Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Signaalide mõõteseadmed - praktika - sarnased materjalid

signaal, ostsillograaf, rtus, seadmed, faaside, ukesk, vahelduvpinge, lepp, lav3730, pilane, koosseisus, likool, hendamine
thumbnail
5
doc

SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED

Labor 2 Teostatud brigaadiga koosseisus: Esitatud ........................ Kaitstud ........................ Üliõpilane: Tallinn 2007 Üldine iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid multimeeter B737 multimeeter B740/4 generaator G3112 ostsillograaf C183 fasomeeter F234 1. Vahelduvpinge mõõtmine Skeem: U 1 U 2

Mõõtmine
69 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Signaalide mõõteseadmed

Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Praktikum nr.2 Signaalide mõõteseadmed Aruanne Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine Siinuseline signaal f=5000Hz U1=3,010 V U2=3,029 V

Mõõtmine
24 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Signaalide mõõteseadmed

Töö mõõdetud Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid: Multimeeter 1 B7-37, multimeeter 2 B7-40/4, generaator G3-112,

Mõõtmine
33 allalaadimist
thumbnail
5
docx

SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED

Töö nr. 2 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Töö iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. 1. Vahelduvpinge mõõtmine Kaks voltmeetrit ja generaator on ühendatud vastavalt skeemile. Kasutatav klemmliist: 1

Mõõtmine
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Signaalide mõõteseadmed

Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Signaalide mõõteseadmed Labor 2. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö eesmärk Tutvuda üldotstarbeliste signaali mõõtevahenditega: multimeetri, fasomeetri, ostsillograafi ja generaatoriga. Ühendada mõõteriistu skeemi ja hinnata mõõtevigasid. Kasutatud seadmed Generaator G3-112, Multimeetrid B7-37 ja B7-40, Ostsillograaf C1-83, Faseomeeter F2-34, ühenduskaablid. Töö käik 1. Vahelduvpinge, f=2000 Hz, 3 V V1 ­ multimeeter B7-40 V2 ­ multimeeter B7-37 Vali voltmeetritel sobivad mõõtepiirkonnad kus mõõtetäpsus on kõige suurem, või lülita sisse piirkonna automaatne valik. Automaatse mõõtepiirkonnaga 20V: U1 = 3,005 V [B7-40] U2 = 3,00 V [B7-37] U1 = (0,6 + 0,1 * (20 / U1 ­ 1)) * U1 / 100 =

Mõõtmine
29 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Töö nr. 2 - SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED

Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Töö nr. 2 SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 11. aprill 2002 brigaadiga koosseisus: Aruanne üliõpilane aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid: Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112,

Mõõtmine
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Praktikum 2 "Signaalide mõõteseadmed"

Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvumine signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Kasutatud seadmed -- Multimeeter B7-37 -- Multimeeter B7-40/4 -- Generaator G3-112 -- Ostsillograaf C1-83 -- Fasomeeter F2-34 -- Ühenduskaablid ja klemmliist Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: F = 2 KHz, U = 3 V, UP = 20 V,

Mõõtmine
63 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Labor 2 Signaalide mõõteseadmed

Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Tallinn 2009 1.Vahelduvpinge mõõtmine Siinuliseline signaal: F=2kHz U=3V U1=2,99 U2=3,005 Mõõtemääramatused: B7-37 U=±[1,5+0,2(Ux/Uk-1])*Uk/100 kus Ux =20V U1=±[1,5+0,2(20/2,99-1])*2,99/100=0,07887 V B7-40 U=±[0,6+0,1(Ux/Uk-1])*Uk/100 kus Ux =20V U2=±[0,6+0,1(20/3,005-1])*3,005/100=0,035025 V U1=(2,99± 0,08) V U2=(3,005± 0,035) V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatuse piires . Nelinurksignaal: U1=3,76V (signaali mooduli keskväärtus Um) U2=3,412V (signaali efektiivväärtus Ue) Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2=

Mõõtmine
113 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Signaalide mõõteseadmed

Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr. 2 SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Vahelduvpinge mõõtmine V1 ­ multimeeter B7-37 V2 ­ multimeeter B7-40/4 G - generaator G3-112 Siinuliseline signaal: f=2000 Hz U=3,0 V U1=3,0 V U2=3,009 V Mõõtemääramatused: B7-40 R1 = ± (0,6 + 0,1 * [(U / U k ) ­ 1])* U k /100 , kus U=20V R1 = ± (0,6 + 0,1 * (20/3,0 - 1)) * 3,0/100= ± 0,035 V B7-37 R2 = ± (1,5 + 0,2 * [(U / U k )- 1]) * U k /100 , kus U=20V R2 = ± (1,5 + 0,2 * (20/3.009 - 1)) * 3,009/100= ± 0,079117 V U1=3,00 V ± 0,08 V U2=3,009 V ± 0,035 V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatuse piires. Nelinurksignaal U1=3,41 V (efektiivväärtus Um)

Mõõtmine
31 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Signaalide mõõteseadmed lab.

Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 5 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.05.2011 Tallinn 2011 Töö käik V1 ­ multimeeter B7-37 V2 ­ multimeeter B7-40 G - generaator G3-112 Siinuseline signaal f = 1000Hz, U=3V U1 = 3,000 V; U2 = 3,010 V 20 U 1=±1,50,2 -1 %= ±2,63 %= ±0,0789V 3,000 20 U 2=± 0,60,1 -1 %= ±1,15 %= ±0,0346V 3,010 U1 = 3,000 ± 0,079 V U2 = 3,010 ± 0,035 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 1000Hz, U=3V V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust U1 =3.950 V U2 =3.568 V

Mõõtmine
10 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Signaalide mõõteseadmed

1 = 3,21 ± 0,08 2 = 3,219 ± 0,049 Tulemused langevad kokku mõõtemääramatusega. Nelinurksignaal 1 = 4,03 - signaali mooduli keskväärtus korda konstant k ( ) 2 = 3,639 - signaali efektiivväärtus ( ) 2 = = 2 = = = = = = 1,1107 2 2 2 2 2 1 = 2 1 = 1,1107 3,412 = 3,79 Saadud tulemus erineb väga vähe mõõtmisel saadud tulemusest. 2. Vahelduvpinge jälgimine = 4,5 Voltmeetri näiduks on 3,22. Kuna voltmeetri näit on , siis peame tulemuse 2 teisendama 3,22 2 = 4,55, mis on väga lähedal tegelikule näidule. Periood: = 0,66 = 0,00066 1 Sagedus: = = 1515 = 1500 Nelinurksignaal: = 7 3. Voolusignaali mõõtmine = 3,18 = 0,188

Mõõtmine
37 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Mõõtmise aruanne - SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED

Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 Voltmeeter V7-40/4 Voltmeeter V7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V

Mõõtmine
33 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 2 Voltmeeter B7-40/4 1 Voltmeeter B7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V

Mõõtmine
25 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Laboratoorse töö nr. 2 aruanne - Signaalide mõõteseadmed

Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 2 aruanne Signaalide mõõteseadmed Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatavad seadmed: Generaator: G3-112 Voltmeeter 1: B7-37 Voltmeeter 2: B7-40 Ostsillograaf: C1-83 Fasomeeter: A3261 1.2 Ühenda generaator kahe voltmeetriga (skeemid) 1.3 Siinuselise signaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=2,99 V U2=3,003 V

Mõõtmine
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Digitaalostsillograaf

Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 7. mai 2001 brigaadiga koosseisus: Priit Kahn Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab

Mõõtmine
102 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF

Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz Mõõdetud signaali sagedus: f = 1,001 kHz Signaali apmlituud: Um = 4,55 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist: ­ langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3. Impulss- signaalide jälgimine Ttõus=21.2 ns Tlangus= 30.8 ns 4. ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Võnkesagedus: f = 138,89 Hz

Mõõtmine
37 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Mõõtmise aruanne - DIGITAALOSTSILLOGRAAF

Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: % %% ÈJ % % Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist:

