Operatsioonisüsteem •Opsüsteem on nagu valitsus, kes iseenesest midagi kasulikku ei tee, vaid ainult pakub keskkonna, milles teised programmid saavad töötada. Lühendid •Operating System •Operatsioonisüsteem •opsüsteem •OS OS peab: • Pakkuma keskkonna kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme • Tegema arvuti kasutamise mugavaks • Kasutama arvuti riistvara võimalikult effektiivselt • Tagama riistvara toimimise. • Lahendama veaolukordi. OS'i peamine eesmärk •On muuta arvuti kasutamine mugavaks, võimaldades käivitada kasutajarakendusi ja aidates lahendada veaolukordi. OS mõiste (1) •on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. OS mõiste (2) •programm või programmide kogumik, mille ülesandeks on olla vahendajaks arvuti ning seda kasutava inimese vahel ning tagada arvuti töö. OP süsteemi ülesanded • Protses...
Arvutitarkvara liigid Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist.
· Utiliidi-abiprogrammid, mis aitavad arvuti tööd korrastada. · Draiverid-programmid, mis õpetavad arvutit tema lisaseadmeid kasutama. Rakendustarkvara · Tekstitöötlustarkvara · Elektroonilised tabelid · Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne. Rakendustarkvara · Jagatakse kasutusõiguste järgi · Kommertstarkvara-tohib kasutada ainult ostetud koopiat. · Jaosvara(Shareware)-teatud ajal tohib kasutada tasuta · Vabavara(freeware)-võib vabalt kasutada, ei tohi müüa Tarkvara piraatlus · On igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine,kasutamine,tootmine, ja müük, mis on keelatud autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Tarkvarapiraatluse vormid · Arvutiprogrammi ebaseaduslik reprodutseerima · Tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamine · Litsensita programmide instaleerima.
· Programm ei pruugi olla tingimata tasuta · Nt. Linux operatsioonisüsteemid Priivara ehk tasuta tarkvara ehk vabavara (freeware) · Tasuta · Ei pruugi olla avatud lähtekoodiga · Mõningased piirangud kasutamisel · Ainult isiklikuks kasutamiseks · Nt. viirusetõrje Avast! Postcardware Ärivara (commercialware · Põhiline tarkvara, mida ostame · Suletud lähtekoodiga · Õigus teha arhiivikoopia · Nt. Windows operatsioonisüsteem ja MS Office kontoritarkvara Jaosvara (shareware) · Piiratud kasutusaeg · Testimisperiood · Teatud juhul võib levitada Proovivara (trialware) · Ei või levitada Avalik tarkvara (public domain software) · Autor on loobunud kõigist õigustest. · Sellega võib sisuliselt kõike teha - muuta, levitada, paljundada jne. Kasutatud kirjandus http://math.ut.ee/~kerstit/sylearvuti/4.praks.tarkvara.tekst.pdf http://www.autor.ee/est/parem/arvutiprogramm http://kollis.pri.ee/topicfiles/77.pdf http://www.e-ope
.......... 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus................................................................ 8 Arvutitarkvara liigid ....................................................................................................10 1. Ärivara (commercialware)....................................................................................10 2. Jaosvara (shareware)............................................................................................ 11 3. Proovivara (trialware)...........................................................................................11 4. Vabavara (freeware)............................................................................................. 11 5. Vaba tarkvara (free software)...............................................................................12 6. Avalik tarkvara (public domain software)
