vanast nahast. Kui madu kiiresti oma saba liigutab, tekitab kuivanud nahk häält, mis meenutab väga beebi kõristit. 4 Tüügassiga Selle liigi elupaikadeks on nii lopsaka taimestikuga kui ka kuivemad savannialad ja isegi kuiva torkvõsaga kaetud piirkonnad. Omamoodi erandlik sigade peres on tüügassigade päevane eluviis. Mõlemal sugupoolel katab nägu neli paari sidekoelisi tüükaid, mis emistel on mõistagi veidi pisemad. Need tüükad koos võimsate kihvadega osutuvad tõhusaks 5 kaitserelvaks. Ööseks poevad tüügassead, tagumik ees urgudesse, jättes oma tüükalise ja kihvadega varustatud pea uruava sulgema. Tähnikhüään Üks Aafrikale iseloomulikumaid ja arvukamaid imetajaid on tähnikhüään. Hüäänidel on tugevad lõualuud, millega saab luid purustada ja
1:400 ja haiguse kandjate sageduseks loetakse paiguti 1:10.Meestel esineb pärilikku hemokromatoosi 5-10 korda sagedamini kui naistel.Tavaliselt avaldub haigus 40.-60. eluaastal, kuid võib ilmneda ka juba lapseeas. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Eristatakse pärilikku ehk primaarset ja omandatud ehk sekundaarset hemokromatoosi.Primaarne hemokromatoos on pärilik haigus, mille korral raua imendumine on ebanormaalselt suur. Suured rauakogused kogunevad organismi kudedes ja põhjustavad sidekoelisi muutusi, eriti maksas, kõhunäärmes ja südames.Sekundaarne hemokromatoos tekib ülemäärase rauaasendajate tarvitamise, korduvate vereülekannete (üle 100 ülekande) tagajärjel. Seda esineb ka hemolüütilise aneemia, nahahilisporfüüria (porphyria cutane tarda), talasseemia, sideroplastlise aneemia, kroonilise alkoholismi (maksa tsirroosi) korral.Alkoholism ja hemokromatoosi esinemine perekonnas on haiguse tekkes olulisteks riskifaktoriteks.Hemosideroosi korral koguneb raud eri
Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskesta pärislestmes asetsevad verekapilaarid, lümfikapilaarid, väiksemad näärmed, leidub sidekoelisi näsasid ja silelihas rakke, mis moodustavad lihaslestme. Lihasleste võimaldab limaskesta aktiivsetliikumist (kurdude moodustamine ja kaotamine), reguleerib ka lümfi ja verevoolu ning näärmete tegevust. Lihaskest. Reguleerib elundi valendiku suurust ja peristaltika teel segab ning transpordib seedekanali sisaldisi. Lihaskest koosneb silelihaskoest ja tavaliselt moodustab kaks teineteisega ristuvat kihti: välimine ehk
Õ26-1 Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.
töövahendite kasutamisega, sealhulgas ka arvuti kasutamisega,nim. Ergonoomikaks. Sõna ergonoomika tuleneb kreeka keelest : ERGON = töö NOMOS = seadus 12 KOKKUVÕTE Arvuti on meile oluliseks töövahendiks kuid sellel on ka palju muid kasutamis võimalusi. Kuid selle kasutamine kahjustab meie silmi, ohustab närve ja neid ümbritsevaid sidekoelisi struktuure, tekitab pea, tugi ning liikumisaparaadivalusid. Seepärast tuleks haigusi ja kahjustusi ennetada. 13 KASUTATUD KRIJANDUS : http://www.ut.ee/tervis/aergo/keskkond.htm (7.10.2009) http://web.zone.ee/vroosioks/arvuti_ehitus.html (7.10.09) http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.htm (8.10.09) http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,28 (8.10.09) www.staff.ttu.ee/~vsiirak/katlin.doc (10.10
