Tegevustel on mitu tasandit: Sund keeldude ja käskude vormis, eesmärk represseerida soovimatut käitumist Veenmine mõjutab tegevust stiimulite abil, ei kasuta repressioone Kohanemine eesmärgi saavutamine ilma hirmutamiseta Opositsioon eesmärgi saavutamine hirmutamise ja eesmärgipärane tegevus Instrumentaalne aktiivsus kavandatud ja eesmärgipärane tegevus Spontaanne aktiivsus jõudeajategevus, ilma eesmärgita, nt mäng, harrastus jms. Neli tegevuse liiku: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus, mille raames taotlevad indiviidid ratsionaalsete vahenditega ratsionaalseid eesmärke 2. Väärtusratsionaalne tegevus tegevus, mille määrab usk mingi käitumisvormi väärtusesse, sõltumata selle kasulikkusest, tegevuse sooritamises näeb inimene oma kohust 3. Afektiivne tegevus tegevus, mille aluseks on tundeseisundid 4. Traditsiooniline tegevus tegevus, mille aluseks on harjumused; automaatne
uurija ja uuritava vastastikune toime (mõju) mõõtmisetalonid tuleb iga uuringu puhul uurijal endal konstrueerida (objektiivne etalon, muutumatu universaalne kvaliteet puudub) Sotsiaalne käitumine mõtestatult teiste käitumisele orienteeritud käitumine (kui sotsiaalne suhe mõtestatud sotsiaalse tegevuse võimalus (kas soodustab või pidurdab ühiskondlikku koostööd)). Sotsiaalse käitumise tüübid (Max Weber (1864-1920)): 1. sihiratsionaalne (ehk eesmärgiratsionaalne) (NB!); 2. väärtusratsionaalne; 3. afektiivne; 4. traditsiooniline (harjumus stereotüübid). (USA-1973 ,,vanglaeksperiment") ÕIGUSLIK KÄITUMINE sotsiaalse käitumise alaliigina. Sotsiaalne käitumine (ja sots.suhe) sõltub ainult ühistest tähendustest, mis tekivad kommunikatsioonis. Kultuur on pidevalt muutuvate ja arenevate sotsiaalsete süsteemide atribuut, mis ei ole
tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna enesetunnetus. · Enesetappude põhjuseks on Durkheimi arvates ühiskonna moraalne kliima a.k.a religioon. · Max Weber · Ideaaltüübid teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima keskenduma ainult uurimisobjekti olulistele omadustele, teised omadused jäetakse kõrvale. Ideaaltüüp e puhas tüüp objekti lihtustatud mudel. · Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: a) Sihiratsionaalne tegevus saavutada võimalikult väikese vaevaga soovitud eesmärk b) väärtusratsionaalne tegevus täitsa kohust, reegleid c) traditsionaalne tegevus harjumustest lähtuv d) afektiivne tegevus emotsioonidest lähtuv Üldiselt aga kombineeruvad tüübid. · Domineerimise ideaaltüübid: a) legaalne domineerimine = töötajad+ülemus+seadus b) traditsionaalne = teenrid+härra+traditsioon c)karismaatiline=jüngrid+juht+juhi karisma
3) materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. 17. Max Weber tõi välja inimkäitumise või sotsiaalse tegevuse neli ideaaltüüpi. Milline nendest käitumisviisidest on kõige ebaratsionaalsem kaasaegses ühiskonnas. Põhjenda oma arvamust. a) Sihiratsionaalne tegevus b) Traditsiooniline tegevus c) Väärtusratsionaalne tegevus d) Afektiivne tegevus Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: Sihiratsionaalne tegevus – ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega. Põhilised märksõnad on: edu, saavutus, kasu. Väärtusratsionaalne tegevus – so käitumine, mille määravad ära teatud olulised väärtused ühiskonnas. Eesmärk ei pruugi olla inimesele kasulik või ratsionaalne, nt lunastuse saamine, kuid kasutatakse ratsionaalseid vahendeid, nt askeesi.
