jäikuse. Ühelt detaililt eemaldatakse pool selle paksusest ning teiselt lõigatakse samas mõõdus tükk välja. Puit peaks olema sirgesüüline ja defektivaba. Teisenditena kasutatakse ka pool- poolega nurkseotist (L-seotist), ristseotist (X-seotist) ning pool-poolega kalasabaseotist e kalasabalukku. T-seotised T-seotisi kasutatakse täispuidust ja plaatmaterjalist kappide puhul riiulite kinnitamiseks. Liides koosneb täpsest ristikiudu lõigatud soonest, kuhu sobitub teine puutükk. Selle seotise konstruktsiooniline kvaliteet on piiratud ning jäikuse tagamisel on tähtis , et kõik oised oleksid valmistatud täpselt. Kalasabaseotist on kõige raskem teha, kuid oma mehaanilise tugevuse tõttu on see märksa toekam. Mõlemaid seotisi on võimalik valmistada peidetuna (s.t pesa ots ei jää näha ). Harktapid Harktapp on väga sarnane tavalise keeltapiga, kuid lõigatakse vastupidiselt. Jäägi eemaldamine sarnaneb pigem pool-poolega seotise valmistamisega. Tapikeele paksuseks
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 3. SEOTISED PUITTOODETES Puittoodete detailide, koostude, elementide ühendamiseks kasutatakse mitmesuguseid liiteid e. seotisi. Seotise konstruktsiooni õigest valikust sõltub toote vastupidavus, tema püsivus ja pikaealisus. Seotised jaotatakse: • Lahtivõetavad liited • Mittelahtivõetavad liited MITTELAHTIVÕETAVAD SEOTISED LIIMIGA LISALIITEVAHENDIGA Sileda Tappidega Naeltega Puidu- Klambritega
Puitühenduste tutvustus Tauri Punder 2012 Sissejuhatus Puidu ühendamiseks on palju erinevaid tüüpe seotisi. Üks seotise liik on tapp. Need jagunevad omakorda erinevateks tappühenduse liideteks. Seega võib tappühendusliiteid nimetada ka seotisteks. Sileseotis · Sileseotise puhul ei tehta materjali sisselõikeid · Kinnitatakse naelte või kruvidega · Kasutatakse kergemate raamide ja karpide puhul · Video Poolpoolega nurkseotis · Kasutatakse kergemate raamide puhul ·
Kivide paigutust või telliste ladumise skeemi müüritises nimetatakse seotiseks. Muster sõltub seinapaksusest. Seotised tuntakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihilises nn. plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Alumise kihi põikvuugid on ülemise kihi põikvuukidest nihutatud 1/4 tellise võrra, pikivuugid aga 1/2 tellise võrra. Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist. Kuuekihilise seotise koral võib müüritise külgpinnal näha vaheldumisi viit piki- ja üht põikikivirida. Seejuures kaetakse nelja kihi põikvuugid järgmise kihi pikikividega 1/2 tellise pikkuse võrra, viienda pikikivikihi vuugid aga järgmise kihi põikikividega 1/4 tellise võrra. Seina sisemine osa, nn. täidisread võivad kuuekihilise seotise puhul olla laotud neljast pikikivikihist, mis seotakse 5-nda ja 6-nda kihi põikikividega. Tellisseinad Sidemed: Tellisseina erinevate kihtide vahel.
elementide vaheldumisest tekib vuugijoonis, mida nimetatakse seotiseks. Kui tellised pannakse ülestikku alati samas kohas vertikaalsuunas, ei ole tellistel omavahel mingit seost. Siis on müüritis tehtud läbiva püstvuugiga. Sel juhul ei jaotu koormus ühe tellise laiusest kaugemale ja tellised ei seo müüri ühtseks tarindiks. Telliste seotis ehk püstvuukide paigutus erinevatele asukohtadele ülestikku paiknevas müüritisekihtides jaotab tellisseinale tuleva punktkoormuse laiemale alale. Seotise suurus mõjutab ka seda, kui laiale alale koormise mõju tellisseinas jaotub. Et tellismüür, saaks püsiv, peaks seotis olema vähemalt ¼ K (= ¼ tellise mõõtu). (Müüritööd, 2001) 4.2. Vuuk Tellismüür on sama tugev kui selle vuugid. Selleks on vuukidele esitatud teatud nõuded. Vuugid ei tohi olla tühjad, vaid müürimört peab täitma telliste vahe üleni nii püst- kui ka rõhtsuunas. Vuugi pind võib olla kõige rohkem 3 mm tellise pinnast seespool, kui
kivistuma hakkab ta alles peale ülessulamist; et mört ei külmuks enne kivide mördi ladumist, peab ta olema piisavalt soe 3. Keemiliste lisandite kasutamine mördis, mis takistavad külmumist; kasutatakse mitmeid kloriide, potast jne. Kvaliteedinõuded Müüriladumise käigus tuleb süstemaatiliselt kontrollida seinte sirgjoonelisust, müüritise pindade ja nurkade vertikaalsust, ridade horisontaalsust, seotise õigsust ja vuukide paksust, et vea avastamisel kohe oma tegevust analüüsida, vea põhjus välja selgitada ja abinõud tarvitusele võtta. Tellistest ja väikeplokkidest müüritise pinnad ja nurgad ei tohi vertikaalist kõrvale kalduda rohkem kui 10mm korruse kõrguse ja 30mm kogu maja kõrguse kohta. Vuukide paksuse kontrollimiseks mõõdetakse perioodiliselt müüritise viie-kuue kihi kõrgust ja arvutatakse vuukide keskmine paksus. Horisontaalvuugi paksus peab jääma piiridesse 10...
Tellismüüritise seotise arvutus Rõhtjaotus: Tavaline seotis on poolekivi ülekate. Näiteks on kasutatud normaaltellist mille mõõtmed on 250*120*65 mm. Rõhttasandil kasutatakse sel juhul arvutus mõõtmena tellis + püstvuuk. 385 Nii arvutades saadakse: 1) Esimese tellisposti mõõtmeteks on 260+125-10 Lõplik tagatis jaotus õnnestumis kohta saadakse nn. Kuivladumisega. Vajadusel tuleb püstvuugi laiust muuta. Kui soovitakse ¼ K ülekatet siis müüritakse ¾ kivi igas teises kihis seina eri otstesse. Püstjaotus: Püstsuunas arvutatakse jaotus müürikihtidena Müürikihtide kõrgus on kasutatava tellise kõrgus + rõhtvuugi kõrgus. Kui kasutame normaaltellist ja 10 mm vuukituleb müürikiht 65+10 Aknaaluse kõrguseks on 200 mm (näide on tehtud moodultellis kohta mille paksus on 88 ja vuugipaksus 12 mm) Ava kõrguseks on 6*100+12 (1 vuuk) Tellistala kõrguseks 4*100-12 Müüriosa kõrguseks on 2*100 Kogu müüri k...
längus külgedega, enam-vähem lameda põhjaga ja tahutud servadega. Sobib kõige paremini ühejämeduste ümmarguste palkide puhul. - koerakaelanurk õnar tahutakse ainult palgi ühele küljele, õnar on sügavam ja seepärast on teda ka raskem raiuda. - järsknurk puuduvad kaldpinnad, seotise kohal on palk neljakandiliseks tahutud, sisselõiked mõlemal pool, nii üleval kui all. Lühinurkade põhitüübid: - kalasabanurk vanim ja tuntuim - läbiulatuva hambaga nurk täisnurkselt paiknevate pindadega - peithammasnurk analoogiline läbiulatuva hambaga nurgale, kuid selle hammas ei ulatu nurga välisnurgani.
Vahelae kohal ülal ja all kandva seina või posti vertikaalne telghälve olla kõige rohkem 8 mm Müüritud tarindi kõverus võib olla kõige rohkem H250(10mm) Rõhtvuugi hälve horisontaalsirgest võib olla kõige rohkem 15 mm kahe meetri kohta kuid mitte rohkem kui 20 mm 10 meetri kohta MÜÜRI PINNA KVALTEET Puhasvuuk müüriga on tegemist kui valmistöö vuugid on sirged, ühepaksused ja siledad ning püstvuugid seotise kohalt kohakuti. Tellistel ei tohi olla mördi jälgi ega pritsmeid, nätavale jäävad tellise ääred peavad olema terved ja tellised ei tohi erineda kvaliteedilt ega toonilt. Müüritis on poolpuhas, plaatimis- või tasandamiskõlblik kui tarind on sirge ja pinna poolest ühtlane, tellised on küll sirged aga on lubatud suuruse erinevused. Löögijäljed ning pinnal mördiplekid
B 3. RIDA 4. RIDA B 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 12 3 ) P L O K K S E O T I S E J A M I T M E K I H I L I S E S E O T I S E V Õ R D L U S Seotise liik Iseloomustus Plokkseotis Mitmekihiline seotis 1. Pikikiviread 2. Täidisread (kvalifikatsioon) 3. Tugevus 4. Mittetervete kivide vajadus 5. Tootlikkus 6. Soojapidavus 7. Pragunemiskindlus 4 ) K E R G S E I N A D 4.1.3 TELLISTE LADUMINE TÖÖRIISTAD KONTROLLMÕÕTERIISTAD 4
Lastemööbel (toolid, taburetid, järid, pingid) Lauad (söögilauad, diivanilauad, töölauad ) Voodid ( koosneb karkassist ja eraldi madratsist Pehme mööbel ( diivanid, tugitoolid) Mööblitoodete liigitus vastavalt konstruktsioonile Mittelahtivõetav mööbel – toote seotised on mittelahtivõetavad, toode koostatakse valmistajatehases Lahtivõetav mööbel – toote seotise on lahtivõetavad kasutades koostefunrituuri, toode koostatakse tarbija juures . Liigitus erinevate tunnuste järgi . Statsionaarne mööbel Teisaldatav mööbel Sisseehitatud mööbel Teisendatav ehk transformeeritav mööbel – tooted mida saab kasutamise käigus muuta ja mis mis võivad täita erinevaid funktsioone. Mööbliesemed koosnevad paljudest erinevatest detailidest
Massiivsein on tänapäevaseid nõudeid arvestades liiga väikese soojapidavusega. Nõuetele vastavad seinad oleksid liiga paksud, rasked ega oleks ökonoomsed. Seotised: Kahekihiline plokkseotis: plokkseotis: vahelduvad põiki- põiki- ja pikikiviread omavahel; Mitmekihiline seotis (kasutatakse kuue-kuue- ja neljakihilist seotist): kuuekihilise seotise puhul laotakse kuni 5 rida telliseid kohakuti, ilma sidumata põiki müümüüri. ri. Jä Järgneb siderida ja uuesti 5 kohakuti rida; Ristseotis: erineb plokkseotisest selle poolest, et kõik põikkivid asetsevad kü küll kohakuti, kuid pikikivid on igas jä järgnevas pikikivireas
y = [A (We - Wv) ] / 100 , kus A - detaili mõõt laiuses või paksuses, mm; We - puidu niiskus eseme ekspluatatsioonis, %; Wv - puidu niiskus esemes tema valmistamisel, %; - kuivamis-paisumise koefitsient. Kuivamise-paisumise pinged puidus võivad ületada puidu tugevust ja ulatuda 100 kg/cm2 ja rohkemgi. 3.2.1. Tisleriseotised Puittooted koosnevad detailidest, koostudest (sõlmedest) ja elementidest (gruppidest), mis ühendatakse omavahel erineval viisil. Seotise konstruktsiooni õigest valikust sõltub toote vastupidavus, tema vormipüsivus ja pikaealisus. Kõik ühendused jagatakse kahte suurde rühma: lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad seotised. Mittelahtivõetavad seotised: liimiga ja lisavahendiga Liimiga: sileda vuugiga või tappidega (nurkseotised:otseseotised, T-seotised, kastseotised). Seotised pikkuses(kaldliide,kiilliide), laiuses (täis- ja poolpunniga, liistuga, tüüblitega) Lisavahenditega: naelad, puidukruvid, klambrid 3.2.1.1
· Raamiprusside vahe täidetakse harvade ribidega või ka lamellidega,plaaditükkidega,liimitud vineeridega või muu taolise tootmisest ülejäänud materjaliga. · Võib olla toodetut kas spoonist või kartongist kärgtäidisega Liimpuit ehk laudkilp materjal · Antud materjali nagu tisleri plaatigi on võimalik valmistada ettevõttes kohapeal. · saadakse lattide kokku liimides mitmesuguste servseotiste abil,tavaliselt sileserv seotise abil. · Võrreldes tisleriplaadiga on tõsised probleemid kõmmeldumise ja kaardumisega ühekihilise plaatide korral. · Kaardumise ja kõmmeldumise vähendamiseks tuleb arvestada järmiste asjaoludega: a)laudkilpide liimimiseks kasutavate lamellide laius ei tohi olla üle 70 mm,mida kitsam seda kvaliteetsem. b)latid tuleb asetada kilpi aastarõngastega vaheldumisi suurema väljatuleku %
Tavaliselt kasutatava betooni normsurvetugevus fck ja normnihketugevus f cvk, mida võib arvutustes kasutada, on toodud tabelites (isas lk.2), vastavalt betoonooi tugevusklassile. 4. MÜÜRITISE TÖÖTAMINE. MÜÜRITISE OMADUSED. Müüritise tugevust mõjutavad järgmised tegurid: - kivi tugevus; - mördi tugevus ja konsistents; - kivi pinna puhtus; - kivi pinna siledus; - kivi veeimavus; - vertikaalsete vuukide täitmise aste; - seotise liik; - töö kvaliteet. 4.1. MÜÜRITISE TUGEVUS. Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. Müüritise arvutuslik nihke- (lõike)tugevus fvd = fvk / M. Müüritise arvutuslik paindetugevus fxd = fxk / M. M on müüritise materjali osavarutegur (tabel 1, lk. ) fk on müüritise normatiivne survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist. Müüritise normatiivne survetugevus.
annaabi.ee 