Sidekoe rakkudevahelisele ainele on iseloomulik erinevate kiudude olemasolu, mis mnel juhul moodustavad hukese vrgustiku, mnikord aga vga tugevaid vi elastseid kiulisi struktuure. Eristatakse kohevat ja tihedat sidekudet. Esimene neist moodustab erinevatele elunditele tugistruktuure, pakub neile kaitset ning tidab nende vahele jvat ruumi. Tihe sidekude sisaldab vrreldes kohevaga rohkem erinevaid kiude ning vhem rakke, ta moodustab kluseid, sidemeid ja teisi elundeid mbritsevaid sidekoelisi kirmeid. Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad rakud tihedasti ksteise krval ning rakuvaheainet on vhe. Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite mbruses. Rasvkoe rakud on tidetud valdavalt rasvaga. Kuna rasv on halb soojusjuht, on nahaalusel rasvakihil suur thtsus inimese kehatemperatuuri silitamisel. Siseelundite mbruses paiknev rasvkude aga pakub neile kaitset ning fikseerib nad kindlasse asendisse
Tugevuselt on luud võrdsed malmiga. Mineraalained annavad luudele survetugevuse, orgaanilised ained aga elastsuse. Tugevad ja samal ajal elastsed on kiudjast orgaanilisest ainest kollageenikiud, mis on läbi imbunud mineraalsooladest. 6. Luude seostumise vormid: Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisis ühendusi: sidekoelisi, kõhrelisi ja sünoviaalseid ühendusi ehk liigeseid. Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on sideliidused, õmblused ja tappühendid. Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust ja sümfüüsi. Sünoviaalne ühendus ehk liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. 7. Liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab
Olenevalt asukohast võivad soolatüükad erinevalt välja näha, näiteks esinevad klassikalised soolatüükad kätel ja sõrmedel, kuid silmalaugudel olevad tüükad on niiditaolise varrega ja meenutavad sageli fibroome. Habeme piirkonna niitjad tüükad aetakse sageli ära ning tulemuseks on nende laialikülv. Sõrmede ja varvaste vahel olevad tüükad on oma asukoha kitsuse tõttu papilomatoossed, meenutades sageli sidekoelisi kasvajaid. Taldadel olevad tüükad "pressitakse" keha mõjul naha sisse ja nad meenutavad mosaiikset kollet. Suu limaskestadel olevad tüükad on ümarad, pehmed papillomatoossed valkjas-hallikad vohandid. Peenisel ja suurtel häbememokkadel olevad soolatüükad on kas üksikult või paljukoldeliselt, on kõva konsistentsiga ja nahaga ühte värvust. Kui tüügas paikneb küüneplaadi kõrval, võib see
eristatakse 3 osa: pea - caput (cephalon), kõht - venter (gaster) ja (lõpp)kõõlus - tendo. Sageli on lihasel mitu pead või mitu kõhtu! Lihase pea ja kõht koosnevad peamiselt lihaskoest, kõõlused - sidekoest. NB! Lihase pea alguses on ka kõõlus (see võib olla väga lühike!), sest lihaskiud ei kinnitu kunagi otse luule! Laiu ja suhteliselt õhukesi kõõluseid (ning mitme kõõluse liitumisest tekkinud sidekoelisi plaate) nimetatakse aponeuroosideks. Iga lihast ümbritseb fastsia (lad. fascia - õhuke sidekoest kile), mis toetab lihast ja moodustab lihaste ja lihasrühmade vahele vaheseinu. NB! Kõik fastsiad ei ole seotud lihastega - pindmised fastsiad on vahetult naha all, rasvkoe kihtide vahel jne. Lihase fastsia all (ja tavaliselt sellega läbi põimunud) on igal lihasel veel oma sidekoeline ümbris - epimüüseum.
