a) põhiarvsõna lause alguses - eelistatav mitmuse kasutamine - Kaksteist õuna ripuvad b) põhiarvsõna lause lõpus - eelistatav ainsuslik öeldis - Puuoksal ripub kaksteist õuna. c) hulk ebamäärane - ainsuslik öeldis - Sadakond mesilast ründas mind. Sihitis-näitab kellele või millele tegevus on sihitud - Aadam(alus) otsib(öeldis) Eevat(öeldis). võib kuuluda üks või mitu täiendit. saab kasutada ainult sihilise tegusõnaga. tavaliselt sihitiseks käändsõna osastavas (keda,mida), omastavas (kelle mille), nim (kes,mis) Öeldistäide-kuulub tegusõna olema juurde ning näitab mis või missugune on alusega väljendatud olend, ese või nähtus. enamasti käändsõõna nimetavas (kes mis missugune), harvemini osastavas (keda mida) Määrus-märgib tegevusega seotud asjaolusid (aega, kohta, viisi, hulka, tegevusega kaudsemalt seotud osalisi jms) võib olla käändsõna kõigis käänetes, nimisõna, kaassõna ühend või määrsõna
). Rindlause- liitlause, mis koosneb kahest vi enamast krvuti asetsevast samavrsest osalausest (Mesilased sumisevad ja ssed pinisevad). Samaliigilised mrused- samale ksimusele vastavad mrused (Hommikul, peval ja htul kisin trennis). Samaliigilised tiendid- lauses erinevate olendite, esemete, nhtuste samaliigilisi tunnuseid (nt vrvus, suurus, materjal) iseloomustavad tiendid (Mul on sinised, punased, roosad pksid). Sihitis- nitab, millele vi kellele on tegevus suunatud. Tavaliselt on sihitiseks osastavas, omastavas vi nimetavas kndes olev kndsna (Ma otsin inimesi). Sissejuhatus- teemat tutvustav ja teksti (kirjandi) phiosa juurde juhatav lik. Tarbetekstid- sisaldavad argielus ja ametlikus suhtlemises vajalikku teavet (elulookirjeldus ehk CV, avaldus, seletuskiri). Teabetekstid- sisaldavad tpset, sstemaatilist ja kontrollitud infot (uurimus, referaat). Teemaarendus- teksti (kirjandi) phiosa, mis koosneb likudest. Tekst- kindlas olukorras kindlal eesmrgil kasutatud keel
põhiverbi mineviku kesksõnast (III pv-past participle). BE vastav aeg+ Verbi III pv Tegevuse sooritaja näitamiseks kasutatakse eessõna by. Kui aktiivlause aluseks on asesõna (I, you, he, we, you, they, somebody...), siis jäetakse by- fraas ära. Aktiivlause muutmine passiivlauseks: 1. Leiame sihitise ja muudame ta aluseks. 2. Määrame öeldise ajavormi ja asendame ta passiivi vastava ajaga 3. Leiame aluse ja muudame ta eessõna by abil sihitiseks. Example: Jane baked a cake.-active sentence A cake was baked by Jane.-passive sentence Exampple: My bike was stolen. Tence Subject Verb Object Simple Present Active: Rita writes a letter Passiv: A Letter is written by Rita Simple Past Active: Rita wrote a letter
;i.ii:i i Uld-ja kestva vormiga viiljendatud tegevus on samaaegne deldisverbi tegevusega. I heard her pkry the piano. She s glad to be pructicing. Perfeki ja perfekli kestva vormiga miirgitud tegevus eelneb cieldisverbi tegevusele. We're happy to hqve met him- I know him to hqve been living therefor 5 years. Infinitiiv v6ib olla lauses aluseks, sihitiseks, tdiendiks jt. Tb unclerstdncl is to Jbrgive (aus). She likes ro dance (sihitis). Z/rls is a rule to be rememberetl (tdiend) :i:r*;::i:1!;ti Aktiiv Passiiv o Lihtvorm (The simpleform) keepins being kept o Perfektivorm (The per
öeldisega olema. (nt. Haige lamas rahulikult- alus,öeldis,määrus. Juba varakevadel kasvas metsas sinililli ja ülaseid. Minu onu on Tartus arst-(öt). Suurel staadionil hüpati eile kaugust-sihitis. Maikuu lõpus lõpetatakse igasugune-sihitis õppetöö-sihitis. Minu sõbranna isa on Tallinnas väga(öt) kuulus(öt) kirurg(öt).) Alus- kes,mis?(vahel kelle,mille,keda,mida?) Sihitis- keda?mida? (vahel harva kes,mis,kelle,mille?) Määrus- kus?millal?kuidas? ja kõik muu,mis ei sobi aluseks,sihitiseks. 14.Täiendi,lisandi ja ütte kirjavahemärgid *Täiendi märgistus sõltub,kas täiend on ees v järelasendis ja kas täiendeid on üks v mitu. 1.Kui tegu on üksiku eesasendis oleva täiendiga, koma ei kasutata. Järelasendi omadussõnaline täiend eraldatakse kirjas komadega, kõnes pausidega. 2.Mitme täiendiga fraasis sõltub sellest,kuidas on täiendid omavahel seotud.(kas samaväärsed või hõlmavad) 2.1
andestatakse nõukogudeaegne tegevus? Seisundiverbide (nt usaldama, armastama) puhul kasutatakse osasihitist. Verbi sisaldama puhul – mõlemad võimalused. Aruanne sisaldab andmeid ~ andmed kaitsekulutuste kohta. Murdarvude pool, veerand, kolmveerand puhul nimetav ja omastav. Poiss sõi ära pool/veerand = poole/veerandi jäätist. …jääb omastavasse, kui laiendab sihitiseks olevat da-tegevusnime. Ta tahtis meie vahele tõmmata võrdusmärgi. Üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse. Aga: Koosolekul otsustati (umbis tgm) esitada pankrotiavaldus. da-tegevusnime sihitise kääne: Kui da-tegevusnimi laiendab (tulemuseta, jätkuvat tegevust väljendavaid) tundeverbe (kartma, armastama jne) – osastavas. Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.)