Grupisisene väärtuskonsenses ehk grupiliikmetel on ühised eesmärgid eesmärkide ja nende saavutamise osas. Väärtusedühised arusaamad heast ja soovitavast Ühiskonnas on olemas teatud süsteemid, ühiskond on seotud spetsiifiliste seostega. Mis on sotsiaalne suhe? Sotsiaalne suhe on kestev seos kosluste ja inimeste vahel ning tuleneb nende kestvast ühistegevusest. Milliseid sotsiaalse suhte ideaaltüüpe toob välja Max Weber? Seletage neid lahti. · sihiratsionaalne tegevus ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega. Põhilised märksõnad on: edu, saavutus, kasu. · väärtusratsionaalne tegevus so käitumine, mille määravad ära teatud olulised väärtused ühiskonnas. · afektiivne ehk emotsionaalne tegevus tegevuse aluseks hetkeline tunde-ja/või emotsionaalne seisund. · traditsiooniline tegevus tegevuse aluseks sissejuurdunud harjumus. Mida tähendab sotsiaalne struktuur
jätab kõrvale kõik mitteolulise. Siis saab reaalselt eksisteerivaid objekte võrrelda nende ideaaltüübiga. Sotsiaalne tegevus Erinevalt Durkheimist arvas Weber, et sotsioloogia peab uurima eelkõige indiviidide tegevust. Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste inimestega. Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus mille eesmärgiks on võimalikult väikese vaevaga saavutada soovitud eesmärk. 2. Väärtusratsionaalne tegevus tegevus mille eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, teatavat kohust. 3. Traditsionaalne tegevus tegevus mis lähtub sissejuurdunud harjumusest. 4. Afektiivne tegevus tegevus mis toimub emotsioonide mõjul. Domineerimise tüübid On olemas kolm poliitilise võimu e. domineerimise ideaaltüüpi: 1
korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks. 19. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp, võimu teema) KAASAEGSE SOTSIOLOOGIA TEADLANE JA RAJAJA MAX WEBERI MEELEST ON SOTSIOLOOGIA EESMÄRK FIKSEERIDA INIMKÄITUMISE SUBJEKTIIVNE MÕTE. (SELLE ALUSEL KUJUNEB VÄLJA NELI LIIKI: SIHIRATSIONAALNE, VÄÄRTUSRATSIONAALNE, AFEKTIIVNE JA TRADITSIOONILINE TEGEVUS.) TA LISAS, ET TULEKS KESKENDUDA TEGEVUSELE, MITTE SOTSIAALSETELE STRUKTUURIDELE. TA PIDAS OLULISEKS INIMESTE VÄÄRTUSI JA IDEID. MAAILMAPALJASTUS KUI TEADUS AVALIKUSTAB LOODUSSEADUSED, HÄVINEB OSA EKSISTENTSI IMEST JA MÜSTIKAST. MÕISTMINE VÕIME KUJUTLEDA MAAILMA SELLISENA, NAGU SEDA VÕIKSID NÄHA TEISED INIMESED NING MÕISTA PROTSESSE, MILLE
Mingisugust käitumist defineeritakse kuritegelikuks, et ühiskonnas oleks alati deviantsust. Religioon tekib ühiskonna baasil, see on ühiskonna enesepeegeldus. Religiooni on vaja ühiskonna säilimise jaoks. 9. Max Weber sotsiaalteadlane peab oma uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru saama ja siis välja tooma käitumise põhjused. Uurimisobjekti ideaaltüübid. Uurida tuleb inimeste tegevust. Sotsiaalne tegevus: sihiratsionaalne, väärtusratsionaalne, traditsionaalne, afektiivne tegevus. 3 võimu ehk domineerimise ideaaltüüpi: legaalne, traditsionaalne, karismaatiline domineerimine. Kapitalism tekkis suuresti tänu kalvinismile. Kapitalistliku kasu saamisele orienteeritud väärtuste süsteem. Stratifitseerimise tunnused: majanduslik jõukus, staatus (prestiiz), võim. Uuris konkreetseid religioone. Religioone saab eristada selle alusel, kuidas nad suhestuvad ilmaliku maailmaga. 10
ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise. Sotsiaalne tegevus Erinevalt Durkheimist arvas Weber, et sotsioloogia peab uurima eelkõige indiviidide tegevust. Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste inimestega. Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: - Sihiratsionaalne tegevus Tegevus, mille eesmärk on võimalikult väikese vaevaga saavutada soovitud eesmärk KOOLIASJAD onenote Page 11 eesmärk - Väärtusratsionaalne tegevus Tegevus, mille eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, teatavat kohust - Traditsionaalne tegevus Tegevus, mis lähtub sissejuurdunud harjumusest - Afektiivne tegevus Tegevus, mis toimub emotsioonide mõjul Kapitalismi tekkimine
