Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid. Lipiidid on: · vähemalt kahekomponendilised biomolekulid (baasalkohol + rasvhape) ja reeglna estrid · amfifiilsed ja vesialhustumatud · lahustuvad orgaanilises lahustises (benseen ,atsetoon, kloroform, alkohol) Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel
03.2016 Fosfolipaasid Sfingolipiidid-teine oluline membraanilipiidide klass Fosfolipaasid on glütserofosfolipiidi hüdrolüüsivad ensüümid Sfingosiin- 18C aminoalkohol, trans kaksiksidemega Erinevad fosfolipaasid atakeerivad erinevaid sidemeid Tseramiidid- sfingosiini N-atsüül derivaadid Fosfolipaaside produktid on mõnikord signaalmolekulid Rasvhape 16, 18, 22, 24 (:0 või :1) lüsofosfatidaathape 1,2-diatsüülglütseriid NB! Pange tähele sfingolipiidide
Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Lipiidide ehitusüksused: 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: · glütserool kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides · kolesterool küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja · sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 36 süsinikku · suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe) · organismis olevatel rasvhapetel on enamasti pikk hargnemata süsinikahel ja nad sisaldavad ühte -COOH rühma
Plasmalogeenid sisaldavad C1 asendajana vinüüleetrit X on tavaliselt etanoolamiini koliini seriinijääk PAF Platelet activating factor Osaleb põletikulistes ja allergilistes protsessides Sfingolipiididteine oluline membraanilipiidide klass Sfingosiin 18C aminoalkohol, trans kaksiksidemega Tseramiidid sfingosiini Natsüül derivaadid Rasvhape 16, 18, 22, 24 (:0 või :1) NB! Pange tähele sfingolipiidide ja glütserofosfolipiidide molekulide kuju sarnasust Tseramiidide derivaadid asendaja C1 juures Sfingomüeliinid tseramiid+ fosfokoliin fosfoetanoolamiin Tserebrosiidid tseramiid+ suhkur (galaktosüültserebrosiidid,
Inimorganismi rasvad sisaldavad 65% oleiinhapet. Triglütseriidid tekivad glütserooli esterdamisel rasvhapetega. Vahad- lihtlipiidid (estrid), mille baasalkoholiks on mingi pikemaahelaline (16...34 C) ühealuseline alkohol (nt. spermatseet, lanoliin, mesilasvaha) 32. Liitlipiidid: Fosfolipiidid lipiidid, mis sisaldavad fosforhappejääki. Baasalkoholiks on glütserool.Põhiliseks esindajaks letsitiin. Sfingolipiidid (nt. aju koostises) baasalkoholiks sfingosiin. Tsüklilised lipiidid - nende baasalkoholiks on tsüklilised alkoholid steroolid (nt. kolesterool) 33. Lipiidide biofunktsioonid - Energeetiline funktsioon, struktuurne funktsioon, kaitsefunktsioon, lahusti funktsioon, varuained. 34. Ensüüm - Endogeenne bioaktiivne aine. 35. Ensüümi toimemehhanism - Katalüüs toimub ensüümi pinnal aktiivtsentris. Aktiivtsenter ja substraadi molekul peavad olema komplementaarsed. 36
5. Neutraalsete rasvhapete puhul on domineeriv cis-isomeerne vorm. Ole(iin)hape C18:1, 9-oktadetseenhape (joonista ise omale!) 6. Rasvad glütserooli (propaantriooli) ja rasvhapete estrid. Sisaldavad kahe või kolme erineva rasvhappe radikaale. CH2O(I rasvhappe)CHO(II rasvhape)CH2O(III rasvhape) Vahad rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. R1-CO-O-R2 Sfingolipiidid liitlipiid, mille aluseks on sfingosiin ehk kahealuseline aminoalkohol. (CH3 (CH2)12-CH=CH)CHOH(NH2)CH-CH2OH; rasvhape liitub N külge ja täiendav komponent võib samuti N külge veel lisaks liituda või/ja viimase OH juurde. Glütserofosfolipiid sisaldab glütserooli, kahte rasvhappejääki ning fosforüleeritud alkoholi, on glütserooli estrid, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. (R-CO-O)CH2(R'-CO-O)CH(O-POOH-O-X)CH2.
Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud. LIPIIDIDE EHITUSÜKSUSED 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: ◦ glütserool – kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides ◦ kolesterool – küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja ◦ sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 – 36 süsinikku ◦ suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe) ◦ organismis olevatel rasvhapetel on enamasti pikk hargnemata süsinikahel ja nad sisaldavad ühte -COOH rühma ◦ on amfifiilsed ühendid: neil on hüdrofoobne (vees mittelahustuv) süsivesinikahel ja hüdrofiilne
korduvatest disahhariidide plokkidest ning need plokid omakorda erinevate monooside derivaatidest. Nad funktsioneerivad vaid teiste molekulidega komplekseerunult. Süsivesikute funktsioonid: energeetiline, varuaine, toitaine, kaitse, struktuurne. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon Lipiidid on bioloogiliselt olulised ühendid, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites; baasalkohol(glütserool, sfingosiin, kolesterool) + rasvhape(karboksüülhape 4-36 süsinikku) [vähemalt kahekomponendilised]. Klassifitseeritakse: Liitlipiidid Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid Omadused: Energeetiline – varurasv, kõrge energeetiline väärtus, metaboolse energia varu Termoregulatsioon – rasv hoiab organismi soojas, Mehhaaniline kaitse – siseorganite ümber koondunud rasvkude
disahhariidide plokkidest ning need plokid omakorda erinevate monooside derivaatidest. Nad funktsioneerivad vaid teiste molekulidega komplekseerunult. Süsivesikute funktsioonid: energeetiline, varuaine, toitaine, kaitse, struktuurne. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon Lipiidid on bioloogiliselt olulised ühendid, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites; baasalkohol(glütserool, sfingosiin, kolesterool) + rasvhape(karboksüülhape 4-36 süsinikku) Klassifikatsioon keemiliselt: 1. Triatsüülglütseriidid- lihtlipiidid- rasvhapped Klassifitseeritakse: 2. Glütserofosfolipiidid- polaarne osa juures, päris vesi lahustuv ei ole 3. Sfingolipiidid- stingosiid, estri moodustamisel stingiid hoopis Liitlipiidid 4
9,12-oktadekadieenhape ehk linoolhape c. 9,12,15-oktadekatrieenhape ehk alfa-linoleenhape 4.) Looduslikes rasvhapetes on domineerivaks cis-konfiguratsioonis isomeerne vorm. Olehappe cis- ja trans-isomeeride struktuurivalemid: 5.) a) Rasvad kolmealuselise alkoholi glütserooli ja kolme rasvhappe estrid b) Vahad - pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid c) Sfingolipiidid e. sfingosiidid struktuuri aluseks on C18 aminoalkohol sfingosiin, ühiseks struktuurielemendiks on tseramiid C-2 asendi NH2-grupiga on amiidsidemetega seotud rasvhape. Lisaks võib C-1 asendis olla fosforüülkoliin, fosforüületanoolamiin või vähemalt üks suhkru jääk. d) Steriidid tsüklilised lipiidid, näiteks steroidid, mis sisaldavad 3 tsükloheksaani ja 1 tsüklo-pentaani tuuma ehk steraani skeletti ning asendajaid C-3 ja C-17 asendites. e) Glütserofosfolipiidid vt. ülesanne 1 ja 9! 6.) a. Tripalmitüülglütserool b
Glütserofosfolipiidid. Kui esineb küllastamata rasvhape, siis on see teises asendis. Levinuimad esindajad: fosfatidüületanoolamiin, fosfatidüülseriin, Singosiin fosfatidüülglütserool, difosfatidüülglütserool, fosfatidüülnositool. 3 Sfingolipiidid e sfingosiidid. Struktuuri aluseks on sfingosiin - C-18 aminoalkohol. Lehekülg Tseramiidid rasvhape on seotud sfingosiini C-2 asendi aminogrupiga amiidsidemega. Sfingomüeliinid on tseramiinid, mille C-1 asendi hüdroksüülrühm on esterdatud fosforüülkoliini või