Mõõtmine
30 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

TTÜ mõõtmise Töö nr. 5 nimetusega „Digitaalostsillograaf“

aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Siinuselise signaali mõõtmine ja jälgimine Siinuseline signaal sagedusega 1000 Hz, sumbuvus 10 dB, tundlikkus 0,5 V/div. Signaali sagedus on = 1000 Signaali amplituud on = 10,13 ÷ 2 = 5,065 Signaali max. Tõusukiirus on ÷ = 0,75 ÷ 0,00002 = 37500 Signaali max. Tõusukiirus arvutuslikult on 2 = 2 1000 5,065 = 31824,33 Markeritega mõõtmisel saadud signaali maksimaalne tõusukiirus erineb arvutuslikult leitud tõusukiirusest markeritega mõõtmise ebatäpsuse tõttu. Impulss-signaalide jälgimine 6

Mõõtmine
53 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Digitaalostsillograaf - aruanne

Tallinna Tehnikaülikool, automaatikainstituut Töö nr. 3 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF aines LAV3730 Mõõtmine aruanne üliõpilane: aruanne esitatud _________________ aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Töö iseloomustus

Mõõtmine
5 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Laboratoorse töö nr. 5 aruanne - Digitaalostsillograaf

Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 5 aruanne Digitaalostsillograaf Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk: Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Mõõtetulemused ja arvutused Ülesanne 1: Jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1100 Hz sagedus f=1080 Hz amplituud Um=0,75 V Mõõdetud maksimaalne kasvukiirus: v= = = 3837 V/s Arvutuslik maksimaalne kasvukiirus: = 2 * f * Um = 2 *1080 * 0,75 = 5089 V/s Pilt signaalist: Ülesanne 2: Jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 0.9 MHz Signaali tõusuaeg ­ 26 ns Signaali langusaeg ­ 24 ns Pildid signaalist: Ülesanne 3:

Mõõtmine
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

DIGITAALOSTSILLOGRAAF

Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut DIGITAALOSTSILLOGRAAF Töö nr. 5 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus. Ostsillograaf on virtuaalne mooteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk. Signaalide reistreerimine numbrilisel kujul, nende jalgimine ja tootlus. 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Etteantud generaatori siinussignaali sagedus 900 Hz Mõõdetud signaali sagedus: f =892,86 Hz Mõõdetud signaali amplit

Mõõtmine
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Digitaalostsillograaf

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Digitaalostsillograaf Labor 5. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Aljona Jegorova Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab kasutajale terve rea uusi võimalusi ­ tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus, võimalus näidata ekraanil numbrilist infot. Töö eesmärk Tutvuda digitaalostsillograafi võimalustega Töövahendid Digitaalostsillograaf C9-8, generaator G3-12, kõlar, järjestikporditerminaliga personaalarvuti. Töö käik 1. Tutvun seadega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine f=996,02 Hz T= = ms = 9,80/2=4.90 V Uef = Um / 2 3.47 V = 625 kS/s

Mõõtmine
62 allalaadimist
thumbnail
4
doc

OSTSILLOSKOOP JA SIGNAALIGENERAATOR

....... Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks: perioodilised moduleerimata signaalid, moduleeritud signaalid, impulss-signaalid, erikujulised signaalid. 2. Õppida kasutama numbrilist ostsillograafi signaali vaatlemiseks ja tema parameetrite määramiseks. Kasutatavad seadmed: 1.) signaaligeneraator HP33120A 2.) ostsillograaf HP54602B 3.) ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Genereerisime siinussignaal: sagedus fg = 2 kHz ± 0,001 mHz pinge ug = 1,5 Vrms ± 0,015 Vrms Määrasime ostsillograafi ekraanilt signaali: Amplituud A = 2,094 V ± 0,101 V Sagedus f = 2,0 kHz ± 0,2 Hz Periood T = 500,0 µs ± 0,05 µs 2. Genereerisime ristküliksignaal: sagedus fg = 500 Hz ± 0,05 mHz pinge ug = 0,85 Vpp ± 0,0085Vpp täitetegur k = 30 % (harvendus)

