Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST ABIKS KULTUURISÜNDMUSTE KAJASTAMISEL Mis on kultuur? Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul),
Semiootika konspekt Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles m...
Mõistete „häbi“ ja „hirm“ semiootikast kultuurimehhanismis1 1. Etnograafias ja sotsioloogias on peale Levi-Straussi töid kinnistunud kultuuri määratlemine inimese loomulikku käitumist reguleeriva lisapiirangute süsteemina. Nii näiteks kuulub sugutung kui vajadus looduse poolele, kuid pärast lisakeeldudele allutamist (suguluse, koha ja ajaga seotud keelud; juriidilise või kirikliku heakskiidu/keelu olemasolu jms) taganeb looduslik funktsiooon kultuurilise ees. 2. Psühholoogilisest vaatepunktist võib kultuuritüübi poolt sätestatavat piirangute sfääri jaotada kaheks valdkonnaks: need, mida reguleerib häbi ja need, mida hirm. Teatud mõttes võib neid samastada triviaalse jaotusega moraalsete ja juriidiliste käitumisnormide vahel. Kuid selline samastamine ei seleta kõike. 3. Kollektiivis langeb grupi, mida organiseerib häbi ja grupi, mida korrastab hirm, eristamine kokku jaotusega „meie – nemad“. Piirangute iseloom, mis pannakse „meile“ ja...
Märgid ei pruugi alati olla märgid. ASJAD&MÄRGID Asjad, mis on tajutavad, ei vaja märke enese tajutavaks tegemiseks. Asjad, mis ei ole tajutavad ja seega vajavad märke, et saada tajutud. Nt hing – mei ei näe, kuid näeme liikumist. Asjad, mis on täielikult mittetajutavad, ei ole ka märkide abil tajutavaks tehtavad. Meil ei ole vaja märke tähistamak asju, mis on juba tähistatud. Maailm on juba märkide abil meile mõistetavaks tehtud ja teat ühikuteks jagatud. Umberto Eco. Semiootikast. *EPURON wind energy reklaam Wind Man vt netist videot!!! Kuidas me oskame millestki midagi muud välja lugeda? Läbi sarnasuse – ikoon Läbi faktilise seose – indeks Läbi kokkuleppe, harjumuse – sümbol. Märgi teke – märkide toimimise mehhanism Nähtuse eristamine Nähtuste omavahel seostamine Nähtuste äratundmine Suitsu ja tule seostamine
teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist? Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete 25 põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Kirjandusteooria koolkonnad Eraldi käsitleti loengutes soouurimuslikku perspektiivi kirjandusteaduses, postkolonialilismi, poststrukturalismi ja postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu „Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja – suunad“ konspektis. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad
Comte, Auguste prantsuse filosoof. Pani aluse positivismile, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Emile prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ühiskond objektiveeritud ideede süsteem. Ühiskonnad arenevad lihtsamast keerulisemaks. +Eco, Umberto itaalia semiootik, filosoof, kriitik jne. Kirjutanud arvukalt teoseid semiootikast. Kaasaegse esteetika spetsialist. Eliade, Mircea Rumeenia päritolu usundiajaloolane ja romaanikirjanik. Tuntud usundiloo uurijana. Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks. Foucault, Michel prantsuse filosoof; palju mõjukaid töid. Prantsuse stukturalismi peaarendaja. Frazer, James inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi
keskonnaga. Looduskirjandus - Sisaldab loodusloolist informatsiooni, Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja suunab lugejat sama kogema), Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist EELPOOL VASTATUD Kirjandusteooria koolkonnad Eraldi käsitleti loengutes soouurimuslikku perspektiivi kirjandusteaduses, postkolonialilismi, poststrukturalismi ja postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu „Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja –suunad“ konspektis. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas?Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised
inimesed olema eetika objektiks. Loomaõigusluse küsimuseks on, et kuidas laiendada eetika objektide hulka: Keskendudes eri elusolenditele ühisele aistmisvõimele. Lükates ümber argumente, mis näitavad inimest ülejäänud loodusest kõrgemal seisvana (eriline side jumalaga, hinge olemasolu, mõtlemisvõime, vaba tahe jms). Küsimuseks loomaõigusluses jääb, kas kõik loomad on eetika objektid või ainult mõned (eri autorite seisukohad erinevad). Semiootikast mõjutatud autorid (Tønnessen, R. Accompora, D. Martinelli) on pakkunud välja, et väärtustamise aluseks võiks olla Umwelti ehk subjektiivselt tajutud tähendusliku keskkonna olemasolu. Inimkeskne on looduskaitseline paradigma (nature conservation), mis taotleb massiivsete loodusalade säilitamist inimmõjust puutumatuna. Peamised argumendid, millest looduskaitseline vaateviis lähtub: Puutumatu loodus kui paik, kus inimene saab hoida ja taastada oma
- Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" (Kristuse müüt, piiblimüüdid, kunstnikumüüt, nõukogude reaalsuse mütologiseerimine; teose tähendus kujuneb müütide varal väljendusrikkamaks). Kirjanduse ümbertöötluses jääb müüt püsima. Kirjandusteooria koolkonnad Eraldi käsitleti loengutes soouurimuslikku perspektiivi kirjandusteaduses, postkolonialilismi, poststrukturalismi ja postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu ,,Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja suunad" konspektis. 1. Uuskriitika märksõnaks on 'lähilugemine'. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Uuskriitika sai alguse 20. sajandil. Moto: tekstikesksus. Oluline on kirjandus kui keel, mis erineb teaduskeelest ja teabekeelest. Lähilugemine detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs. Uuskriitikute jaoks tähendab see, et tekst on mitmetähenduslik. 2
3) Vorm ja tehnika on teate sisust olulisemad. Need kolm tunnust rõhutavad mudeli konkurentsivõimet, aktuaalsust/põgusust ja objektiivsust/neutraalsust. · 4.mudel retseptsioonimudel (meedia diskursus, kodeerimine ja dekodeerimine) Võib mõista kui käsitlust lähtuvalt paljudest erinevatest vastuvõtjatest, kes ei tunneta ega mõista teadet kui saadetut või väljendatut. See mudel seostub rohkem kultuuriga kui sotsiaalteadusega (algus semiootikast, diskursusest jms). Mudeli põhiomaduseks on tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise käsitlemine vastuvõtjast lähtudes. Meediateated on alati avatud ja mitmetähenduslikud ning neid interpreteeritakse vastavalt kontekstile ja vastuvõtjate kultuurilisele eripärale. Stuart Halli teooria kodeerimise ja dekodeerimise kohta. Iseloomustab teleprogra,mmi kui tähenduslikku diskursust, mida kodeeritakse vastavalt
sisu ja vormi. väidab, et formalistid pöörasid sisu ja vormi suhte tagurpidi, aga ei muutnud tegelikult midagi (ehkki sisu muutus väliseks, vorm sisemiseks struktuuriks). Väidab, et katsed ületada sisu ja vormi vastuolu ei ole andnud rahuldavat tulemust, ikka mõistetakse kirjandusteost nagu karpi, mida lugeja avab( ja pole vahet, mida ta sealjuures seesmiseks või välimiseks nimetab) 3) De Man räägib Saussure`i semioloogiast ja Peirce`i semiootikast, semiootika ei piirdu semantikaga (lingv. tähenduses), vaid uurib märke kui tähistajaid. Tema eelis on see, et ta ei küsi, mida tähistajad tähistavad, vaid kuidas nad tähistavad. Arutleb Saussure`i ja Jakobsoni üle. Kirj. teos on teade, mis on suunatud iseendale, teine lähtepunkt on märgi konventsionaalsus. Kirj. teost nii vaadeldes võime referentsiprobleemi kõrvale jätta. Võitlus referentsi autoriteediga. Semioloogia lõhub müüdi märgi ja referendi semantilisest vastavusest.
Visuaalkultuuri uuringud /kaks tähendust 1) kunstiajaloost välja kasvanud uurimissuund, mis püüab avardada senist kitsapiirilisemat lähenemist ja uurida kõikvõimalikke möödaniku kunstiteoseid ja visuaalset keskkonda. 2) kultuuriuuringutest välja kasvanud uurimissuund, mis keskendub ennekõike tänapäeva visuaalse keskkonna analüüsimisele (meedia, tv, veeb, filmid, reklaam jms) Metodoloogiliselt on tegemist väga kirju ehk hübriidse valdkonnaga, kus kasutatakse meetodeid semiootikast, meediauuringutest, filmiteooriast, reklaamiteooriast, psühhoanalüüsist, soouuringutest, kunstiajaloost. Kultuuriajaloo kontekstis mõistetakse visuaalkultuuri uurimise all katset rekonstrueerida mingi kultuuri visuaalne keskkond: milline oli visuaalse teabe tähtsus, funktsioon ja iseloom mingis kultuuris mingil ajaperioodil. Visuaalkultuuri ajaloos pole oluline eristada "head" ja "halba" kunsti; eesmärk pole uurida vaid "suuri" kunstiteoseid, vaid mõista mingit
Saab rääkida kolmest suuremast voolust, mis lähtuvad klassikalisest struktuuri mõistest: Strukturalism, kus kirjandusteksti vaadati autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast. Tuntumad esindajad on Greimas, Levi-Strauss ja Barthes. Narratoloogia, mida võib tinglikult nimetada ka tänapäeva strukturalismi vormiks. ENE määratluse järgi lähtub narratoloogia semiootikast ja strukturalismist ning vahe eelpool nimetatud strukturalismiga seisneb eelkõige narratoloogia laiemates piirides. Jätab alles "süvastruktuuri" mõiste, mis on teose aluseks. Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk
Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil - (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) Grice’i koostööprintsiip - kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) Vestlusanalüüs - Uurijaid huvitab, milline on inimeste vestluse struktuur ja kuidas seda sotsiaalselt luuakse • Termin pragmaatika Morriselt (1938) semiootikast: kolm märkide uurimise valdkonda 1) süntaks (märkide omavahelised suhted), 2) semantika (märkide ja objektide suhted) nt Anna teed märk 3) pragmaatika (märkide ja interpreteerija suhted) kes tõlgendab märki • Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. • Kui on abstraheerutud kasutajast ja analüüsitakse ainult väljendi vastavust maailmale, on tegemist semantikaga.
all pakkus suurt huvi. Põnev oli ka see, et poisid kond. Kasulik ja kogemusi andev on see seiklus- pidid tüdrukutele jumestuse tegema. rada igatahes. Alati ei osutugi tugevamaks see võistkond, kus kõige paremad sportlased, olulise- Lisaks veel moderntantsu tunnid, loengud teatri- maks teguriks saab kaaslaste abistamine ja koos- semiootikast ja dramatiseeringust. Ja muidugi suure töö. ühislavastuse loomine ja etendamine Laulasmaa Resorti vabaõhulaval, kus lavastaja rollis oli Kristel Venno Loosaar oma noortetiimiga tõi laagrisse pro- Elling Von Krahli teatrist. jekti "Küpsistega AIDS-i vastu". Huvitavad testid
annaabi.ee 
