TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Käesolev referaat on kirjutatud tutvustamaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia(TÜ VKA) huvihariduse lektor Külli Salumäe artikli ,,Kool on noorsootööks parim koht!" põhilisi ideid ning artikli autori seisukohti formaalhariduse ja noorsootöö sidususest ning sellest tulenevatest probleemidest. Juba artikli alguses toob K. Salumäe välja kaks vastanduvust formaalhariduse ja noorsootöö sidususes: positiivsest küljest on Eestis riigi tasandil koolinoorsootöötaja olemasolu vajadust hinnatud piisavalt kõrgelt, et võimaldada selles vallas tasuta kõrgharidust (TÜ VKA õppekava ,,huvijuht-loovtegevuse õpetaja"); negatiivsest küljest aga puudub nii formaalhariduse süsteemis sees kui ka munitsipaaltasandil suures osas
kooskõlas pikas perspektiivis; · Kui inimesi suunatakse/mõjutatakse/sunnitakse pikaajaliselt midagi tegema, mis on vastuolus inimeste hoiakutega, siis tavaliselt muutuvad hoiakud käitumisega kooskõlas olevaks ja mitte vastupidi e dissidentlus on suhteliselt harv juhus. 13. Millised on ostuotsuse üldised skeemid erineva sidususega toodete puhul? Ostuotsuse hierarhiad olenevalt tarbija sidususest tootega. · Madala sidususega toote puhul piiratud otsustusprotsess: Probleemi teadvustamine limiteeritud info otsing mõne alternatiivi hindamine lihtsustatud otsus ostujärgse arvamuse, hinnangu kujunemine (teatud pinnapealne teadmine tegevus hoiak); · Üldine: probleemi teadvustumine informatsiooni otsing ,,infotöötlus", eri alternatiivide hindamine ostuotsus ostujärgse arvamuse, hinnangu kujunemine;
et nende elupaik on kadumas? Ajaloolised andmed loopealsete leviku ja suuruse kohta saime Eesti taimkatte suuremõõtmeliselt kaardilt, mille koostamist alustati Theodor Lippmaa ning jätkati Liivia Laasimeri juhatusel [8]. Tänapäevased andmed pärinevad pärandkoosluste kaitse ühingu poollooduslike koosluste inventuuri andmebaasist. Selgus, et loopealsete liigirikkus ei olenegi looalade praegusest pindalast ja sidususest. See seos oleks olnud eeldatav juhul, kui valitseks tavapärane tasakaaluline seisund liigirikkuse ja maastikustruktuuri vahel. Leidsime hoopis, et loopealsete praegune liigirikkus seostub 70 aasta taguse maastikupildiga ehk loopealsete pindala ja sidususega 1930. aastatel. See aga näitab, et meie kahanevatel looaladel lasub väljasuremisvõlg ehk teisisõnu: leidub liike, mis on lähemas või kaugemas tulevikus kui pindala ja liigirikkuse vahel tekib uus tasakaal
planeerimisel vähendada. Kõige väiksem servade ja pindala suhe on ringil. Seega ümara kujuga looduskaitsealadel on servaefekti negatiivsed mõjud väiksemad. 28. Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid. Vähim dünaamiline pindala – minimaalne kaitsealune pindala, mille korral ümber kujunev maastik ei kaota ühelgi ajahetkel ühtegi elupaiga- või kooslusetüüpi. • Sõltub ala heterogeensusest ning elupaigalaikude vahelisest sidususest. Elupaikadevaheline sidusus. Nt lendorav: * Ühendus teiste lendorava leiukohtadega; * Kasvav mets (metsaribad, koridorid); * Pikemate vahekauguste korral varjepaigad. 29. Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid. -> Looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade jt liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilistele koridoridele sarnanevad ökoloogilised astmelauad, mis aga asuvad
2 1. JÄTKUSUUTLIK ARENG Jätkusuutlik ehk säästev areng on selline areng, mis rahuldab käesoleva põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgnevate põlvkondade võimalusi samade hüvede täitmiseks (Riigikogu ... 2014). Selle eesmärgiks on tagada inimestele kõrge elukvaliteet ja –keskkond nii täna kui ka tulevikus, lähtudes sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna arendamisel sidususest ja kooskõlalisusest (Säästev ...). Jätkusuutliku arengu peamised vaated võib jagada viieks, olgugi et tegelikkuses on igal inimesel oma arusaam sellest terminist. Need on järgmised: ühiskondlik, realistlik, ökoloogiline, futuristlik ja individualistlik. Kõige laialdasemalt levinud on ühiskondlik, sellele järgnevad realistlik ja ökoloogiline. (Byrch et al 2009, 2) Ühiskondliku vaate peamiseks seisukohaks on inimlik ühiskond, mis keskendub