Ökoloogia ja...
19 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Elektrimõõtmiste konspekt

sündmuse toimumist võimalik kindlaks määrata. Näiteks täringu viske puhul ei tea me kunagi täpselt ette, mitu silma saame. Nii on täringuviske resultaat juhuslik suurus. Tingituna juhuvigadest on ka üksikmõõtmise tulemus juhuslik suurus. Näide 1. Oletame, et mõõtsime multimeetriga füüsikahoones 8 minuti jooksul n = 100 korda vahelduvpinget. Katsetulemuste jaotus on kujutatud joonisel 2. Näeme, et vahelduvpinge väärtus ei ole ajas konstantne vaid fluktueerub mingi väärtuse ümber, s.t on juhuslik suurus. Antud näites on selle põhjuseks nii juhuvead kui ka vahelduvpinge väärtuse sõltuvus kogu võrgus tarbitavast võimsusest. 228.8 228.6 U Pinge, /V/ 228.4 228.2 228 0 1 2 3 4 5 6 7 8

Elektrimõõtmised
65 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

21.Demultiplekser. Multiplekseri vastand. 22.Dekooder. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud antud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära 2nd arvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maks väljundite arv 2n 23.Kooder. Seade informatsiooni esitusvormi muutmiseks. Levinumad koodrid on seadmed, mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Ühele kümnest koodri sisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendi numbrile vastava arvu kahendkood. 24.Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi kood teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 25.ROM. Read Only Memory ­ püsimälu, ainult lugemiseks. Realiseeritav aadressi dekoodrit ja dioodidest moodustatud maatriksit kasutades. Iga diood on esitab 1 bitti. 26.PROM, EPROM, EEPROM

Elektroonika
463 allalaadimist
thumbnail
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

vastastikuse mõju ruumi mõõtmetest. Õõnesresonaatorid on vastastikuse mõju ruumi kaudu üksteisega ühenduses, seepärast on võimalikud mitmed erineva resonantssagedused. 8 õõnesresonaatoriga magnetronides kasutatakse π võnketüüpi laineid, mis annavad suurema võimsuse kui teised võimalikud võnketüübid (nt. 1/2π, 3/4π). + __--_ + ____--_ + ____--_ + ____--_ ____--_ π võnketüüpi lained Antenni – lainejuhtme seadmed. Magnetroni poolt genereeritud ülikõrgsageduslike signaalide edastamiseks kasutatakse kahejuhtmelist liini -koaksiaalkaablit ja ristkülikukujulise ristlõikega lainejuhte. Kahejuhtmeliseks liiniks nimetatakse süsteemi kahest teineteisest isoleeritud juhtmest, mille kaugus teineteisest on väiksem kui lainepikkus Δλ Δl Kahejuhtmeline liin

Laevandus
29 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Anduri signaalid

taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja pulsimodulatsiooni liiki. Need on:  Pulsi amplituudmodulatsioon (PAM)  Pulsilaiusmodulatsioon (PLM)  Pulsi sagedusmodulatsioon (PSM)  Pulsi faasimodulatsioon (PFM)  arvsignaale edastavad andurid. Andurite Signaalid Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta). Kuna enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised, siis kajastavad analoogsignaalid neid vägagi adekvaatselt. Kõige laiemalt kasutatakse elektrilisi analoogsignaale, kuid kasutamist leiavad ka pneumaatilised, optilised jt. signaalid. Analoog e pingeväljundiga anduri väljundsignaaliks on pinge, mis muutub koos anduri sisendsignaaliga

Mikrokontrollerid ja robootika
11 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

suund miinuse poolt plussi suunas). Aukude liikumise suund on sellele vastupidine. Joonis 3.12. Laengukandjate kulg pingestatud npn-transistoris [3]. Transistori kasutamisel elektrisignaali võimendamiseks võib võimendamisele kuuluva nõrga sisendsignaali anda kas baasile või emitterile. Võimendatud signaal (väljundsignaal) võetakse enamasti kollektoriahelasse ühendatud koormustakistilt RL. Vastupingestatud kollektorsiire toimib vooluallikana, mille sisetakistus on kümnetes kilo- oomides (kui transistor ei ole küllastuses). Täpsemalt võttes moodustub kollektorivool kahest komponendist - emitterist injekteeruvatest laengukandjatest tulenev vool ja kollektori vastupingest põhjustatud väga väike kollektor-baasi vastuvool IKB0 (ka: ICB0 või IK0 või IC0), mis ei ole tüüritav,