Esimene mulje temast oli selline, nagu põeks ta mingit rasket tõbe. Omadussõnaliseks öeldistäiteks, s.o küsimusele missugune? vastavaks öeldistäiteks, võib olla ka nimisõna(fraas) seestütlevas, nt Maja on puust; kaasaütlevas, nt Tüdruk on heledate juustega; või ilmaütlevas, nt Kõik teie väited on usutava tõestuseta. SIHITIS Sihitis on verbi laiend, mis näitab, kellele või millele on tegevus sihitud, ning vastab küsimustele keda? mida? kelle? mille? kes? mis? Sihitiseks on harilikult nimisõna(fraas) osastavas, omastavas või nimetavas käändes, nt Ma kohtasin sõpra. Aednik kasvatas suure kõrvitsa. Loe see raamat läbi. MÄÄRUS Alates sisseütlevast käändest on tegemist kindlasti määrusega. Määruse liigid Määrus Näide a) tegijamäärus Asjatundjate poolt anti tööle eitav
geneetiline klassifikatsioon- põhineb sugulussuhteil. Omavahel seotakse need keeled, mida arvatakse põlvnevat ühisest algkeelest. Maailma keeli rühmitatakse keelkondadeks eelkõige suguluse alusel. generatiivne transformatsioonigrammatika- selles eraldati teineteisest lause abstraktne süvastruktuur ja konkreetne pindstruktuur. Selle loojaks oli Noam Chomsky. gerund(ium) e teonimi, kujutab verbitüvega väljendatavat tegevust kui niisugust ja lauseliikmetena sobivad kas aluseks ja sihitiseks või määruseks. grafeem e. kirjamärk grammatika- see mõiste on lingvistikas mitmeti tõlgendatav. Tähendusteks on näiteks ,,keele ehituse süsteemipärane esitus", ,,(grammatika)õpik e. reeglite kogu" ja ,,keele süsteem" homonüüm- väliskujult sarnased sõnad, mille tähendus on täiesti erinev hüperonüüm e. ülemmõiste hüponüüm e alammõiste IA-mall- morfeemid leitakse konkreetsest keeletarvitusest korduvate üksuste otsimise teel,
sarnaselt inglise keele eessõnadele14. Samas võivad need olla hispaania keele õppimisel ka üks raskeimaid aspekte, sest pole lihtne meelde jätta, kus mingit eessõna kasutada. Ühte levinumat hispaania keele eessõna en'i võib tõlkida kui inglise keele "in,", mis on selle kõige levinum tõlgendus, kui ka "to," "by" ja "about." Nii hispaania kui inglise keeles järgneb eessõnale sihitis, mis on tavaliselt nimisõna. Sihitiseks võib olla ka asesõna või tegusõna, mis toimib nimisõnana (inglise keeles võib eessõna vahel olla ka lause lõpus, hispaania keeles mitte). Alljärgnevalt paar näidet, kuidas hispaania keeles lauseid moodustatakse. inglise keel I am going to the store. hispaania keel Yo voy a la tienda. alus tegusõna eessõna eessõnaline sihitis 14 Spanish for beginners. - http://spanish.about.com/library/beginning/bl-beg-prepositions- intro.htm
määrus. Sihitis väljendab kellele või millele on tegevus suunatud/sihitud. Näide: Ma võtsin laualt raamatu. Ma panen lauale raamatu. Öelditäide annabedasi mingit alusele iseloomulikku omadust. Näide: Minu kass on haige. Minu ema on arst. Määrus väljendab tegevuse tiumumis aega, kohta, viisi või vadendit. Näide: Ma tulin täna kooli autoga. Lauseliikmeteks on lausemoodustajad ehk fraasid. Seda millist ülesannedt fraas täidab (st kas tas on lauses aluseks, sihitiseks jne) oleneb milline on tema seos lauseöeldisega. Lausemoodustajad on oma vahel lauses grammatiliselt seotud. Neid seoses väljendatakse erinevates keeltes vägagi erinevalt. Kui eesti keel väljendab grammatilisi seiseid käände ja pöörde lõppudega, inglise keel aga väljandeab samu asju hoopis eessõnadega ja sõnade järjekorraga lauses. Näide: Eesti: Ma nägin ühte ilusat tüdrukut. Inglise: I saw a beautiful girl. Grammatilise seose liike on kokku kolm: 1
