Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sissejuhatus Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. Valisin referaadi teemaks pronksi- ning rauaaja, sest see on huvitav teema ning tahtsin isegi sellest rohkem teada saada. Referaadis kirjutan arengust mis toimus pronksi- ja rauaajal, selleaegsetest elatusaladest, matmiskommetest ning eluolust. Asulad ja asustus. Enamasti elati avaasulates. Hakati ehitama ka suletud asulaid: kindlustatud asulad, mäepealsed asulad ning varased ringvallid. Kindlustatud asulate kultuuri nimetatakse Asva kultuuriks, esimese kaevatud taolise asula järgi Saaremaa lõunarannikul Asvas. Ilmselt olid need seotud pronksikaubandusega, kuna asusid mereranniku lähedal. Sisuliselt olid selle aja kindlustatud asulad väikesed kindlustatud külad, ümbritsetud puit-
liikus jää veel edasi . Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta eest ja lõplikult vabanes Eesti ala jääst 11-13 000 aastat tagasi. Kogu see aeg aga ei kujutanud endast ühte jääaega vaid kokku oli 4-5 külmaperioodi, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. On üpris tõenäoline, et viimasel jäävaheajal 120-130 000 aastat tagasi võis Eesti alale jõuda ka inimesi kuna siis oli kliima siin praegusest soojem ja igati sobilik inimeste elust. Selleaegsetest inimestest pole aga jälgi, sest järgnev jää pealetung pühkis kõik maapinnale jäänu. Eesti maastiku kujunemine. 1-2 km paksused jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa- või savimasse, mis paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. Jää sulamisel kujunesid aga järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Jääaja mõju on kaudselt tunda isegi
üksikasjalikult ja täpselt. Ilmselt oli ta väga hea inimeste tundja, aga see pole kindel, sest aastaid samas ruumis elades õpib tundma ka keerukama iseloomuga inimesi. Teose ülesehitusest: Autor kaldub pidevalt teemast kõrvale hakates keset teemat mõnda inimest või midagi muud kirjeldama. Sõnavara on ja keelekasutus on head ja ilmselt on vene keeles veel paremadki. Üldhinnang: Teos kirjeldab väga hästi 19. sajandi vanglaelu Venemaal Siberis. Annab täpse ülevaate selleaegsetest karistustest ja vangidest, ülematest. Räägib vangide käitumisest ja reeglitest, mis vanglas kehtisid. Väga hea raamat, kui sellesse sisse elad ja seda kõike läbi vangi silmade vaatad. Ma jäin selle valikuga rahule ja sain palju teada. Näiteks hämmastas mind see kui vähe oli sel ajal vangide vahelist füüsilist vägivalda. Raamat oli äärmiselt huvitav ja valgustav. Kasutatud kirjandus: 1) www.google.com otsing 2) www.neti.ee otsing 3) Fjodor Dostojevski ,,Märkmeid surnud majast"
Kirjanduse Seltsi asutajaid ja hiljem auliige ning F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees. Eesti Vabariigi ajal müüs ta oma äriettevõtted ja toimis kutselise kirjanikuna. Oma esimese luulekogu "Aasa õied" avaldas Sööt kahes osas 1890 ja 1891, sellele järgnes "Rõõm ja mure" 1894, "Saatus" 1899 ning "Mälestused ja lootused" 1903. See on Söödi luule kõrgaeg, suure murrangu eelaeg ja selle ettekuulutaja eesti luules. Söödi selleaegsetest tekstidest on ajaproovile vastu pidanud romantilised eleegiad "Metsateel", "Pärast hallaööd" ja "Must lind". Söödi luule on inspireerinud heliloojaid, eriti tema varasemast muheda huumoriga kirjutatud loomingust on leitud tekste koorilauludeks, nii nagu eleegiatest on saanud igihaljaid soololaule. Pärast pikka vaheaega on Sööt avaldanud veel luulekogu "Kodu" (1921) ja lasteluuletuste kogu "Lapsepõlve Kungla" (1923)
Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Templid ja nende stiilid lk 4 4. Akropool lk 5 5. Ehitised väljaspool Kreekat lk 5 6. Parthenon lk 6 7. Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus Mina tegin oma töö Vana- Kreeka arhitektuuri kohta. Minu eesmark on lähemalt tutvuta selleaegsete ehitistega. Minu töös on juttu selleaegsetest ehitusstiilidest, templitest ja Parthenonist. Templid ja nende stiilid Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast, ehk 6. sajand e.m.a., kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast
reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale
võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Geomeetrilises Mustafiguuriline Punasefiguuriline stiilis krateer amfora krateer Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga
eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena
Pergamoni akropol 2. Rekonstruktsioon titaanidega. Pergamoni saj. e.m.a. Berliini Pergamoni altar. Muuseumis. Pergamoni altari friisireljeefid. Surev titaan. Pergamoni altar. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Geomeetrilises stiilis Mustafiguuriline Punasefiguuriline krateer amfora krateer Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil
Eesti keskaegsed linnad olid võõrast päritolu, väljast sisse toodud nähtus. Ka linnakodanikud, nii kaupmehed kui ka käsitöölised, tulid põhiliselt Saksamaalt ja tõid endaga kaasa saksa eluviisi, kombed, road. Isegi kokad olid sakslased. Eriti suure hoo sai linnade areng sisse Hansaga liitumisel. Hansalinnade õitseng tõi kaasa kulinaarse kuldajastu. Nii hästi, kui sõi 14. ja 15. sajandil meie linnarahvas, pole söödud sadu aastaid varem ega hiljemgi. Muidugi olid suurem osa selleaegsetest linnakodanikest sakslased, kuid linnades elas ju ka eestlasi, kes võimalust mööda sakste kombeid üle võtsid. Nii et teatud mööndustega võiks 15. sajandi noobleid linnaroogasid sama moodi Eesti toiduks pidada. Keskaegne inimene, armastas tublisti süüa. Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- või kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja peale rüüpamiseks kali või õlu. Leiba söödi palju
ja armastusest. Kuid võitluslaulikut tavalises mõttes temast ei saanud. 1923. aastal sai Marie Under 40-aastaseks. Mitmed küsimused isiklikus elus olid otsustatud. Luuletaja siseelu hakkas tasakaalustuma, kuigi väliseid rahutusi oli veel küllalt. Uusi arenguid luulesse tõid välisreisid, eriti kaks esimest reisi Saksamaale 1921 ja 1923. Marie Under tutvus nüüd vahetult ekspressionismiga, mis sel ajal hakkas küll oma pinget kaotama, nagu see väljendub Underi selleaegsetest esseedest ja artiklitestki. Uus vool kirjanduses ei tänendanud Underile ainult uusi mängureegleid, vaid elukäsituse avardumist, sotsiaalse õigusetuse ja vägivalla vapustavat läbielamist. Inflatsiooniaegses Berliinis jõudis luuletaja silma alla rohkesti idakultuuride filosoofilist kirjandust. Idakultuuride ,,vaiksetest väärtustest" otsiti eluhädadele lohutust. Marie Underile avaldasid sügavat mõju Gandhi vägivallavastase eetika ideaalid. Muuseas jäi R
Eestlastesse ja liivlastesse suhtutakse kui reeturitesse. Sisu ei saa tõsiselt võtta, sest kui nn arv ei riimunud järgmise reaga, siis pandi see arv, mis riimuks. Liivimaa noorem riimkroonika (1315-1348) (14saj)- samuti Liivi ordut ülistav ametlik teos, milles ei leia armu välisvaenlased- venelased ja leedulased ega ordu rivaalid Vana-Liivimaal. Kroonika sisaldab andmeid Jüriöö ülestõusu kohta. 1956 Sulev Vahtre ümber töötatud, käsitlus. Jüriöö ülestõusust ja selleaegsetest sündmustest Viljandis. Näljahädast ja ikaldusest. Vahtre tõestab, et Viljandis nimetatud rahutusi ei toimunudki. Balthasar Russowi (1578) alamsaksakeelne ,,Liivimaa provintsi kroonika" (1578,1584) jälgib sündmusi 12.sajandist kuni aastani 1583, mil sõlmiti vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel. Rootsimeelne ja talupoegadesse hästi suhtuv autor väljendab Tallinna linnakodanike vaateid ning kritiseerib baltisaksa aadlit, keda kohati lausa vihaselt ründab
Revolutsiooniliseks osutus Lysippos, kes lõi oma kujud igalt küljelt vaatamiseks. Esimeseks hellenistlikuks skulptoriks võib pidada Skopast, kelle teosed on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Vaasimaal Kuigi antiiksete kirjanike toestest võib lugeda, et Vana-Kreekas tegeldi ka maalimisega pole kahjuks selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest enam midagi järel. Kreeka maalikunsti on tänapäeval võimalik imetelda üksnes vaasimaalidelt. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks.
Kirjutab kadunud põlvkonnast otse koolipingist I maailmasõtta ja peab osalema ka II MS. Väidab, et noorus ja minevik võeti ära ja kriips tõmmati peale ka tulevikule. Suur osa ei saanud aru, mille nimel sõdivad. Kirjeldab lõhestunud hingega inimest. ,,Kellele lüüakse hingekella" (1940) : Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus 1936 1939. Hemingway püüab peategelase Robert Jordani silmade läbi anda pilt selleaegsetest sündmustest, mida võib pidada Teise maailmasõja peaprooviks. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisanide ülesanne on tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ülesanne, pealegi tarbetu, sest vaenlane on plaanist juba informeeritud. Jordan viib käsu sellegipoolest täide ja laseb silla õhku. Teoses leiavad veel aset sündmused, mis muudavad peategelase elu ja viimsed päevad enne traagilist surma meeldivaks
maha. Enne kui ta sureb , laseb ta fasistide kidnrali maha ?Tegevus kestab 3päeva. Romaani idee- maailm on tore paik ja väärt seda, et tema eest võidelda. Robert- kohusetundlik, hoolis teistest , rüütellik Maria - 19aastane noor plika, pääses rongiõhkimisest, vägistati. nende vahel oli imekaunis armastuslugu. Maria pani Roberti elama. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus 19361939. Hemingway püüab peategelase Robert Jordani silmade läbi anda pilt selleaegsetest sündmustest, mida võib pidada Teise maailmasõja peaprooviks.Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisanide ülesanne on tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ülesanne, pealegi tarbetu, sest vaenlane on plaanist juba informeeritud. Jordan viib käsu sellegipoolest täide ja laseb silla õhku.Teoses leiavad veel aset sündmused, mis muudavad peategelase elu ja viimsed päevad enne traagilist surma meeldivaks. Jordan armub
annaabi.ee 
