjail oma murekesed. Sügis on ju edev silma paista soovib- ühel vahtralehel kõiki värve proovib. Aga üle kõige armastab ta kulda, paiskab seda õhku, rentslisse ja mulda. KUULE; KAS SEE ONGI SÜGIS? Aivar Pohlak Kuule, kas see ongi sügis siiruviiruline? See, kes haavalehte nügis, ütles talle: ,,Mine!" See, kes teele saatis kured, tuuled vihased, kes toob uued rõõmud-mured, kutsub tihaseid. OKTOOBER Maimu Linnamägi Nõmm alles kanarbikulilla, pahlad põlles, loodab marjulist. Lõoke lendas üle laulusilla lõunamaale. Jällenägemist! IGAL TALVEL OMA NOORUS Ott Arder Tuli tali, tuli tali, tali tuli, jaa! Talvetuul tõi lumetuisu, valge ilmamaal.
ja üks kord "kopp?" " Sajajalgne mardikas ühe puujalaga." "Kas sa kahe kõrvaga jänest oled näinud?" " Mina küll kõrvadega ei näe, ma näen ikka kahe silmaga." Teistmoodi mängud Samuti oli halva ilma korral võimalus toas olles üksteiselt mõistatusi küsida. "Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta?" laev merel "Mekk-mäkk mäe otsas, neli sarve peas?" tuuleveski "Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat ja üks parmupiits?" lehm " Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?" - sibul Nukutegemise kunstid Varemalt tegid tüdrukud endale tihtipeale mängimiseks ise nukke. Kuid ka nukutegemisel olid omad nipid olemas. Kui taheti nukule kõva pead, puistati paraja suurusega riidelapile niisket tuhka, pingutati riie tuhahunniku ümber siledaks ja seoti otsast tugevasti kinni. Kuivades muutus tuhk nartsu sees kõvaks. Voolitud nukupea oli muidugi veel kõvem, aga selle tegemine võttis rohkem aega. Suud-silmad joonistati
langeda päikesekiired, need kodused valguse ja soojuse andjad, millest kiiremini lendab väidetavalt ainult kujutlusvõime. Ilm on suhteliselt külm, ilmateates öeldi, et õhutemperatuur on miinus kümme kraadi Celsiust. Jalutan rõõmsameelselt bussipeatuse poole. Asfalt on kohati kaetud öise külma käes siseenergiat loovutama sunnitud ja seetõttu tahkunud ilusa, ent salakavala veega. Õnneks ei luba mu saabaste kavalalt kujundatud siiruviiruline sünteetilisest kummist tald mul jääl liikudes tasakaalu kaotada - hõõrdejõud on, jumalale tänu, piisav! Mööduvad mõned SI-süsteemi tavapäratud ajaühikud ehk minutid ning leiangi end just peatusesse jõudnud rohelist spektriosa peegeldava värvikihiga bussi avatud uste eest. Ega need uksed niisama avanenud - neid lükkas-tõmbas Pascali tubli sõber rõhk, mida kasutatakse bussiuste hüdraulikamehhanismides.
4) ärajääva ja asemel Eesti- läti sõnaraamat. 5) käändelõpu lisamisel väiketähtlühendile: nr-tele; lk-le. 6) liitõna piiril, kus on kolm või enam samasugust tähte: jää-äär; plekk-katus. 7) ahelliitsõnades: ära-puutu-mind-liigutus. KÜSIMÄRK Küsimärk pannakse 1) küsilause järele: Kas sa oled juba tüdinud? 2) üksiku küsiva sõna järele: Küsimusele missugune? vastab teatavasti omadussõna. 3) mõistatuse lõppu: Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? HÜÜUMÄRK Hüüumärk pannakse 1) hüüd-, käsk- ja soovlause järele: Pass olgu igal reisijal kaasas! Tere tulemast! 2) hüüdsõna järele: Klirdi! purunes klaas. 3) rõhutatud ütte järele: Poisid! Olgu see töö poole tunniga lõpetatud! 4) hoiatuse või käsksõna järele: Stopp! Raudteeülesõit! Paronüümid on kõlalt sarnased, kuid tähenduselt erinevad sõnad. Paronüüme kasutatakse kõnekeeles sageli ebaõiges tähenduses.
sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. Nt vanasõna tasa sõuad, kaugele jõuad; elu on liiga tõsine, et seda surmtõsiselt võtta. Ümberütlus ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes. Nt Lauluisa, Kirjaneitsi. Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale / ja Munamäe metsalt, murult / käib lahke Soome laheni?" (M. Veske). Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ilma nõela pistmata. Sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvürst; härra direktor mitte Ants või Maali). Eufemism on pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel. Nt öeldi hitlerliku sõjaväe taganemise kohta Saksa meediakanalites rinde õgvendamine, vanaduse kohta auväärne iga. Iroonia ehk pilkav teesklus, kui üteldakse ühte, kuid vihjatakse vastupidisele. Meie Mikukesel rasked päevad! (K. E
vastupidi: Alt sile, päält karvane (käsi kindas); Alt sööb, pealt situb (oherdi); Pealt teeb tiritärinad, alt ta kopsib kullerida (kangakudumine); üles alla: Üles lätt, maha ei tule (suits); Ülespidi nutitab, allapidi juuritab (kartul); edaspidi tagurpidi: Edasipidi künnab, tagasipidi äestab (kana); peal(t) sees(t); sisse välja jts.: Päält sille, sisest karvane (kasukas); Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline (sibul); eest ~ otsast (keskelt) tagant: Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas (kana); Eest mökitab, takka lipitab (oinas); teises ilmas ~ muul maal siin ilmas ~ maal: Teises ilmas raiutakse, laastud kukuvad siia ilma (lumesadu); Teises ilmas rakendatakse hobust ette, look paistab meie maale (vikerkaar); mitmesuguste kehaosade, asendite jmt. kõrvutused ja vastandused: Pia sile, keha karvane (viht); Küliti sööb, püsti magab
maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale / ja Munamäe metsalt, murult / käib lahke Soome lahele? (M. Veske); Tuli päike, tulisilm (A. Haava). Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kulla karvaline; ilma nõela pistmata. Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks ehk ALLEGOORIAKS, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. H. Runneli luuletus
Majoraan on kibedalt vürtsikate lehtedega ning sobib hästi kokku tüümianiga. Lisatakse vorstiroogadesse, samuti sobib linnu, sea, veise ja lambaliha ning Sibul on laialt kasutatav üle maailma. Taime maksa maitsestamiseks. maaalune lühivõrse koosneb mahlakatest paksudest lehtedest, mis kasvavad kihiti nii on ka lõikepind siiruviiruline. Kui koorime sibulat leiges vees või voolava sooja vee kõrval, õnnestub vältida selle tööga tavaliselt kaasnevaid pisaraid. Sibula maitse muutub mahedamaks, kui leotada seda enne
Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünteesia. ISIKUSTAMINE e PERSONIFIKATSIOON- millelegi mitteinimlikule (elutule) isikuomaduste omistamine- Mõte südant lööb; Toomingad valvavad talu. ÜMBERÜTLUS e PERIFRAAS- rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes: Lauluisa, kirjaneitsi, Emajõe Ateena; Tuli päike, tulisilm. ! Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. Ümberütlused on ka SÕNAKEELD e TABU- (issand, põrguvürst, härra direktor (mitte Ants ega Jüri) ja MAHEVÄLJENDUS e EUFEMISM- (armurõõm, võid jääda Nimetuse riiki; Sääl teistpoool ust). SÜMBOL- võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset. ! Täht süttib taevas; Lill tärkab su haua pinnast; Me liigume loogeldes loojangu poole. Sümboolne väljendus võib laieneda MÕISTUKÕNEKS e ALLEGOORIAKS- tekst
Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. Isikustamine ehk personifitseerimine millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine: Mõte südant sööb; Nüüd nutab mu igatsus. Ümberütlus - ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber ütledes: Lauluisa: Kirjaneitsi. Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline; ilma nõela pistamat. Ümberütlused on ka sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvärst; härra direktor mitte Ants või Maali) ja sellega kattuv maheväljendus ehk eufemism: põlluramm, armurõõm. 8 SÜMBOL ehk võrdkuju, pilt või märk , mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktselt. Sümbolism kui kunstivool püüab argipäevaste asjade ja sõnade tagant avastada
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. parallelism- ühe mõtte teiste sõnadega kordamine "Ema viis hälli heinamaale kandis kiige kesa peale" "Tuuled juhtigu sul teeda, õhud õrnad õpetagu" ("Kalevipoeg") antitees- vastandamine inversioon- ebatavaline sõnajärjestus 29 Koju ma tahaksin minna väga ellips- sõnade ära jätmine, et tekiks pingestatus Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? sidesõnatus/-kus Kõnekujundid: - euferism- peiteline väljend hunt: võsavillem, susi, metsakutsu perifraas- ümberütlev väljend loomade kuningas, ladina köök (apteek) allegooria- mõistukõne hüperbool- liialdatud suurendamine Sajab ja sajab lõpmata. Ääretu meri litootes- liialdatud vähendamine pöialpoiss, sipelgapiht
Nt. "Siuru" ja "Tarapita". Aitas kaasa kirjanduselu organiseerimisel. Luuletus: Pilet 18. Eepika olemus, romaan ja selle liigid Eepika alla kuuluvad järgmised zanrid rahvaluule, müüdid, muistendid (Faehlmann ,,Koit ja hämarik", ,,Emajõe sünd"), naljandid (Leida Tigane ,,Peremees ja sulane"), vanasõnad (Parem karta kui kahetseda), mõistatused (Seest siiruviiruline seest kullakarvaline), aforism ehk mõttetera (,,Inimtunnetel on piir vihkamine" E. Naaber), kõnekäänd (Jänes püksis), miniatuur (,,Laastud" J. Aho), novell (,,Inimese vari" Fr. Tuglas). Kõige levinum ja mahukam on romaan (,,Ümera jõel" Mait Metsanurk). Kirjanduse zanrid on pidevas muutumises. Romaan on nendest kõige arenenum, kaasaegseim. Eelkäijaks on eepos (kuulub eepika alla). Eesti romaan 19. saj. lõpus E. Vilde ,,Külmale maale" 1895 a
mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Faehlmann "Koit ja Hämarik" naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tigane anekdoot mõistatused ( seest siiruviiruline , pealt kullakarvaline) vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale , Parem karta kui kahetseda kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu , jänes püksis valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare
Restoranis kohalikke roogasid proovides tuli tunnistada, et täitsa sobilikud ka Maarjamaa inimestele. Näiteks grillsardiinid ja vinnutatud soolatursa tükid riisiga. Tüüpiline portugallane ise on naeratav ja heatahtlik, isegi nukrad fado-laulud ei olnudki nii ülikurvad, kui esialgu ette kujutatud. 185 Portugal Siiruviiruline ja kullakarvaline päikesemaa Portugalil on märkimisväärne meresõiduminevik, super rannakuurordid, mõtlikult nukrad väikelinnad ja oliivisalude, veiniistanduste ja nisuväljadega pärjatud lõunamaine loodus. Seda riiki on õnnistatud pesakonna Unesco maailma-pärandi vääriliste vaatamisväärsuste ning ühe Euroopa pingevabama ja atraktiivsema pealinnaga. Rikkale kultuuri-pärandile vaatamata on Portugali paljud tõmbenumbrid kättesaadavad kergendusohkevääriselt madala hinnaga.
annaabi.ee 
