Searle jagab kõneteod 5 suurde klassi: tõdemused, tundeväljendused(kirjeldavad olukordi ja tundeid), kohustumised, juhised ja kehtestused( muudavad olukordi,maailma korraldatakse ümber sõnade järgi, mitte vastupidi) Kohustumised, juhised ja kehtestused muudavad olukordi: maailma korraldatakse ümber sõnade järgi, mitte vastupidi. = radikaalne nägemus: ühiskond, inimkultuur ja kogu tsivilisatsioon on kõnetegude tulemus. Semiootikakoolkonna käsitlus, mis on märk Semiootika keskne termin on ,,märk. Märkide ja nende toime uurimist nimetatakse semiootikaks. 3 põhiobjekti märk, kood, kultuur. Sem keskendub oma tähelepanu tekstile ning vastuvõtjale antud positsioonile. Märk saab rähenduse alles siis kui me seda tõlgendame tähendust kandvana. Semiootiline kolmnurk(tugineb Ferdinand de Saussure arusaamisele märgist):märk ei ole keelevälise asjaga vahetult seotud, seos kujuneb mõiste vahendusel
Hirm ja segadus Juri Lotman Juri Lotman oli juudi päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog. Maailmakuulsa Taru-Moskva semiootikakoolkonna üks asustajaid, pikaaegne Tartu Ülikooli professor. Lotman on andnud suure panuse humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse. Tema teos ,,Hirm ja segadus" on Mihhail Lotmani koostatud esseekogu Juri Lotmani hilisloomingust, mille põhieesmärgiks on semiootiliselt analüüsida hirmu- ja segadusmehhanismide toimimist kultuuris. Mis on üldse semiootika? Semiootika on põhimõtteliselt teadus märkidest. Uurib,
sõltuvatest elementiest koosnevaid süsteeme, mis saavad oma keskkonnalt sisendi(energia, materjali, andmed) ning muudavad selle läbilaske kaudu väljundiks. 3kordne selektsioon:info, sõnum ja arusaamine. BOONUS: J.Fiske eristas Semiootikakoolkonda(2) ning protsessikoolkonda, James Carey Transmissioonimudelit(=protsessikoolkond 1) ja ,,Rituaalset vaadet"(3). Niklas Luhmann Süsteemiteoreetilist kommunikatsioonikäsitlust(4). Protsessikoolkonna ja semiootikakoolkonna erinevused: P's uuritakse protsessi, kus üks isik mõjutab teise käitumist/meeleolu, S's uuritakse teksti ja kultuuri(tähenduste loomist ja vahetamist) 3 lähenemisviisi kommunikatsioonile: mehhaaniline-sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale(realistlik) Sotsiaalkonstuktsionistlik-komm on interaktsioonide tulemus, mille käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi(konstruktivistlik) Süsteemne-komm on sõnumite loomine through-puti abil. Mis toimub sõnumitega kui need
aastal püstitatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi mälestussammmas (skulptor Otto Strandman). TRÜ professorkond koosnes valdavas osas veel 1960. aastatelgi Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis hariduse saanutest, kes kindlustasid õppe- ja teadustegevuses ning traditsioonides järjepidevuse. TRÜ erilisus seisnes kitsa erialaga akadeemiliste spetsialistide unikaalsuses ning globaalse tähendusega koolkondade rajamises: keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, strukturaalse semiootika ja Tartu semiootikakoolkonna rajaja Juri Lotman, keeleteadlane, eesti foneetikateaduse algataja, fennougristikakoolkonna rajaja Paul Ariste, orientalist ja polüglott Pent Nurmekund, kunstiajaloolane Voldemar Vaga, botaanik ja biogeograaf Viktor Masing, arstiteadlane-kirurg Artur Linkberg, füsioloog Elise Käer-Kingisepp jpt. Üliõpilaskonna ja õppejõudude, teadurite jt suhtumine ning hoiakud eestikeelse ja -meelse ülikooli säilitamisel võimaldasid taastada Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli. Aastad
Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide (sealhulgas molekulide) kasutamist elusate märkide poolt, mitte lihtsalt kui molekulide kogumit ja keemilisi reaktsioone. * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke problem. On semiootika valdkond, mis vaatleb kultuuri kui semiootiliste süsteemide kogumit. Kultuurisemiootika kujunes välja 1970. aastail, suurestiTartu- Moskva semiootikakoolkonna ja Juri Lotmani tööde tulemusel. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu, on inimühiskonna elu eri valdkondi märgiprotsesside vaatepunktist käsitlev semiootika haru. Sotsiosemiootika tähelepanu keskmes on märgikasutuse individuaalsed ja subkultuurilised erinevused. * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu, põhi uurimisobjekt on inimestevaheline kommunikatsioon. *üldsemiootika - teoreetiline uurib märke ja kuidas tekib tähendus
käsitlus on suhtluse elementide keskne. Vaikimisi võrdsustab Maletzke massikommunikatsiooni ja kommunikatsiooni see tuleb hästi esile suhtluse määratluses, mis saadab pakutud skeemi. Jakobsoni mudel Jakobsoni 1960. aastal esitatud kommunikatsioonimudel on keerukam kui eelmised. Keeleteadlasena tundis ta huvi tähenduse ja sõnumi sisestruktuuri vastu ning ehitas sellega silda protsessi- ja semiootikakoolkonna vahele. Jakobsoni mudel on kahetasandiline. Ühel tasandil esitab ta kuus tegurit, ilma milleta ei ole suhtlus võimalik. Teisel tasandil kujutab ta aga neid funktsioone, mida iga tegur täidab. Jakobsoni mudel on lineaarne. Selles lähetab saatja vastuvõtjale sõnumi. Jakobson võtab arvesse, et sõnum peab viitama muulegi kui iseendale. Ta nimetab seda kontekstiks. Jakobson lisab kontekstile veel kaks tegurit. Üks neist on kokkupuude, kontakt. Selle all peab
last). vaatleme Need kolm ei ole kolm eraldi kõnetegu, vaid ühe kõneteo Neid dimensioonid neid ei saa teistest eraldi sooritada. Ütluses võib alati Kood (=reeglid) tagab, et määrmatuse (korrapäratuse) leida neid aspekte. asemele astub tõenäosuslik kord. 4 Semiootikakoolkonna kommunikatsioonikäsitlus See ei ole objektiivne reaalsus, vaid ainult . Semiootika keskne termin on ,,märk. Märkide ja nende Kood on , mis võimaldab kommunikatsioonis toime osalejate vastastiktoimet (interaktsiooni). uurimist nimetatakse semiootikaks. Nii nagu märgid (märkija ja märgitu), pole ka kood
inimteadvust struktureeriv alus. Uuris ka müüdi struktuuri ja kasutas selleks binaarseid opositsioone. Lévi- Straussi järgi töötab inimaju alateadlike binaarsete opositsioonide põhimõttel. Taolised universaalsed kahest liikmest koosnevad vastandused ilmnevad sugulussüsteemides, müütides ning mujalgi kultuuris. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi ja peab inimkonna suurimaks väljakutseks hoida kultuurilist mitmekesisust. Lotman, Juri - Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutajaid, kauaaegne Tartu Ülikooli professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Eristas esimest korda primaarseid ja sekundaarseid modelleeritavaid süsteeme, tegeles ka biosemiootikaga. Võttis kasutusele semiosfääri mõiste. Lyotard, Jean-François - prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja -
Jung, Carl G. Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. +Kristeva, Julia prantsuse semiootik. Võttis kasutusele mõiste ,,intertekstuaalsus". +Levi-Strauss, Claude prantsuse 20. sajandi mõjukaim sotsiaalteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid. Lotman, Juri Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutaja, kauaaegne TÜ professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Lyotard, Jean-Francois prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja. Malinowski, Bronislaw poola päritolu antropoloog. Etnoloogia funktsionaalse suuna rajajaid. Marcuse, Herbert ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja. Marx, Karl saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marxi
väärivad matemaatik Jaan Sarv, keemik Paul Ideoloogilise surutise eest Venemaalt Tartu Kogerman, arstiteadlane Mihkel Kask, botaanik suhteliselt vabameelsematesse oludesse Hans Trass, majandusteadlane Uno Mereste. pagenud Juri Lotman rajas ülikooli juures nn. Tähelepanuväärsed olid eesti astronoomide TartuMoskva semiootikakoolkonna ja kujunes (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno maailma üheks autoriteetsemaks semiootikuks. Veismann) saavutused. Et Tartu tähetorn ei vastanud enam kaasaegsetele vajadustele, Kirjandus ehitati Tõraverre moodne observatoorium, mis Sõjajärgse eesti kirjanduse arengus peegeldu sai muuhulgas helkivate ööpilvede uurimise
Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide (sealhulgas molekulide) kasutamist elusate märkide poolt, mitte lihtsalt kui molekulide kogumit ja keemilisi reaktsioone. * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke problem. On semiootika valdkond, mis vaatleb kultuuri kui semiootiliste süsteemide kogumit. Kultuurisemiootika kujunes välja 1970. aastail, suurestiTartu- Moskva semiootikakoolkonna ja Juri Lotmani tööde tulemusel. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu, on inimühiskonna elu eri valdkondi märgiprotsesside vaatepunktist käsitlev semiootika haru. Sotsiosemiootika tähelepanu keskmes on märgikasutuse individuaalsed ja subkultuurilised erinevused. * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu, põhi uurimisobjekt
Vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest seostest.[1] Teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule. Suuna liikmete hulka kuulusid Viktor Sklovski, Juri Tõnjanov, Boris Eichenbaum, Roman Jakobson jt. Vene formalismil oli tugev mõju Mihhail Bahtini ja Juri Lotmani vaadetele ning kirjandussemiootika ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna arengule. (3) Praha lingvistikaring lähenes keelele eelkõige fonoloogiliselt. Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja)
sõltumatult teose tekstivälistest seostest, teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule, suuna liikmete hulka kuulusid Viktor Sklovski, Juri Tõnjanov, Boris Eichenbaum, Roman Jakobson jt, vene formalismil oli tugev mõju Mihhail Bahtini ja Juri Lotmani vaadetele ning kirjandussemiootika ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna arengule. Praha lingvistikaring - lähenes keelele eelkõige fonoloogiliselt, Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja), Nikolai Trubetzkoy fonoloogia rajaja
kommunikatsiooni analüüs aitab meil paljuski mõista Ameerika vallutamise käiku. Eraldi võiks esile tuua Cortési omalaadset semiootilist geniaalsust, kes leiutas uusaegse semiootilise sõja, mida me praktiseerime veel tänapäevalgi." Kokkuvõte Kultuuriajaloo ja kultuurisemiootika dialoog on üks võimalikke kultuuriajaloo uusi arengusuundi, mis olulisemas osas alles ootab teostamist. Kõige viljakam tundub dialoog Tartu-Moskva semiootikakoolkonna (eeskätt Lotmani ja Uspenski) tööde ja uue kultuuriajaloo vahel. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Kultuuriajaloo väljakutsetest Metodoloogilised väljakutsed: kultuuriajalugu ei ole enam n-ö ajalooteaduse avangard, lisandunud on uued ja atraktiivsemad suunad, nagu globaalne ajalugu (global history), keskkonnaajalugu
annaabi.ee 
