Lihtsaimaks võlvitüübiks oli juba ammu tundud SILINDERVÕLV. Laiemaid lööve sai katta RISTVÕLVIDEGA. Lõõvid jagunesid VÕLVIKUTEKS e. TRAVEEDEKS. Transepti ja pikihoonet ühendab VÕIDUVÄRAV e TRIUMFIKAAR. Vararomaani e Ottode ajal(kuni11.saj keskpaigani) ehitati SAKSAMAAL HILDESHEIMI TOOMKIRIK. Romaani stiili tegelik levik algaski alles 11.saj keskelt.LÕUNA_PRANTSUSMAAL oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik SAINT-SERNIN. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit,mis moodustavad KABELITEPÄRJA. IDA-PRANTSUSMAAL olidkahe olulise mungaordu keskused. CITEAUX oli tsistertslaste emaklooster.Benediktlaste kloostrikirik oli CLUNYS. SAKSAMAAL reini jõe ümbruses ehitati kirikutele (MARIA LAACHI KLOOSTRIKIRIK, WORMSI,MAINZI ja SPEYERI TOOMKIRIKUD) DURHAMI katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve. Itaalias oli PIZA- tavalise kupliga. VENEETSIAS ehitati otseselt Bütsantsi eeskujul PÜHA MARKUSE KIRIK- viie
Aacheni lossikabel Saksamaal 5. Käsikirjaline raamat (Kes? Kus? Kuidas? Illustratsioon. Suurtäht.) Käsitsi tehtud raamat, mida kirjutasid kirikute ja kloostrite juures spetsiaalsetes kirjutustubades mungad. Raamatud olid illustreeritud ilusate kaunistustega miniatuuridega. Algas suure ülelehe ulatava keerulise vormiga initsiaaliga. 6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaal Notre-Dame-la-Grande kirik Citeaux Durhami katedraal Inglismaal Püha Markuse kirik Veneetsias Lundi toomkirik Rootsis Pisa toomkirik Ribe toomkirik Viborgi toomkirik 8. Milliseid võlve ja kaari kasutati romaani ajastul? Silindervõldid, ristvõlvid. Ümarkaared, vööndkaared, triumfikaared. 9. Gooti kiriku ehitus (raiddetailid) Konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skelett. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided
raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume.Ristvõlvidega sai laiemaid lööve katta.Löövid jagunesid võlvikuteks e.traveedeksm,iga sellist ruumiosa kattis ristvõlv. Vöönkaar-traveesid kiriku pikusuunas eraldavad kaared.Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e.triumfikaar. Romaani stiiliga omapäraseid kirikuid.. Saksamaal Hildesheimi toomkirik-koor nii idas kui läänes.Mõeldud keisrile Toulouse'i ehitatud palverändurite kirik Saint-Sernin viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga.Sisemised külgloovid moodustavad jätkudes ümber koori kooriümbriskäigu.5kabelit moodustavad kabelipärja.Lae moodustavad silindervõlvid.Välisvaadet valitseb nelitistorn. Maria Laachi kloostrikirik-selle eeskujuks oli Cluny kiriku arhitektuur(eri kõrgusega tornide hulk) Romaani stili profanaarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused.Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid.paigutamisel üritati
sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. · Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik. · Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure
Laiemaid sai luua ristvõlvidega. Need jaotasid löövid võlvikuteks e. traveedeks. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar. Ehitusmälestised Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme. Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel oli koor mõlemas otsas. Romaani stiil hakkas peamiselt levima 11. saj. Lõuna-Prantsusmaal Toulouse’is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja. Külglöövid moodustasid kooriümbriskäigu. Lääne-Prantsusmaal on mõne kiriku löövid kaetud kuplite reaga. Mõned (näiteks Poitiers) on rikkaliku skulpturaalse kujundusega. Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused Citeaux ja Cluny. Citeaux oli tsistertlaste emaklooster ja nad nõudsid lihtsaid kirikuehitisi. Cluny, mis oli benediktlaste pühakoda, oli selle aja
eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised. GERMAANI: loomastiil, paelornamentika, abstraktne, looduse jäljendamine, fantastilised olendid. VIIKING: kontrastsed värvid, ruunikivid-meresõitjate auks. 11.ROMAANI KIRIK: 9.saj.Basiilika: löövid, koor, nelitis, krüpt, ümarkaar, piilar, empoorid, trifoorium, travee, triumfikaar, tornid, portaalid. Ühelööviline ja kodakirik. NT. Clunys, Maria Laachi kloostrikirik, Hildesheimi toomkirik, Saint-Sernin, Poitiers. 12.ROMAANI KUJUT K: Reljeefid-ülesandeks Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale"vaeste Piibel", tinglikud sümboolsed kujutised, ähvardav süzee, imede kujutised. Seinamaal-pinnaline laad, ornamentika. 13.GOOTI KIRIK: 1144. Vertikaalsus, teravkaar, roidvõlvid. Notre Dame. 15-16saj-hilisgootika:võrk- ja tähtvõlvid. Chartres'i katedraal, katedraalid Reimsis ja Amiens'is. Westminster Abbey, Salisbury katedraal, Yorki katedraal. 14
· 3 lööviline, kesklöövi ülaosas puudusid aknad · Uksed läänepooses otsas või pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid · Kaari kandsid pilaarid · Arkaatide vahel avanesid kesklöövi poole empoorid · Inglismaa- kahe läänetorniga ja nelitistorniga, ladina rist eriti pikkade harudega, ristvõlvid ebaühtlase paksusega. Nt Durhami katedraal · Prantsusmaa- eri piirkondades erinevad, palju skulpturaalseid kujundeid. Saint Sernin Tolouse's 5 lööviline pikihoone ja 3 lööviline transept, kooriümbriskäik. Citeaux-tsistertlaste emaklooster- lihtne. Cluny- palju lisakabeleid · Itaalia- tugev varakristliku arhitektuuri mõju, tavaline kuppel vahel ka nelitise ohal, kiriku juures kupliga ümarhoone, ristimiskabel ja eraldiseisev kellatorn, kasutati ümarkaarseid galeriisid. Püha Markuse kirik- 5 kupliga tsentraalehitis,
kloostri ja selle ümbruse plaani. Seal on kujutatud kirik, elumajad, tallid, kook, töötoad, isegi eraldi maja verelaskmiseks. Päriselt plaan ei olnud teostatud. Plaan oli tehtud 9. saj kolmandal kümnendil. Ja pühendatud st Galli abeele. Plaan on tehtud pärgamendile, hoonete kontuurid punase ja juurdekirjutised pruuni tindiga. Tagumisele küljele on kirjutatud 12. saj Püha Martini lugu. Toulouse'i St-Sernin Ehitatud 1080-1120 romaani kirik, endise 4. saj ehitatud basiilika kohal. Seda küll nimetatakse basiilikaks, aga siiski erineb varasematest, on palju suurem võrreldes varasemate kirikutega, ehitatud peamiselt tellistest. Ristikujulise põhiplaaniga, võlvitud laega. On mitu kabelit, mis moodustavad kabelite pärja, reliikviate hoidmiseks. Uuenduseks on ümberkäik, mis võimaldab jumalateenistuse ajal paveränduritel külastada reliikviad, liikudes ringiga umber kiriku pealöövi.