o Egoistlik enesetapp sots. Suhete puudumine, võõrandumine o Altruistlikud liiga tugevad sots. Suhted, ohverdus o Anoomilised radikaalsete muutuste ajal, nõrgad sots. Normid o Fatalistlikud tugev sots. Surve Max Weber sotsiaalteadused erinevad loodusteadustest, sest uurimisobjekt mõtleb ise Uurima peab indiviidide tegevust, sest indiviid omistab subjektiivse mõtte Sotsiaalse tegeuvse ideaaltüübid: 1) sihiratsionaalne tegevus eesmärk saavutatakse võimalikult väikse vaevaga, 2) väärtusratsionaalne eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, 3) traditsionaalne lähtub harjumustest, 4) afektiivne toimb emotsioonide mõjul Domineermise tüübid legaalne (seadus käsib käsku täita), traditsionaalne (käsku täidetakse sest nii on alait olnud), karismaatiline (käsku täidetakse sest juhil on erilised omadused)
Protestantidel rohkem suitsiide kui katoliiklastel. Max Veber (1864 1920) · Verstehen (mõistma) sotsioloogia. · Inimetegevuse seletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista. · Ideaaltüübid teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima keskenduma ainult uurimisobjekti olulistegele omadustele, teised omadused jätakse kõrvale. Ideaaltüüp e puhast tüüp objekti lihtsustatud mudel. · Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid. Sihiratsionaalne tegevus saavutada võimalikult väikese vaevaga soovitud eesmärk. Väärtusratsionaalne tegevus täita kohust, reeglid. Traditsiionaalne tegevus harjumusest lähtuv · Afektiivne tegevus emotsioonidest lähtuv. · Kapitalismi tekkimine kapitalistliku majanduses tekkes mängis olulist rolli religioon, täpsemalt kalvinism. · Ristiusk soosib kapitalismi teket · Kapitalismi tekkimine 1
Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav manipuleerimisele indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on Agregaatide püsivus selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste Hirm muudatuste ees, agressiivsus inimestega. Inimesed annavad oma mitteloogilisele käitumisele Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: mitmesuguseid põhjendusi, näiteks viitavad autoriteedi Sihiratsionaalne tegevus eeskujule või traditsioonile. Need põhjendused on Tegevus, mille eesmärk on võimalikult väikese vaevaga enamasti valed, kuna ei vasta käitumise tegelikele saavutada soovitud eesmärk põhjustele (jääkidele). Väärtusratsionaalne tegevus Eliidiringlus Tegevus, mille eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, Erinevates inimestes domineerivad erinevad jäägid.
2. Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad. 19. Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele) Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri. 20. Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi kirjeldage ning tooge näited. 1. Sihiratsionaalne tegevus - ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega (märksõnad edu, saavutus, kasu); 2. Väärtusratsionaalne tegevus - so käitumine mille määravad teatud olulised väärtused ühiskonnas; 3. Afektiivne e emotsionaalne tegevus - tegevuse aluseks on hetkeline tunde ja/või emotsionaalne seisund; 4. Traditsiooniline tegevus - aluseks sissejuurdunud harjumus. 21. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital
11 Sissejuhatus sotsioloogiasse Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste inimestega. Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: 1. Sihiratsionaalne tegevus – tegevus mille eesmärgiks on võimalikult väikese vaevaga saavutada soovitud eesmärk. 2. Väärtusratsionaalne tegevus – tegevus mille eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, teatavat kohust. 3. Traditsionaalne tegevus – tegevus mis lähtub sissejuurdunud harjumusest. 4. Afektiivne tegevus – tegevus mis toimub emotsioonide mõjul. Domineerimise tüübid On olemas kolm poliitilise võimu e. domineerimise ideaaltüüpi: 1
realistlikumat ühiskonda. Ideaaltüübi kõrval teiseks oluliseks mõisteks on sotsiaalne käitumine leiab aset ühiskonnas. Weber ütles ka, et see on mõtestatud ja motiveeritud käitumine, kusjuures on oluline, et motiveeritus peab olema suunatud teistele ühiskonnaliikmetele ehk see toimub kellegi suhtes. Sotsiaalsed väärtused ei pruugi alati individuaalsete ja grupiväärtustega kokku langeda. On erinevad sotsiaalse käitumise tüübid: · Eesmärgi- ehk sihiratsionaalne käitumine käitumise orienteerimine oma eesmärgi realiseerimiseks. · Väärtusratsionaalne käitumine oma käitumisega teatud sotsiaalsete väärtuse realiseerimise püüd. · Traditsiooniline käitumine nii nagu on alati olnud. · Afektiivne käitumine situatsioonist tingitud käitumine, kus inimese teadvus ei suuda alati väga selget motiivi püstitada. Kõik tüübid on võimuküsimuste arutluse aluseks.