· Oskus kuulata ilma vastupanud või kohustusteta. · Austus teadlikkus teise inimese positsiooni terviklikkusest ja väärtusest. Sisemine teadmine, et teise poole kogu tõde ei pruugi meie kunagi näha. Näen, et ma ei pruugi näha kõike. · Peatamine/tagasihoidmine olen valmis selleks, mis toimub siin ja praegu meie vahel, ei sildisa. Mida tähendab osalemine maailma? Osalemisest tuleb vajadus kuulata. Sidususest tuleb austus. Mida konfliktid meile annavad? Võimaluse teadlikkust tõsta (mille eest seisame), soodustavad muutusi, kohanemist, võivad motivatsiooni juurde anda/kahandada. Võib soodustada sisemist arengut, adekvaatsust, realistlikkust. Kaasatõmbav, kirge kasvatav. Tekitab enesekindlust, eneseväärtustamist. Tihti võivad meid halvata, panna lukku, purustada, panna isolatsiooni. Konfliktid võivad olla realistlikud/mitterealistlikud. Isikusisesed, isikutevahelised,
Mida suurem on ebavõrdsus, seda tugevamalt on eristatavad sotsiaalsed hierarhiad ning seda kehvemad inimestevahelised suhted. See aga paisutab stressi taset ühiskonnas ning suurendab stressist põhjustatud tervisehädade levikut. Nt haridus, sotsiaalne tõrjutus, majanduslik olukord, arstiabi, haigused, vaesus, töötus, puue, äärealadel elamine. 13. Eesti arengumudel post-2015 Eesti inimarenguaruanne. Räägitakse heaolu kasvust, sotsiaalsest sidususest sh rändest ja haridusest, siis veel keskkonnast, kultuuriruumist, jätkusuutliku poliitika arendamisest. 14. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. Tervise kontseptsioonid: • Biomeditsiiniline • Teaduspõhine • Majanduspoliitiline • Kultuuriline • Holistlik - biopsühhosotsiaalne • Tervise mandala • Tervise funktsionaalne kontseptsioon - suutlikkus • Võimestumine
Kraavi nõlvuseks nimetatakse nõlva aluse ja kraavi sügavuse suhet. Kraavi nõlvus näitab, mitu korda on kraavi nõlva alus suurem kraavi sügavusest. Kraavide säilivus oleneb nõlvade püsivusest, s.o. valitud nõlvusest. Kui kraavile on antud liiga väike nõlvus, siis nõlvad varisevad kergesti sisse ja kraavi kuivendusvõime väheneb. Kraavi nõlvus tuleb valida vastavalt pinnase iseloomule ja kraavi sügavusele. Igal pinnasel on oma loomuliku varisemise nurk, mis oleneb pinnase sidususest ja pinnaseosakeste omavahelise hõõrdumise suurusest ning pinnase niiskusesisaldusest. Mida rohkem on pinnases vett, seda väiksem on tema loomuliku varisemise nurk ja seda suurem tuleb valida nõlvustegur. Nõlvustegurile avaldab mõju ka kraavi sügavus, kraavide äärde rajatud teed ja liigeldavad mullavallid. Kui tegemist on vähem lagunenud turbaga, võib nõlvus olla väiksem, kui aga hästi lagunenud madalsooturbaga, siis peab ta olema suurem. Sügavama
sõltub kasutusolukorrast ja funktsioonist, mitte keele üldisest struktuurist. Tekst on koht kus keele tähendus realiseerub. Püüti koostada tekstigrammatikaid sarnaselt keelegrammatikale, millega saaks eristada normaalseid tekste ebatavalistest. Teksti moodustamine sõltub kommunikatsiooniolukorrast. Kasutatakse tagasiviiteid, struktuurilist sidusust asesõnu ja sünonüüme. Mari on minu õde, ta töötab siin. Struktuuriline sidusus (grammatiline & lingvistiline) erineb semantilistest sidususest. Tekst ei pea olema tingimata ainult sõnaline, töötab ka mõnes muus süsteemis. Linnasemiootika uuritakse milliste tähenduste abil loob linn tähendusi (tegelikult linnaelanikud). Monumendid, linnaosad, haljasalad, tänava nimed. Biosemiootika. R. Bart Kirjutas moe-keelest artikleid ja selles keeles loodavatest tekstidest. Mitte ainult mood kui kõrgmood. Märgiline riietumine. Väiksemad eesmärgid on külmakartus etc, peamised
valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. LOODUSLIKUD KIUD JA KANGAD NENDEST Taimsed kiud: Kõige tuntumad on puuvill ja lina. Lisaks dzuut, kanep, sisal, kapok ja ramjee. PUUVILL (Bw,CO) - Baumwolle, cotton 5000-3000 e.m.a. / India 2500 e.m.a / Egiptus
teda näinud ja temaga kokku puutunud. Seega on uudistajaid ja loodushuvilisi üle kogu Euroopa, kes oleksid nõus lendorava nägemiseks sõitma Eestisse. Turistid omakorda tooksid siia raha sisse: areneks nii majandus kui ka loodusturism. Samuti on kohalikud inimesed huvitatud antud isendi nägemisest ning selle kaudu elavdaks lisaks välisturismile ka siseturism. Tartu Ülikoolis valmis 2015. aastal uuring lendorava elupaigakasutusest ja maastiku sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina.