On head termoisolaatorid ja tekitavad organismis metaboolset vett. Vahad Pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga rasvhapete estrid. Vees lahustumatud ja omavad kaitsefunktsiooni. (Loomade nahk ja karv, taimede lehed ja lindude suled on kaetud vahakihiga.) Glütserofosfolipiidid Polaarsed lipiidid, kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol. Näiteks koliin ja letsitiin. Sfingolipiidid Struktuuri aluseks on sfingosiin ehk C-18 aminoolalkohol. · tseramiidid · sfingomüeliinid · glükosfingolipiidid Terpenoidid Ühendite rühm, mille molekulid koosnevad korduvatest C 5 ühenditest, mida võib vaadelda, kui isopreeni jääke. Limoneen, mentool, lükopeen, fütool Jagunevad: · monoterpenoidid · seskviterpenoidid · diterpenoidid · triterpenoidid · tetraterpenoidid Karotenoidid
nende lihtlipiidides on baasalkoholiks pikaahelaga ühealuseline alkohol(loomsetes vahades), loodusvahad on estrite segud. Hüdrofoobsed ja vesilahustumatud liitlipiidide e fosfolipiidid-rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, Üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmag. Multikomponentsed lipiidid. ERistatakse glütserofosfolipiide(baasalko. glütserool) ja sfingolipiide(baasalko. sfingosiin) Fosfolipiidid: Fosfolipiidid on ehituselt sarnased triglütseriididele, kuid sisaldavad tavaliselt lisaks kahele rasvhappele fosfaatrühma ja sellega seotud lämmastikku sisaldavat ühendit. Fosfolipiidide näiteks on letsitiin. Fosfolipiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisse ning kuna nad on nii vesi- kui ka rasvlahustuvad, siis osalevad nad rasvlahustuvate ühendite,
2. monomeeride muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lõpp-produktideks Krebsi tsükli ja hingamisahela koostööna, energia konverteerumine ATP vormi Anabolismi staadiumid: 1. lihtsatest eelühenditest sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid 2. suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide süntees Lipiidid on baasalkoholi ja rasvhapete estrid. Baasalkoholideks on kas glütserool, sfingosiin või kolesterool. Rasvhapped jagunevad KRH (küllastatud), MKRH (monoküllastamata) ja PKRH (polüküllastamata). Lipiidide klassifikatsioon: · lihtlipiidid neutraalrasvad e triglütseriidid, vahad · liitlipiidid glütserofosfolipiidid ja sfingolipiidid · tsüklilised lipiidid kolesteriidid Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline funktsioon · termoregulatsioon nahaalune rasvkude tagas termoisolatsiooni
Koosnevad akoholist ja rasvhappest. Süsiniku ahelas on 4-36 süsinikku, lipiidide ehituskomponent. Süsiniku ahelas on paarisarv süsiniku aatomeid. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Inimorganismis on lipiidide alkoholideks: glütserool (kolmevalentne alkohol, baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides); sfingosiin (aminoalkohol, liitlipiidide baasalkoholiks); kolestrool (küllastumata tsükiline alkohol). Klassifikatsioon: · Lihtlipiidid-lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad · Liitlipiidid-liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid · Tsükilised lipiidid-tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid Lipiidide biofunktsioonid: *energeetiline funktsioon metaboolse energia varu