Ø Tarkvara kasutamist ilma litsentsita käsitletakse autoriõiguste rikkumisena ehk tarkvarapiraatlusena, mille eest on ette nähtud vägagi karmid trahvid ja karistused. Ø Legaalse tarkvaraga käib alati kaasas EULA (End User Licence Agreement) ehk siis kasutaja litsentsileping, mis sätestab ostjapoolsed kohustused ja tootjapoolse garantii. Arvutitarkvara jaguneb tema kasutusõiguste järgi peamiselt nii: Ø Freeware - vabatarkvara ehk vabavara. Ø Shareware - jaosvara on tarkvara, mida saab tasuta allalaadida, teatud aeg proovida (tavaliselt 15 - 90 päeva) ja seejärel otsustada, kas see sulle meeldib või ei. Ø Adware - tarkvara, mille kasutamise ajal näitab ta mingi tootja reklaame. Ø Commercial ware - tasuline tarkvara, mis on seotud litsentsilepinguga. Ø Donationware - tarkvara, mille looja palub vastutasuks programmi kasutamise eest mingit väikest kingitust. OHUD ARVUTILE Ø
animator a person who uses graphics software to make or edit animated pictures typist a person who is employed to type letters, reports and other documents manufacturer a person or enterprise that produces goods in large numbers, using machines computer technician a specialist in the technical details of computers spyware software that transmits data about your Web surfing habits without your consent shareware also known as 'try before you buy' software malware short for malicious software adware software that periodically pops up advertising material groupware collaborative software freeware programs that you don't have to pay for silicon chip a small piece of silicon which is used in computers web portal a site that offers email, news, forums, web searching, online shopping and links to other sites
Tarkvara jaotus kasutusõiguste järgi. Tarkvara võib jagada ka veel kasutusõiguste järgi kolmeks: 1 Kommertstarkvara sellise tarkvara kasutusõiguse saamiseks tuleb osta litsents. 1 Jaosvara (shareware) sellist tarkvara võib teatud aja jooksul tasuta kasutada ja proovida, seejärel tuleb maksta, kui tahetakse seda tarkvara edaspidigi kasutada. 1 Vabavara (freeware) selline tarkvara on täiesti vabal kasutamisel ning raha selle eest ei küsita. Et tarkvara õppimisele ning vastavate oskuste omandamisele kulutame me kogu ülejäänud aja, siis siinkohal me seda põhjalikumalt lahkama ei hakka. Seadmed ja selle funktsioonid.
Kulutada päevas vähem aega arvuti jaoks, samuti ei tohiks monitori järjest vaadata üle 30min, füüsiline liikumine on abiks. 15. Miks on elektroonseid andmebaase internetis mugav kasutada. Näiteks sõnaraamatud, riigi seadused, telefonikataloogid jne. (too välja vähemalt 3 põhjust) Kuna vastava info saab kiiremini kätte ning andmete hulk on raamatutes olevatest oluliselt suurem. 16. Mida tähendab sõna shareware? Tavaliselt prooviversioon. 17. Kuidas hoolitseda oma silmade eest arvutiga töötamisel? (too välja vähemalt 3 võimalust) 1. Arvutitel vastav kaitsekile, 2. Osta parem monitor mis kahjustab vähem silmi. 3. Samuti mitte vaadata monitori kaudem kui 30min järjest. 6. Kirjutage töö jalusesse vasakule kuupäev, paremale oma nimi (nimed) ning päisesse paremale oma grupp. 7. Salvesta tehtud töö. 01.02.2010
Lepingute erinevused Autorilepingu võib sõlmida nii olemasoleva teose kasutamiseks kui ka uue teose loomiseks ja kasutamiseks (õiguste jaotamiseks) Litsentsileping käsitab juba eksisteeriva teose kasutusõigusi Autorilepingu sisu Teose kirjeldus Üleantavad õigused Teose kasutamise viis ja territoorium Tähtaeg, algusaeg Arvutitarkvara tüübid ärivara (commercialware) - commercial closed source software; jaosvara (shareware) – tasuta kasutusõigus proovivara (trialware); vabavara (freeware); vaba tarkvara (free software, open source); avalik tarkvara (public domain Free software (GPL) – tasuta kasutus, võib muuta ja levitada, muudatused lähevad samade tingimuste alla www.fsf.org Open Source tarkvara – lähtekood on tasuta kasutatav ja muudetav, tavaliselt ei või kasutada kommertseesmärkidel www.opensource.com Vabatarkvara iseärasused eikäsita installeerimist ega