Basiilika, ümarkaar, silindervõlv ja ristvõlv- tunnused. Madalad kirikud, sest ehitustehnika ei olnud veel nii arenenud, et kõrgeid kirikuid ehitada. SAKSAMAA Kõige varasemad romaani stiilis kirikuid. Ottode ajast palju kirikuid. Hildesheimi toomkirik- idas ja läänes kooriruumid. Põhiliselt ehitatud maakivist ja tellistest. PRANTSUSMAA 11.saj keskpaigast romaani stiili suur levik. Piirkonniti Prantsusmaal erinevad kirikud. Lõuna-Prantsusmaa: o Saint-Sernin kirik- palverändurite kirik, pikihoone 5 lööviline, põikihoone 3 lööviline, läänetornid puuduvad, kuid nelitise kohal suur ja võimas torn. Lääne-Prantsusmaal: mõjutusi saadud islami kultuurist. o Poitiers kirik-jumalaema kirik. Löövid väljaspoolt kaetud väikeste kuplitega (omane islami usule). Portaalid kaetud figuuridega. Väga rikkalikult kaunistatud. Sees ümarvõlvid. Ida-Prantsusmaa:
Materialide mitmekesistumine (Karu, merevaik, Taani) Megaliitehitised Euroopas Neoliitikum ja pronksiaeg Malta nroliitilised templid u 5200-2300 e.Kr (Mnajdra) Hagar Qim Ovaalsed teineteisele järgnevad struktuurid, pühapaigad ja templid, astronoomilised struktuurid, on arvestatud päikese ja kuu sisse paistmisega. Kivid Menhirid- peamiselt prantsusmaal aga ka mujal maailmas seinevad püstised kivid (Champ-Dolen) Viljakusega seotud fallilised sümbolid (?) St. Sernin-sur-Rance menhir naise figuuriga 121,8 cm megaliithos- väga suur (mega) kivi. Megaliitiline struktuur e. ehitatud väga suurtest kividest. Men-an-Tol; Cornwall, Inglismaa- kaks pulka ja auk (initsatsiooniriitus- täiskasvanuks saamise või elumuutusega seotud riitus (rebaste ristimine)) Carnac, Prantsusmaa- menhiri põld, suured kiviread kõrvuti ja lõpus üks kiviring Puudub informatsioon, miks need kivid seal nii on. Kermario dolmen- Osad kivid on teiste peale tõstetud , haudehitised
· Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline · 3-lööviline eelkirik ·Lisakabelid
Basiilika kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik ( 3- lööviline, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud) . ÜMARKAAR on üks silmapaistvaim romaani stiili tunnus. PIILARID samba taolised, ainult kaunistuselemendina kasutatav. Esimestel kirikutel lagi puudus (oli ainult talastik või võlvid). Kirikute katmine ristvõlvidega. · Püha Markuse kirik Veneetsia/Itaalia, 5-kuppel kirik. · Pisa toomkirik - Itaalia · Hildesheimi toomkirik Saksamaa · Saint-Sernin Lõuna-Prantsusmaa palverändurite kirik 5 lööviline, 3 transeptiga. · Poitiers Lääne-Prantsusmaa rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Citeaux tsitertslaste keskus ( Ida-Prantsusmaa) · Clunys benediktlaste keskus-põlluharijad ( Ida-Prantsusmaa) oma aja kõige suurem kloostrikirik; 5-lööviline,mille ees veel 3-lööviline eelkirik · Põhja-Prantsusmaa 2-läänetorniga ja 1 nelitistorniga. · Nundi toomkirik Rootsi
suurnike surnukehi · Apsiid asus altar · Kooriümbriskäik - esines harva · Kabelitepärg esines harva · Tornid võisid ka puududa, seista eraldi kirikute kõrval, kahekaupa fassaadil, nelitiste kohal jm. Romaani stiilil euroopa eri osades omapärane ilme · Saksamaal Hildesheimi toomkirik * vararomaani e. Ottode ajal ehitatud *koor idas ja läänes ( viimane mõeldud keisrile) · Lõuna-Prantsusmaal Toulouse'is Saint-Sernin *suur palverändurite kirik *sellest ulatuvad välja 5 kabelit mis moodustavad kabelitepärja *välisvaadet valitseb võimas nelitistorn · Lääne-Prantsusmaa Poitiers *rikkaliku skulpturaalse kujundusega · Ida-Prantsusmaa Citeaux tsistertslaste emaklooster Clunys benediktlaste kloostrikirik *olemas eelkirik ja arvukalt kabelid *oli eeskujuks reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele Maria Laachi kloostrikirik,