Ubikvitiiniga seostumisel toimuv ATP hüdrolüüs aitab valke tõmmata tsütosooli proteasoomi lagundamiseks. Tsütosoolis eemaldatakse sahhariidne kompleks, valk lagundatakse proteasoomis pärast märkimist ubikvitiiniga. Nimetage millised reaktsioonid (milliste ensüümide vahendusel) peavad toimuma membraanide lipiidide sünteesil. Kus toimub selliste lipiidide süntees? Fosfolipiidide moodustumiseks on vajalik: 1 koostisesse kuuluvate molekulide (glütserool, sfingosiin, rasvhapped) süntees. 2 rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid) 3 hüdrofiilse ‘pea’ liitmine Rasvhapete biosüntees toimub AcCoA jääkide lisandumisel kasvavale ahelale erinevates raku osades: tsütoplasmas (küllastunud rasvhapped süsiniku aatomite arvuga kuni 16 ), taimedes ka kloroplastides ER-is (küllastatud rasvhapetest küllastamatute teke ja ahela pikenemine)
aitab valke tõmmata tsütosooli proteasoomi lagundamiseks. Tsütosoolis eemaldatakse sahhariidne kompleks, valk lagundatakse proteasoomis pärast märkimist ubikvitiiniga. 18. Nimetage millised reaktsioonid (milliste ensüümide vahendusel) peavad toimuma membraanide lipiidide sünteesil. Kus toimub selliste lipiidide süntees? Fosfolipiidide moodustumiseks on vajalik: 1) koostisesse kuuluvate molekulide (glütserool, sfingosiin, rasvhapped) süntees. 2) rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid) 3) hüdrofiilse `pea' liitmine Rasvhapete biosüntees toimub AcCoA jääkide lisandumisel kasvavale ahelale erinevates raku osades: · tsütoplasmas (küllastunud rasvhapped süsiniku aatomite arvuga kuni 16 ), taimedes ka kloroplastides · ER-is (küllastatud rasvhapetest küllastamatute teke ja ahela pikenemine)
flipaasid mis võimaldavad sünteesitud lipiidimolekulidel "hüpata" ka bilipiidkihi valendikupoolsesse külge. Prokarüootsetes rakkudes fosfolipiidide süntees toimub rakumembraani tsütoplasma poolsel küljel. Maksarakkudes on suures hulgas siledat ER, mis osaleb lipiidide ja lipoproteiidide sünteesil, mida transporditakse vere vahendusel teistesse keha osadesse. Membraanide lipiidide süntees Fosfolipiidide moodustumiseks on vajalik: 1) koostisesse kuuluvate molekulide (glütserool, sfingosiin, rasvhapped) süntees 2) rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid) 3) hüdrofiilse `pea' liitmine 19.)Järjestage VLDL, HDL, LDL partiklid vastavalt neutraalrasvade kontsentratsioonile (suuremalt kontsentratsioonilt väiksema suunas).Millest on tingitud neutraalrasvade kontsentratsiooni muutus nendes partiklites. VLDL- IDL(kus sa oled?)- LDL- HDL. Maksarakud produtseerivad peamiselt VLDL (ingl very low density lipoprotein)
Fe – madal fagotsütoos ja vähenenud T-rakkude hulk Zn – lümfoidse koe involutsioon kuni atroofia, tsütotoksiliste reaktsioonide häire vit. A – rakulise immuunsuse supressioon vit. E – rakulise ja humoraalse immuunsuse puudus (eriti kui ka seleeni puudus) Teatud komponentide liigsus viib ka väga mitmesuguste muutusteni immuunsüsteemis. Muude komponentide mõju toidus. „caramel food colorant III“ – sfingosiin-1-fosfaadi hulga tõus kudedes → immuun- supressioon polüküllastamata rasvhapped (PUFA) – ω-6 rasvhapped (taimeõlid) reeglina soodustavad põletikku; ω-3 rasvhapped (kalaõlid) reeglina pidurdavad põletikku glutamiin, arginiin, nukleotiidid – vajalikud ISi kesksete komponentide sünteesiks probiootikumid – reeglina stimuleerivad eeskätt loomulikku immuunsust (erinevatel tüvedel erinev toime)
annaabi.ee 