· Goniomeetria = meetod liigeste liikuvuse määramiseks; · EMG kasut inimese närvi-lihasaparaadi funktsioonide uurimisel: · Optilis-elektroonilised uurimisseadmed 9.Treeningu tulemusena tekkivad biomehaanilised muutused kiirus- ja jõualade sportlaste organismis Optimaalse treeninguga luustik tugevneb: kasvab surve ja toime tugevus, löögikindlus ja vibratsiooni taluvus. Treening tugevdab ka kõõluseid, millega lihased kinnituvad luude külge, samuti sidekoelisi sidemeid, mille ülesandeks on liigeste tugevdamine. Täiustub liigeste ehitus, sõltuvalt treeningu iseloomust, suureneb või ka väheneb liigeste liikuvus liigestes. 5 Lihaskontraktsiooni liigid ehk lihase erutumisel tekivad mehaanilised reaktsioonid: 1) isotooniline- väline koormus puudub ja
liitunud võrkjaks struktuuriks On mikrostroomaks vereloomeelundites (luuüdi, põrn, lümfisõlmed) Retikulaarse sidekoe rakud on fagotsütoosivõimelised Makrofaagide e. Retikuloendoteliaalne süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retik. sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakud (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagid Kohev sidekude Moodustab elundite ümber sidekoelisi adventitsiaalkesti, Ümbritseb veresooni, närve Koosneb fibroblastidest, histiotsüütidest (histotsüüdid ärritaja toimel võivad muutuda vabadeks makrofaagideks) Rasvarakud, plasmarakud, nuumrakud Rasvkude Varuainete kogunemise paik, organismi soojuse hoidja. Koosneb rasvarakkudest Kehakaalust 10-20% Rasvumise korral 35-50% Tugifunktsiooniga sidekoed 1.Tihe sidekude - koosneb kollageensete kiudude kimpudest ja elastsete kiudude võrgustikust Rakud: fibrotsüüdid
Väikesteks veenideks Keskmisteks veenideks Suurteks veenideks – venoossed tüviharud, mis toovad vere südamesse Enamik veenidest on väikesed ja keskmised veenid, mis saadavad artereid (korrespondeerivad veenid) Veenidele on iseloomulik meediaga võrreldes ulatuslikum adventiitsia, mis sisaldab suurtes veenides silelihasrakkude kimpe Veenides esinevad sageli ka vere tagasivoolamist takistavad veeniklapid, mille sidekoelisi hõlmasid katavad endoteelirakud Arterite ja veenide erinevused Arterite seina paksus mitu korda suurem Arterite kestad selgelt piiritletud, veenide piirjooned ebaselged Arterite kõige paksemaks kihiks on meedia, veenidel reeglina adventiitsia Veenides võivad esineda klapid, arterites mitte KAPILLAARID Kapillaaride sein on väga õhuke, koosnedes ainult endoteeli kihist, mida ümbritsevad peritsüüdid
ja arvu ning kristallide jaotumise ühtlust. Jääkristallide mõõtmetest oleneb kudede loomuliku struktuuri säilimine. Kudede taastumine sulatamisel oleneb jääkristallide jaotumise ühtlusest. Suurte kristallide teke on liha ja lihasaaduste külmutamisel ebasoovitav nähtus. Vee külmumisel suureneb ta maht umbes 10%. Suured kristallid laiendavad rakkudevahelist ruumi, purustavad oma teravate äärtega sidekoelisi kilesid, lihaskiud deformeeruvad ja osaliselt purunevad. Liha mahlakadude suurus kudedest sõltub kristallide suurusest ja asetusest ning nendega seotud morfoloogilise struktuuri lagunemisest. Mida aeglasemalt ja kõrgemal temperatuuril on liha külmutatud, seda suurem on tema mahlakadu. Mida kiiremini toimub külmutamine, seda varajasemas staadiumis pidurduvad autolüütilised protsessid. Liha hüdrofiilsed omadused muutuvad nii külmutamisel kui ka külmutatud liha säilitamisel.
Eristatakse kohevat ja kudedega kõige tihedat sidekudet. Esimene neist moodustab erinevatele elunditele tugistruktuure, rohkem. Sidekoes pakub neile kaitset ning täidab nende vahele jäävat ruumi. Tihe sidekude sisaldab on rohkesti rakuva- võrreldes kohevaga rohkem erinevaid kiude ning vähem rakke, ta moodustab kõõ- heainet. Rasvkude, luseid, sidemeid ja teisi elundeid ümbritsevaid sidekoelisi kirmeid. kõhrkude, luukude Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad ja veri on sidekoe erinevad vormid rakud tihedasti üksteise kõrval ning rakuvaheainet on vähe. Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite ümbruses. Rasvkoe rakud on täidetud valdavalt rasvaga. Kuna rasv on halb soojusjuht, on nahaalu-
annaabi.ee 