teda näinud ja temaga kokku puutunud. Seega on uudistajaid ja loodushuvilisi üle kogu Euroopa, kes oleksid nõus lendorava nägemiseks sõitma Eestisse. Turistid omakorda tooksid siia raha sisse: areneks nii majandus kui ka loodusturism. Samuti on kohalikud inimesed huvitatud antud isendi nägemisest ning selle kaudu elavdaks lisaks välisturismile ka siseturism. Tartu Ülikoolis valmis 2015. aastal uuring lendorava elupaigakasutusest ja maastiku sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina.
isikute vahel. Kultuuripärandi säilitamine haarab vabatahtlikke ja heategevusorganisatsioone. Ühise mineviku esitamine kutsub esile visiooni ka ühisest tulevikust. Kultuurilise mitmekesisuse säilitamine on oluline kultuurisüsteemide olemasoluks. Mitmekesisus on uue kapitali loomise aluseks. Minevikus loodu on aluseks uutele kultuuriväljenduse vormidele. Kultuuriline mitmekesisus moodustab integraalse osa sotsiaalsest sidususest ja inimeste elukvaliteedist. Kultuuripärandit on võimalik kasutada nii mimekesisuse ja tolerantsi kui ka etniliste konflikide ning vägivalla põhjendamisel ja õhutamisel. Kultuuriväärtuste säilitamine on muutunud säästva arengu oluliseks komponendiks. Inimeste eesmärgiks on asaavutada majanduskasv ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond. Eesm'ärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et nii
funktsionaalsed (objektiiv-teleoloogilised ehk sihi- või eesmärgipärased). lingvistilised argumendid: Lingvistilised argumendid jaotuvad semantilisteks ja süntaktilisteks argumentideks. Sõnastus on igasuguse juriidilise interpretatsiooni lähtepunktiks. Mõistagi tuleb eristada ametlikult kehtivaid, nö legaal-formulatsioone kõigist teistest sõnastustest. süstemaatilised argumendid: toetuvad ideele õigussüsteemi ühtsusest ja sidususest: kooskõla tagavad argumendid (“negatiivne sidusus”) kontekstuaalsed argumendid mõistelis-süstemaatilised argumendid printsiibiargumendid (nt üksikisiku enese-määramine; kaalumine kollisiooni korral jt) süstemaatilised argumendid: Nn spetsiaalsed juriidilised argumendid (analoogia eraõiguses) Prejuditsiaalsed argumendid on viited varasematele kohtulahenditele (meil Riigikohtu lahendid) Ajaloolised argumendid (sidusus ajalises mõõtmes)
Toimub dialektika ilma sünteesita. Romaan on ühtlasi allegooriline jutustus omaenese dekonstruktsioonist. Ka teised autorid on tuvastanud teat vastuolu Prousti tekstis. G.Deleuze on väitnud, et tegu on fragmentaarse tekstiga, millele on omane võimas ühtsus. Genette väidab et tekst on püsiv ja seda vaatamata metafoori ja metonüümia riskantsele ringkäigule. De Man ütleb, et romaan lükkab oma poeetikaga ümber ettekujutuse oma tekstilisest sidususest. Kõik romaanis tähistab mitte seda, millest kirjutatakse. Mittekokkulangevus on sõna, mida võiks kasut lugemise iseloomustamiseks. “Lugemise allegooria” kõneleb lugemise võimatusest. Võimatu on teksti lugeda ilma, et tekiks lugemise allegooriad. Selline lugemine suleb pääsu ühtse tähenduse juurde. De Man demonstreerib ka Nietzsche tekstide retoorilisust ja seab kahtluse alla kirj. ja filos. tekstide vahel vahetegemise. Nietzschet on ilmselt lihtsam nii dekonstrueerida kui Kanti
7) (B ∩ A) ∩ (C ∩ A) = (B ∩ C) ∩ A = ∅, (8.8) kus B ja C on lahtised hulgad ruumis X. Siis iga i ∈ I korral Ai ⊂ A ⊂ B ∪ C, B ∩ Ai ⊂ B ∩ A, C ∩ Ai ⊂ C ∩ A, Ai = Ai ∩ (B ∪ C) = (B ∩ Ai ) ∪ (C ∩ Ai ) (8.9) ja seose (8.8) t˜ottu (B ∩ Ai ) ∩ (C ∩ Ai ) = ∅. (8.10) Hulgad B∩Ai ja C∩Ai on lahtised hulgad ruumis Ai . Seet˜ottu Ai sidususest ja v˜ordustest (8.9) ning (8.10) j¨areldub, et B ∩ Ai = ∅ v˜oi C ∩ Ai = ∅ (8.11) iga i ∈ I korral. Seose (8.6) t˜ottu leidub selline element x ∈ A, et x ∈ Ai iga i ∈ I puhul. Seoste (8.7) ja (8.8) t˜ottu kas x ∈ B, x ∈ C (8.12) 8.1 Sidusus ja tema komponendid 89 v˜oi x ∈ B, x ∈ C. (8.13) Juhul (8
annaabi.ee 