majanduslike tingimuste, religiooni, sotsiaalsete faktorite vahel Max Weber · Sotsioloogia ülesandeks on analüüsida indiviidi mõtestatud tegevust. Tegevus võtab sotsiaalse iseloomu, kui: Subjektiivne motivatsioon 27 Orientatsioon teistele inimestele · Selle alusel kujuneb välja neli tegevuse liiki: Max Weber Sotsiaalse tegevuse ideaal-tüübid: · sihiratsionaalne tegevus ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega. Põhilised märksõnad on: edu, saavutus, kasu. · väärtusratsionaalne tegevus so käitumine, mille määravad ära teatud olulised väärtused ühiskonnas. Max Weber Eesmärk ei pruugi olla inimesele kasulik või ratsionaalne, nt lunastuse saamine, kuid kasutatakse ratsionaalseid vahendeid, nt askeesi. · 3) Afektiivne ehk emotsionaalne tegevus tegevuse aluseks hetkeline tunde-
panevad oma tegevusse subjektiivse mõtte. Oluline nõue on, et subjektiivne mõte peab olema orienteeritud teisele indiviidile või grupile. "Sotsiaalne tegevus võib olla orienteeritud teiste indiviidide eelnevale, käesolevale või tulevasele käitumisele." (nt kättemaks kunagise kallaletungi eest) Sotsiaalne on ainult mõttestatult teiste indiviidide käitumisele orienteeritud käitumine. Weber esitas sotsiaalse käitumise 4 tüüpi: 1)sihiratsionaalne käitumine(ehk eesmärgiratsionaalne) aluseks ootused välismaailma objektide ja teiste inimeste käitumise suhtes 2)väärtusratsionaalne käitumine aluseks on usk mingi käitumisviisi eetilisse, esteetilisse, religioossesse või muusse väärtusesse, sõltumata tegevuse edukusest. 3)Afektiivne(eeskätt emotsionaalne)käitumine, mille aluse moodustavad indiviidi afektid ja tundeseisundid 4)traditsiooniline käitumine, mis baseerub sügavalt juurdunud harjumusel.
Kõige olulisemaks tasandiks ühiskonnas pidas ta individuaalset käitumist. Inimene käitub alati teiste inimeste suhtes. Inimeste käitumine on alati mõtestatud, ratsionaalne, motiveeritud käitumise mudel, mis on kõigil olemas. Esmalt teadvuse tasemel ja alles siis käitumise aktis realiseerumine. Inimene peab olema võimeline oma käitumist seletama. Sotsiaalse käitumise juures pidas oluliseks nelja käitumist: 1) eesmärgi- ehk sihiratsionaalne käitumise eesmärgid on täpselt määratletud ja valitud inimese enda poolt. Eesmärk on fikseeritud ja vahendid omast arust sobivad; 2) väärtusratsionaalne inimese käitumist suunab usk ja mõningate väärtuste omaks võtmine teaduslikul tasandil; 3) traditsiooniline kujunenud pikaajaliselt harjumuste käigus (stereotüüpsed käitumise mudelid); 4) afektiivne inimene tegutseb ja püüdleb oma eesmärgi poole
annaabi.ee 