teistes kohtades ilmuvad kirikukatusele tornid, torne on mitu ja need on kellatornid. Tüüpiline romaani kirik on Maria Laachi kirik ja just oma katuse poolest. Peaportaalid on gooti ajastul läänes [126] kaaris e. arkaad, kaared omavahel ühendatud piilaritega või antiiksammastega. kõige suurem romaani kirik on hävinud [125] Cluny klooster kirik. oli u. 130 meetrit pikk ja 40 meetrit lai. keskvõlvi kõrgus ~30 meetrit. kloostrist on säilunud vaid 1 sein. Hästi on säilunud St. Sernin Tonlouse'is. Uueks nähtuseks on kabelid. Katoliku usus on väga palju reliikviaid. Mõni tähtsaim kirik võis saada palju kabeleid, muudustub kabelite pärg. selle ümber on krüptid. Saksamaa kirikutest on olulisem Wormsi toomkirik. üks huvitav kaunistus oli ka trifoorium - paksu müüri sees olev kitsas käik mis avanesarkaadina kesklöövi poole. see oli just siis kui empooriume polnud. Hiljem kui enam trifooriume vaja ei läinud siis olid pseudotrifooriumid
ruumiosa kandis ristvõlv. Traveesid kiriku pikisuunas erlaldavaid kaati nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav ehk triumfikaar. Ristvõlv oli samuti väga raske, võlvide kandmiseks oli vaja ehitada massiivsed seinad ja jämedad piilarid. Seetõttu jäid ka aknad väikseks ja kitsad löövid müüride vahel hämaraks. Lõuna prantsusmaal oli mitu koolkonda. Toulouse's ehitati palverändurite kirik Saint- Sernin, mis on 5-löövilise pikihoonega ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja, välisvaadet valitseb nelitistorn. Lääne prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud kuplite reaga, mõned eriti rikkaliku skulptuuri kujundusega. Ida-Prantsusmaa oli 2 mungaordu oluline keskus. Tsistertslased nõudsid lihtsaid ehitis. Põhja-Prantsusmaal ja inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalist inglismaal võib näha roidvõlvi algust.
Seetõttu jäid ka aknad väikeseks ja kitsad löövid müürisammaste vahel hämaraks. Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme. Vararomaani e Ottode ajal (kuni 11. saj keskpaigani) ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel olid koorid nii idas kui läänes, viimane oli mõeldud keisrile. Romaani stiili levik algaski alles 11. saj keskpaigast. Lõuna-Prantsusmaal oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. Sisemised külglöövid jätkuvad ümber koori ja moodustavad kooriümbriskäigu, sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. Lääne-Prantsusmaal on mitmete kirikute löövid kaetud väikeste kuplite reaga. Mõned kirikud (nt Poitiers's) on eriti rikkaliku skulpturaalse kujundusega. Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux's tsistertslased nõudsid lihtsaid, tornideta kirikuehitisi
ja raskepärane, sünnitades nõnda karmi ja piduliku meeleolu. Pidi ju kirik eelkõige väljendama inimlike ja jumalike vahekordade absoluutset muutumatust. Kooriümbriskäik ja kabelipärg lõid omamoodi uue liikumissuuna: piki külglöövi altarini, siis läbi kooriümbriskäigu ja teise külglöövi jälle välja, olles vahepeal kabelipärja kabelites kummardanud reliikviaid, mis oligi üheks põhieesmärgiks. Niisugused kirikud olid Cluny abtkonnakirik ja St. Sernin`i kirik Toulouse`is Cluny abtkonnakirik (nn. Cluny-3, 11.saj., tänaseni on sellest säilinud ainult kaheksatahkne kellatorn ja mõningaid müüriosi) oli viielööviline kahe transeptiga basiilika, mille kooriümbriskäiku avanes suurejooneline kabelipärg. Pealööv oli kaetud silindervõlviga, külglöövides kasutati ristvõlve. Sisearhitektuuris ilmnes mõningaid antiikarhitektuurist lähtuvaid eeskujusid, nt. kannelüüritud pilastrid jm. Kiriku üldpikkus oli ca 190 m, kesklöövi
annaabi.ee 