whose, that nimisõnadega, mis tähistavad nii elusolendeid kui asju which põhiliselt asju tähistavate nimisõnadega The girl who entered the room is my girlfriend. This is the boy whose mother is our teacher. Could you pass me some of that bread which you bought today? The dress that they gave me as a gift is the most beautiful dress. Pane tähele! Siduvad asesõnad which ja that võib ära jätta, kui nad on täiendlause sihitiseks, mitte täiendlause aluseks. Täiendlause sihitis: The song which you wrote of me is very beautiful. The song you wrote of me is very beautiful. The boy that you smiled at is my brother. The boy you smiled at is my brother. Täiendlause alus: Do you see the singer that songs there? The boy that is smiling is my brother. 6. Näitavad asesõnad (demonstrative pronouns)
määruse vormis ja määruse tähendusega, nt kiri sõpradelt, portfell paberitega, vaadeõue, puhkus pärast tööd, kõik viimseni, tööstaa õpetajana, rinnuni rohi, mehekskasvamine, valjusti hüüdmine. On ka sihitise vormis ja sihitise tähendusega täiendeid, ntsoov õppida. Märkus. Vormilise ja sisulise sarnasuse tõttu määruse või sihitisega analüüsitaksegi niisugune täiend mõnikord ekslikult määruseks või sihitiseks, eriti kui tema põhjaks on teonimi või muu deverbaal, nt sellest rääkimine, tööle minek, oskus töötada. Peetagu meeles, et määrus ja sihitis laiendavad verbi, mitte nimisõna. Nimisõna laiend, ükskõik missugusel kujul ta ka ei esineks, on alati täiend. Kui määruse- või sihitisevormilisel täiendil on samatähenduslik vaste omastavakäändelise täiendi kujul, siis tuleks eelistada viimast kui eestipärasemat. Halvem Parem
tüüpilisi omadusi. Traditsioonilises grammatikas jagatakse nominaalvormid süntaktilise käitumise alusel sageli kolme pearühma: Infinitiivid ehk tegevusnimed- saavad esineda samade lauseliikmetena kui substantiivid.s.o enamasti aluste või sihitistena. Partitsiibid ehk kesksõnad- käituvad nagu adjetiivid ja sobivad täiendiks. Gerundiumid ehk teonimed- kujutavad verbitüvega väljendavat tegevust kui niisugust ja lauseliikmena sobivad kas aluseks või sihitiseks või määruseks. 18. Mis on morfotaktika? Morfotaktilised reeglid on morfeemide omavahelist järjestust määravad reeglid, mis on igas keeles erinevad. Üldiselt on produktiivsete muutmiskategooriate tunnuste järjestus niivõrd väljakujunenud, et valikuvabadust ei ole. Erandlik on mari keel. 19. Eesti keeles tänapäeval rakendatav sõnaliigitus. Mis on liigituse esmaalus? Nimetada sõnaliigid. 20. Terminid lekseem, tekstisõna, sõnavorm, sõne.
Keelelise analüüsi järgmiseks tasandiks on süntaks, mis seletab antud keele sõnade kasutuse põhimõtteid. Kõik laused koosnevad fraasidest, kusjuures kõige lihtsam lause koosneb vähemalt kahest fraasist -nimisõnafraasist ja tegusõnafraasist. Tegusõnafraasi moodustavad tegevust ja tegevuse objekti tähistavad sõnad. Eesti keeles nimetatakse nimisõnafraasi lauses aluseks ning tegusõnafraasi komponente öeldiseks ja sihitiseks. (Poiss lõi palli.) Viimane, kõrgeim keele analüüsi tase on diskursuse analüüs ehk keele kasutuse analüüs lausetest kõrgemal tasandil sellistes suulistes ja kirjalikes sõnumites, nagu vestlustes, lugudes, raamatutes. Psühholingvistika püüab selgitada, kuidas inimesed omandavad võime diskursusi tekitada ja teiste omi mõista. Keele omandamise astmed ontogeneesis Emakeele (esimese keele) omandamine lapsel läbib kindlaid astmeid. Neid loendatakse viis. 1
annaabi.ee 