Reklaamtarkvara näited: 1) DivX programm meediaesitlemiseks 2) Kazaa programm andmejagamiseks 3) Messenger Plus! Live programm suhtlemiseks Levinuimad vabavara põhimõtted: · vabavara on kaitstud autoriõigusega · programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel · vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks 1.6. Jaosvara Jaosvara (shareware) on üldjuhul programm, mis on piirangutega ning millel on ettenähtud kasutamise korrad või aeg. Mitmed jaosvara programmid töötavad ka pärast testperioodi, mistõttu kasutatakse seda sageli kurjasti ära. Jaosvara võib levitada igal moel, väljaarvatud kommertseesmärkidel. Jaosvara korduvkasutamist piiratakse koodirea peitmisega operatsioonisüsteemi registrisse. Jaosvara hakati levitama 90ndatel arvutiajakirjade kaudu. Tänapäeval on jaosvara levikut
interface for joysticks. Java is utilised for tasks that are hardware independent and/or less performance-oriented, such as user input validation and the game logic. 2.3. Misconceptions There are several misconceptions about Java and gaming: · No one writes serious games in Java. This rests on the definition of `serious', which normally means commercial, high profile games. Of course, there are thousands of low profile, freeware/shareware Java games out on the Web. · Java is too big/slow for games programming, especially when compared to C or C++; 3 Games Programming with Java and Java 3D · Sun Microsystems is not really interested in making Java suitable for the games industry. We address each of these points in the following subsections. 2.3.1. Commercial Games Java is nowhere near as popular a gaming language as C or C++, but it is being used,
kontrollimiseks · projekteerimis- e kavandamisprogrammid 2. erialaprogrammid - mõeldud paljudele kasutajatele, kuid kindlas valdkonnas (nt raamatupidamisprogrammid) 3.individuaalprogrammid - mõeldud üksikkasutajatele. 2. ARVUTI TARKVARA JAGUNEMINE Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: · ärivara (commercialware); · jaosvara (shareware); · proovivara (trialware); · vabavara (freeware); · vaba tarkvara (free software); · avalik tarkvara (public domain software). 2.1 Ärivara Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on
(vastus artiklis: Intellektuaalse omandi õigused infotehnoloogia valdkonnas Infotehnoloogilise loomingu olemus) (essee küsimus) - Arvutiprogrammid on kirjutised. 21. Mille alusel saab tarkvara jaotada erinevateks tarkvara liikideks, nimeta tarkvara liikidest vähemalt 5. Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: · ärivara (commercialware) · jaosvara (shareware) · proovivara (trialware) · vabavara (freeware) · vaba tarkvara (free software) · avalik tarkvara (public domain software) 22. Võrdle omavahel viite vabalt valitud arvutitarkvara liiki. (essee küsimus) · Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. · Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi
32. Nimeta mahult erinevaid IKT teenuste hankimise viise, litsentside variandid. Võimalused teenuste hankimiseks on: · osta (seadistada ehk installeerida) valmispakett, · kohandada väikeseeria või moodultarkvara, · tellida (teha ise) spetsiaalne, · leida teenus (ASP). Litsentside variandid: · Freeware tasuta kasutamiseks ja levitamiseks (mitte muutmiseks); · Shareware tasuta proovimiseks; · Business ainult ostetav, või renditav (aastamaks). 33. Loetle olulisemaid tarkvarateenuste funktsionaalseid valdkondi. · Kontorivara · Kommunikatsioon · Grupivara, kaugtöö, intranet · Projektijuhtimine · Teadmusjuhtimine · Veebileht 34. Selgita erinevaid veebiinfosüsteemide tasemeid. · staatiline info,