Elektroonika alused
100 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Kordamisküsimused õppeaines "Mõõtmised ja andmetöötlus"

2. Aktiivsed ja passiivsed füüsikalised suurused. Aktiivse ja passiivse anduri mõiste Aktiivseteks võib lugeda selliseid füüsikalisi suurusi, mida saab muundada mõõteinformatsiooni signaaliks lisaenergiaallikaid kasutamata. Sellisteks suurusteks on temperatuur, jõud, elektrivool ja -pinge, magnetväli, rõhk jt. Passiivsete suuruste mõõtmiseks on vaja kasutada lisaenergiaallikat, mille abil tekitatakse mõõteinformatsiooni signaal. Selliste suuruste hulka kuuluvad elektriline takistus, mahtuvus, induktiivsus, viskoossus, mass jt. Lisaenergiaallika (ergutuse) kasutamisel mõõdetavad passiivsed suurused osalevad mõõteinformatsiooni signaali tekitamisel ning neid võib sellisel juhul vaadelda kui aktiivseid suurusi. Kõik andurid võivad olla kas passiivsed või aktiivsed. Passiivsed andurid muundavad mõõdetava füüsikalise suuruse elektriliseks väljundsignaaliks ilma lisaenergiaallikata,

Mõõtmine
41 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Valguskaablid

1.1 optilised kiud ülekandena 8 1.2 Optilise andmeside põhimõte Optilises andmesides signaal saadakse valguse kujul optilist kiudu pidi saatjast vastuvõtjasse. Saatja ülesanne on muuta elekriline signaal

Telekommunikatsioon
15 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Elektrimõõtmised

Kõik elektromehaanilised mõõteriistad omavad spiraalvedru, mis on ettenähtud vastumomendi tekitamiseks ning mõne mõõtemehhanismi puhul ka voolu juhtimiseks mõõtemähisesse (näiteks magnetelektriline). Nad ei vaja mõõtmiseks lisatoiteallikat, mis on ka nende eeliseks. Elektronmõõteriistad kujutavad endast elektroonika lülitustega varustatud magnetelektrilist mõõtemehhanismi. Nende põhisõlmedeks on: sisendseade - pingejagur alalis- või vahelduvpinge võimendi; mõõtemuundur alalispinge muutmiseks vahelduvpingeks ja vastupidi; väljundseade ­ mikroampermeeter Digitaalsed mõõteriistad Vaatleme digitaalseid mõõteriistu voltmeetri näitel. Digitaalvoltmeetri ehitusse kuuluvad: 1. sisendseade (sisendsignaalimuundur) ­ pingejagur ja vahelduvvoolu mõõteriistade puhul alaldi; 2. A/D muundur ­ muudab analoog sisendsignaali kahendkoodiks; 3. indikaator (displei) ­ muundab kahendkoodi näiduks; 4

elektrimõõtmised
20 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Raadiosignaal

v 300000 Märkus: Arvestades asjaolu, et reeglina jääb Marconi f= = =12500 000 000 Hz=12,5 GHz antenni kasutussagedus alla 2 MHz, on kusagil mingi viga, 2,410-5 kuid ma ei suuda seda leida. Kui näpuga saatja antenni otsast kinni võtta, suureneb vastuvõetava signaali amplituud. Kui võtta kinni vastuvõtja antennist, ilmub ossilloskoobi ekraanile pulsseeriv signaal väga muutuva amplituudiga. Seda seepärast, et inimese talitus on suuresti tingitud elektriimpulssidest, mida vastuvõtja suure hooga kohe mõõtma hakkab. Operatsiooni võimendustegurit muudetakse väljundpinge muutmisega. Mõõdame ostsilloskoobiga funktsioonigeneraatori (FGEN) väljundsignaali. Selleks ühendame juht- mega FGEN ja AI0+ ning AIO- ühendame AIGND. Signaalide kuju on identne, kuid signaali faasis on väike nihe. See on tingitud läbi keskkonna liikuvate lainete takistusest

Konstruktsiooni elemendid
9 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

Käsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdekäsk ­ käsk, mis nihutab käsuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib

Arvutid i
704 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun