19. Sajandil tekkinud lavamuusika meelelahutuslik žanr – operett Eelkäijad olid Prantsuse koomiline ooper ja vodevill Tavaliselt lõbusasisulised Kergesti meeldejääv meloodia Tantsul ka suur roll – seltskonnatantsud tavaliselt Varaseim suund – Prantsuse operett – Jacques Offenbach Hilisem - Klassikaline Viini operett – Johann Strauss noorem Uus-Viini operett – Ferenc Lehar ja Imre Kalman Klassikalise Viini opereti tüüpilised rollid on kaks tegelase paari Operetižanri rajajaks peetakse Jacques Offenbachi, „Orpheus põrgus“ Tants kankaan Klassikalise Viini opereti rajaja on Johann Strauss noorem – valsikuningas – „Ilusal sinisel Doonaul“
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal tants ja muusika 19. ja 20. sajandi vahetuses sündis vabavormilisem plastika. 20.sajandil (aastail 1920-1930) levisid Euroopas paljud uued seltskonnatantsud tango, tsarlston, fokstrott. Ka balletimaailmas toimusid muudatused, vabavormilisem plastika mõjutas klassikalist balletti - laineid hakkas lööma moderntants, mille kuulsaimaks esindajaks ning loojaks oli Isadora Duncan. Tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid. Muusikavaldkonnaski toimusid mõningad muudatused. USA-s kogus populaarsust dzässmuusika, eriti New Yorgis, mistõttu sai New York ,,maailma kultuurikeskuseks",
.....................................................................................5 KEHAKALLUTUSED.....................................................................................................................................6 SAMMU SUUND JA TANTSIJA ASEND RUUMI SUHTES...................................................................... 6 STANDARDTANTSUD..................................................................................................................................7 Seltskonnatantsud Eestis...............................................................................................................................7 Seltskonnatantsud tänapäeval.......................................................................................................................8 Aeglane valss................................................................................................................................................8 Fokstrott.......................................
Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango. Balletimaailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas Naised said valimisõiguse. Söja-ajal tegid naised edukalt meeste töid ja see töstis nende enesehinnangut. Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid öiguseid. Nad ei tahtnud olla teisejärgulised inimesed, kelle koht on põhiliselt köögis
Peaosatäitjateks on 2 armastajapaari (sopran ja tenor või bariton, kellele vastandub koomiliste osatäitjate paar) OPERETI AJALUGU Operett kujunes välja 19.saj keskel Pariisis. Opereti eelkäijateks olid itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (laulu ja tantsuga muusilaline näitemäng) Operetimuusika aluseks oli libreto, mis oli enamasti humoorikas ja päevakajaline. Heliloojaid inspireerisid parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud Vokaalpartiid olid lihtsad, esitajateks professionaalsed lauljad. OPERETI AJALUGU PRANTSUSE OPERETT VIINI OPERETT Esindajaks Johann Strauss jun. Tõi operetti valsi.
Transpordi areng võimaldas rohkem reisida. Tugevnesid sidemed linnade ja maakohtade vahel. Suurlinnades tekkinud ideed ja liikumised levisid ka maale. 5.Saavutused muusikas ja tantsus. Esimese maailmasõja ajal tekkis Usas uus muusikalise lavateose liik muusikal. Euroopasse levis pärast II maailmasõda. Usas sündis ka 20.sajandi algul dzass. Pärast Imaailmasõda said dzässikeskusteks Ne York,Chicago ja Kansas City. 192030.aastatel levisid Euroopas populaarsed seltskonnatantsud nagu fokstrott, tsarlston ja tango. Balletimailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. 20.saj algul tekkis Usas modern ehk vabatants, mille loojaks peetakse Isadora Duncanit. Ta ei tunnistanud tantsus mingeid reegleid ning lähtus keha loomulikust liikumisest. 6. Kuidas mõjutas valitsuse ideoloogia teaduse, tehnika ja kultuuri arengut. Totalitaarsetes riikides tahtsid võimukandjad saavutada kontrolli inimeste meelsuse üle
tantsudes võivad naiste tantsusammud olla palju keerulisemad kui meestel ning tantsides ei ole paar nii ligistikku mis tähendab ,et mehel pole nii suurt kontrolli. Kuid selle mõistmiseks tuleks kõigepealt selgeks teha mis ikkagi on seltskonnatants. Seltskonnatantsude all mõistetakse põhilisi tantsukursustel õpetatavaid tantse. Laiemas mõttes on seltskonnatants mistahes liikumine muusika saatel, seega võiks väita , et seltskonnatantsud on eksisteerinud samakaua kui inimkond. Tõsi mingil ajaloo etapil hakati samme üles kirjutama, neile anti nimetused. 1900.aastate alguses hakkas Inglismaal välja kujunema tants, mis põhines loomulikul liikumisel ja seda edasi arendades on jõutud tantsuni, missugusel kujul ka meie seda tänapäeval tunneme. Inglismaal välja kujunenud seltskonnatantsu liigitatakse standardtantsudeks ja ladina-ameerika tantsudeks,
Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskajal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi - liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. 2. Operett (õp. lk. 64) Kes loovad? Operetimuusika kirjutamisel on heliloojale inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kes esitavad? Operetti esitavad professionaalsed lauljad ja tantsijad. Operettis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. + Koor, ansambel, orkester, dirigent. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Retsitatiiv 3) Koor Tuntud heliloojad ja teosed J. Offenbach „Orpheus põrgus″, „Ilus Helena″ J. Strauss noorem „Nahkhiir″, „Mustlasparun″, „Viini veri″ I
Ka Eestis on seltskonna- ja võistlustantsu kui iseseisva kunstilis-sportliku distsipliini populaarsus tublisti kasvanud. Korraldatakse tantsuvõistlusi nii noortele kui ka vanadele. Eesti üks tuntumaid tantsimisega seotud telesaateid on ,,Tantsud tähtedega", kus koos professionaalsete tantsijatega astuvad üles kuulsad inimesed poliitikud, lauljad, näitlejad, kulturistid, toimetajad, ärimehed, modellid, koolitajad, sportlased jt. Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt. Mitmed neist olid välja arenenud rahvatantsudest. Seltskonnatantsud Eestis. Eestis olid 19. sajandi lõpuks lisaks kohalikku päritolu rahvatantsudele tuntuks ja omaseks saanud välismaist päritolu seltskonnatantsud polka ja valss. Neile lisandusid krakovjakk ( krakowiak ), reilender ( rheinländer ), tuustep ( two- step), padespann ( pas d'espagne ), padegras ( pas de patineur ), kikapuu (cicapo,
balletirühm. Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajateni laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab Itaalia keeles väikest ooperit. Opereteti eelkäijateks olid Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill. Ka operetimuusika aluseks on libreto, mis on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Operetimuusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kuigi võrreldes ooperiga on operetis vokaapartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust, esitavad neid siiski proffessionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, andsambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem.
Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsude hulka kuuluvad näiteks boogaloo, boolero, bossa nova, carimbó, charanga, conga, cumbia, forró, maxixe, pachanga, rueda de casino jpt. SISSEJUHATUS Seltskondlik tantsimine, peaks pakuma kosutust ihule, hingele ja vaimule. Selleks et tantsimisest naudingut tunda, ei ole tegelikult vaja osata ja teada palju. Tuleb vaid tantsimisel harjuda seisma, astuma ja pöörduma sama loomulikult kui igapäevases elus. Kõik nüüdisaegsed seltskonnatantsud põhinevad inimese loomupärasel liikumisel. Nad on rahva tantsulustist sündinud. Tantsutehnika on aegade jooksul kujunenud kogemuste ja võtete kogum, mis aitab inimesel ühtemoodi nii tantsimise kui ka kõndimise või jooksmisega toime tulla. Pärast seda kui võistlustants lõplikult eraldus seltskonnatantsust, langes peosaalides tantsutase, kuid laienes seltskonnatantsu harrastamine muud moodi. Võistlustantsu kollektiivide kõrvale tekkisid ka lihtsalt tantsuhuviliste
plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. Tantsu liigitatakes: Tantsitakse üksi, paaris või hulgakesi. Eristatakse rahvatantsu, seltskonna ehk peotantsu ja lavatantsu. Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lavarahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Seltskonnatants on tantsimine kui seltskondlik ajaviide ja meelelahutus või sel eesmärgil tantsitav tants, eriti Lääne kultuuriruumi kontekstis. Seltskonnatantsud tänapäeval: Tänapäeval tantsitakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enamvähem praegusel kujul välja 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott ja rumba, samuti viini valss, tango, samba ja tsatsa
Konveierid Uued elektrilised tarbekaubad Sidetehnika 1920 alustati ringhäälingusaadetega 1930 televisiooni regulaarsed proovisaated Sisepõlemismootorid 1930 autod 1937 ületati lõunapoolus, põhjanaba 1919 esimesed lennud üle Atlandi ookeani 1930 reaktiivlennukid 1920 lisati filmile heli 1920 tummfilmi õitseaeg Walt Disney Charles Chaplin 1920 hemingway, Rmarque, maugham Sürrealism loomingu lähtealuseks unenägu, eitati loogikat Muusikal Dzäss Seltskonnatantsud fokstrott, tango Balletis vaidlus klassika ja modernismi vahel Eestis asendub õppekeeles vene keel eesti keelega. Ühtluskool 1 dets 1919 avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool Talvesõda 6 det 1917 kuulutati Soome iseseisvus Välisriigid tunnistasid seda alles siis, kui seda oli teinud NSVL Kuid Punaarmee ei lahkunud Sõjaväe ülemjuhataja kindral Gustaf Mannerheim Tema juhitud väed saavutasid punasoomlaste ja vene enamlaste üle võidu
Muusikaelu eesrinnas oli USA. Esimese maailmasõja aastatel tekkis uus muusikalise lavateose liik. Selleks oli muusikal, mida varem ei tuntud. Muusikal sai alguse Ameerika Ühendriikidest ning levis edasi Euroopasse alles pärast Teist maailmasõda. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks 20. sajandi algusaastatel. Pärast Esimest maailmasõda said dzässi edukamateks linnadeks New York, Chicago ja Kansas City. 1920.-1930. aastatel Euroopasse levinud seltskonnatantsud olid alguse saanud läänepoolkeralt. Populaarseimad seltskonnatantsud olid tango, fokstrott ja tsarlston. Balletimaailmas aga ei tahetud klassikalise tantsu kõrvale üldse tunnistada mingisugust uut moderntantsu. Moderntantsu looja on Isadora Duncan, kes on öelnud, et selles tantsus ei ole mingeid reegleid ning tuleb lähtuda vaid keha loomulikust liikumisest. Tema isikupärane uus tantsustiil mõjutas hiljem paljusid tantsijaid.
Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid (lk 79); USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango. Balletimaailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas (lk 81-82). Naised said valimisõiguse. Söja-ajal tegid naised edukalt meeste töid ja see töstis nende enesehinnangut. Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid öiguseid. Nad ei tahtnud olla teisejärgulised inimesed, kelle koht on põhiliselt köögis
Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm.Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajateni laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab Itaalia keeles väikest ooperit. Opereteti eelkäijateks olid Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill. Ka operetimuusika aluseks on libreto, mis on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline.Operetimuusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kuigi võrreldes ooperiga on operetis vokaapartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust, esitavad neid siiski proffessionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, andsambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem
humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Opereti eelkäijad: Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (vodevill - laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng). PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 2 of 9 1.1. Opereti loomine Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid (lauluesitamine) enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust esitajalt. Samas esitavad neid siiski professionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist (esitab balletigrupp), tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid, mis seovad etenduse teemat ja annavad ülevaate sisust
o Auto, külmkapp, pesumasin muutusid tarbekaubaks o TV saated o Mootor (traktorid, kombainid) o Lennundus Kultuur o 1920 tummfilm o 1930 helifilm, mida alul ei tunnistatud o kirjandus väljendas möödunud sõda o kunstis sürrealism o paljud kunstnikud põgenesid New Yorki, sest kodumaal neid ei tunnustatud. o USA muusikal o USA dzäss o Läänest uued seltskonnatantsud o Balletimaailm modern või klassika? o USA moderntants Muutused igapäevaelus o Uus tarbekaup o Elu muutus mugavamaks o Moes: naiste seelikud lühenesid, kuid moodi tulid ka poisilikud asjad + püksid ja sviitrid, lühikesed juuksed ja lokid mehed: smoking, viltkübar o Naised said valimisõiguse ja töö 1920.-1930. aastatel muutus suuresti ka inimeste igapäevaelu ning seda eriti arenenud riikides
Eraldi terviklik piirkond on põhjarannik, kus soomepärased jooned ilmnevad Viru-Nigula-Lüganuse-Jõhvi khk. osas, oluliselt ulatumata Vaivara kihelkonda. Tervikuna on Virumaa rahvakalender põhjaeestiline ning Lääne-Virumaa on peaaegu erijoonteta. 11 ENDISAEGSE VIRUMAA TANTSUVÕIMALUSED JA TANTSUD Valdav osa tantsudest, mida praegu eesti rahvatantsuks ehk folkloorseks tantsuks nimetatakse, on tegelikult eesti talupoja kunagised seltskonnatantsud, mis nüüd pole enam moes. Meelelahutusliku tantsu õhtuid peeti harilikult pühapäeva õhtuti suvel väljas, talvel talutubades. Neil on mitmesuguseid nimetusi: lamakas ehk lämakas, säru ehk särud ehk külasärud, suprik ehk subrik, külapidu, tantsuõhtu ehk tantsud, ball, pitspall ja simman. Enne särusid oli külanoorte peamine tantsupaik ilmselt kõrts. Võiks ajajoonele märkida järgmised lõigud: Kõrtsis, talutoas, seltsimajas, lõbud, särud, pidud.
millega keelati lauas sõrmi lakkuda, laudlinasse nuusata ja taldrikusse sülitada. Louis XIV ajal töötati välja õukondlik etikett, mis ülima rangusega määras õukondlaste käitumisnormid. Nõutav oli oskus daamide eest hoolitseda, ilusasti tantsida ja hästi riietuda. Tseremooniad õukonnas olid rangelt ette määratud ja ülimalt esinduslikud. Suuri õukonnapidusid valmistati kaua ette ja nad läksid maksma tohutuid summasid. Sajandi lõpul ilmusid esmakordselt kiiremad ja hoogsamad seltskonnatantsud. Seltskondliku elu keskpunkti tõusis koketne naiselik naine, kes valdas vestluskunsti, hindas vaimukust ja oskas nõuda tähelepanu. Naisel pidi olema ilus kehaehitus, graatsiline rüht ja kohevad juuksed. Sageli olid õukonnaelu keskpunktis kiirelt vahelduvad kuninglikud armukesed (favoriidid), nemad olid ka naistemoe suunajaks. Kõrgelt hinnatud oli kokakunst ja söömise mõnud. Isegi tavalise linnakodaniku majas pakutav lõuna oli sageli 6-7 käiguline. Alkohoolseid jooke jõid kõik, ka
1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu jazziajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri - Big Bandi - teke. N??d oli v?ga t?htsal kohal r?tm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks.Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa jazzmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Tants 1920-1930. aastail levisid Euroopasse populaarsed seltskonnatantsud, näiteks fokstrott, tarlston, tango. 20.sajandi algul tekkinud modern- ja vabatantsu loojaks peetakse Isadora Duncanit.Tema tantsudes polnud mingeid reegleid, Duncan r?hutas liigutuste voogavust ja graatsilisust. Duncani loomeviisi aluseks oli isiklik, inimese sisemusest v? ljakasvav liigutus, mis toetus emotsionaalsele kogemusele ja tinglikule formaalsele liikumisele. J?semete asetus ja nende loodav kujund olid v?hem t?htis kui tantsija h?ivatus liikumisega. Tema isikup?rane tantsulaad m
iseloomuga imiteerivad tantsud. 18. 19. sajandi vahetusel levisid Eestisse lääne poolt paariskolonntantsud. Eestisse levinud uuemaid tantse (alates 19. sajandi keskosast kuni tänapäevani) nimetatakse tavaliselt seltskonnatantsuks. Suur osa vanematest seltskonnatantsudest kodunes Eestis sedavõrd hästi, et neid võib nimetada ka uuemateks rahvatantsudeks. Mõiste `rahvatants' viitab külaühiskonnale, `seltskonnatants' aga peenemat sorti inimestele, kellelt uusi tantse õpiti.Vanemad seltskonnatantsud on paaristantsud, kontratantsud ja kadrillid. Paljud paaristantsud (polka, valss) on tänapäevalgi üldtuntud. 1920.30. aastail algas vanemate rahvatantsude uusesitamine laval. 1919. aastal asutati Ülemaaline Eesti NoorsooÜhendus, mille rohkete tegevusalade (koorilaul, karskus jm) seas oli ka omakultuur: taarausk, kodukaunistamine, rahvatants jm. Tolle aja rahvatantsuliikumise juht oli Anna Raudkats.
annaabi.ee 