(tihti juba arvutiprogrammi installeerimisel on vaja teada võtmekoodi, mis legaalse arvutiprogrammi kasutajale tarkvara õiguste valdaja poolt kaasa antakse). Piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine rikub autori õigusi ja toob kaasa ka vastutuse. Oluline on eristada piraatkoopiate levitamist Internetis jaosvara (shareware) või siis vabavara (freeware) levitamisest Interneti kaudu. Viimaste puhul on reeglina tegemist täiesti legaalse toiminguga. 21 3.1.5 Tarkvara rentimine või laenutamine Tarkvara välja üürimine tundub loetletud piraatluse vormidest kõige süütumana. üüritava tarkvarapaketi omanik on selle võib-olla ausal teel omandanud. Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on 21 Tarkvarapiraatlus 2 - http://www.vorusoo.werro
samasugunne programm, siis ei kuulu see autoriõiguse kaitse alla. 21. Mille alusel saab tarkvara jaotada erinevateks tarkvara liikideks, nimeta tarkvara liikidest vähemalt 5. Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). 22. Võrdle oma vahel viite vabalt valitud arvuti tarkvara liiki . ( essee küsimus ) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu
üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi, kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest. Arvutivõrgu tähtsamad komponendid. Arvutivõrgu moodustavad serverid, klientarvutid, tööjaamad, arvutivõrguseadmed ja meedium mis ühendab omavahel erienvad arvutivõrgu komponendid. 3 TARKVARA ERILIIGID 1.1 Jaosvara- ehk shareware programmid on mingi perioodi jooksul tasuta kasutamiseks (14-90 päeva reeglina), selle ajavahemiku lõppedes tuleb kas kasutamine lõpetada või maksta litsentsitasu. Erinevalt puhtast kommertstarkvarast võib koopiad oma sõpradele teha palju tahes ja levitada igal moel, kuid sellise tegevuse eest ei tohi võtta mingit tasu. Jaosvaras on sageli ka mõned võimalused ja funktsioonid kärbitud. Legaalse litsentsi omandamine käib jaosvara puhul eri
soovitatakse enamusel kasutajatel, kellel just mingit konkreetset võimalust kuskilt uuemast versioonist vaja pole, kasutada versiooni 5.0 (uusim on 8.0), käideldavus olla sellel kõrgeim ja arvuti/programmiga maadlemise asemel saab keskenduda töötegemisele. 3 Tarkvara eri liigid Jaosvara ehk shareware programmid on mingi perioodi jooksul tasuta kasutamiseks (14-90 päeva reeglina), selle ajavahemiku lõppedes tuleb kas kasutamine lõpetada või maksta litsentsitasu. Erinevalt puhtast kommertstarkvarast võib koopiad oma sõpradele teha palju tahes ja levitada igal moel, kuid sellise tegevuse eest ei tohi võtta mingit tasu. Jaosvaras on sageli ka mõned võimalused ja funktsioonid kärbitud. Legaalse litsentsi omandamine käib jaosvara puhul eri
- mida ei ole lubatud teha - õigustatud isikute ring - territoorium - tähtaeg Tarkvara litsentsilepingud Litsentsitasu: - põhineda kasutajate arvul - üheaegselt kasutuses olevate koopiate arvul - protsessorite või nende tuumade arvul - ajalisel kasutusel 66 5.05.2016 Tarkvara litsentsilepingud Tarkvara liigid: - ärivara (commercialware) - jaosvara (shareware) - proovivara (trialware) - tasuta tarkvara e. vabavara (freeware) - vaba tarkvara (free software) - avalik tarkvara (public domain software) Tarkvara litsentsilepingud Ärivara: - kasutamine lubatud pärast litsentsitasu maksmist - õiguspärane kasutaja võib teha programmist arhiivkoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaaltarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või hävinud Tarkvara litsentsilepingud Ärivara:
· Freeware - vabatarkvara ehk vabavara. Nii nimetatakse tarkvara, mida levitatakse tasuta. Kasutajal on õigus seda programmi piiramatult kasutada, allalaadida, CDle salvestada ning isegi selle lähtekoodi vastavalt oma vajadustele muuta. Selle tarkvaratoote koostaja on loobunud igasugustest õigustest sellele programmile, välja arvatud ühes punktis: seda toodet ei tohi edasi müüa ega sellega muul viisil raha teenida. · Shareware jaosvara on tarkvara, mida saab tasuta allalaadida, teatud aeg proovida (tavaliselt 15 - 90 päeva) ja seejärel otsustada, kas see sulle meeldib või ei. Programmi pidevaks tööks nõutakse tavaliselt registreerimist, mis on tasuline ja mitte alati just kõige odavam. Kui programmi selle aja jooksul ei registreerita, siis see kas lõpetab töö või jätkab toimimist piiratud võimalustega. · Adware - tarkvara, mille kasutamise ajal näitab ta mingi tootja reklaame. Adware heaks
1.6.1.4 Terminite ,,jaosvara", ,,vabavara" ja ,,avatud lähtekood" tähendus. Freeware priivara, tasuta tarkvara. Autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, näit. haridusasutustel. Priivara kasutamine oma isiklikuks tarbeks on vaba, kuid seda ei tohi edasi müüa (levitada kommertseesmärkidel). Tavaliselt kirjutab autor täpselt ette, mida konkreetse priivaraga tohib teha ja mida mitte. Shareware jaosvara, ühiskasutusega tarkvara . Algselt nimetati jaosvaraks sellist tarkvara, mida jaotati n.ö. aumeeste mängu põhimõttel. Autor lubas jaosvara teatud aja vältel tasuta proovida ja kui see teile meeldis, siis paluti annetada autorile väike rahasumma. Nüüdseks on jaosvara mõiste sisu muutunud. Seda saab endiselt tasuta alla laadida, kuid kasutusaeg on piiratud (nn. prooviaeg, näit. 1 kuu) või on osa funktsioone blokeeritud.
7.5. Failide allalaadimine Interneti lugematutele failidele pääseb ligi failiedastusprotokolli e. FTP vahendusel. FTP- saidiga ühenduse võtmiseks ja sealt failide allalaadimiseks peab olema FTP-programm või failiedastusprotokolli toetav brauser. Tarkvara mida Internetist allalaadida saab ei ole tingimata tasuta. Internetis levitatav tarkvara jaguneb: 68 Jaosvara e. shareware. Seda tarkvara saab vabalt omandada ning teatud aja ka vabalt kasutada. Kehtivad autorikaitse õigused. Pärast tasuta proovimisaja lõppemist peab programmi arvutist kustutama või maksma väikese registreerimistasu. Registreeritud versioonid on täiuslikud ja nendega kaasneb ka tehniline abi ja tasuta uuendused. Avalik tarkvara e. public domain. Seda tarkvara saab vabalt omandada, autorikaitse õigused ei kehti. Seda tarkvara võib muuta ja kasutada isiklikel eesmärkidel. Tarkvara
ASIT Advanced Security and Identification Technology ASL Adaptive Speed Levelling ASLM Apple Shared Library Manager [Macintosh] .ASM Assembler Source Language (file name extension) ASMP Asymmetric Multprocessing ASN Abstract Syntax Notation + Autonomous System Number ASO Automated Systems Operations ASP Active Server Page [Microsoft] + Application/Authorized Service Provider + Aspect Oriented Programming + Association of Shareware Professionals .ASP Active Server Page (file name extension) ASPI Advanced SCSI Programming Interface [Adaptec] ASPS Advanced Signal Processing System ASR Address Space Register + Automatic Send-Receive + Automatic Speech Recognition + Automatic System Recovery ASSP Anti-Spam SMTP Proxy + Application-Specific Standard Product AST AST Research, Inc. (named from first initials of the founders: Albert Wong, Safi Qureshey, Thomas Yuen) AS/U Advanced Server for Unix
annaabi.ee 
