Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. ( 4 , 6, 7, Jüri Selirand ,,Muinas- ja Vabaaeg"Ajalugu VI klassile. 1995) Cheopsi ehk Hufu püramiid. Suurim kolmest püramiidist on Cheopsi püramiid, mis on ühtlasi maailma suurim kivist ehitis ning kuni 15. saj oli ta ka kõige kõrgem inimese poolt rajatud ehitis. Algselt oli püramiid 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud looduse toimel. Vapustavad on teisedki arvud: külgede pikkus 230,37 m (enne
Peale küttimise tegeldi koriluse ja taimede kasvatamisega. Nad toitusid paremini, kui teised inimese eellased. Mis sai kromanjoonlastest? Kromanjoonlaste geenidest puudub tänaseni usaldusväärne info. Tänapäeva inimeste geneetikat silmas pidades ei oleks vaja neile määrata rassi. Kromanjoonlsed on suhteliselt sarnased tänapäeva europiitidega. Näiteid Kromanjoonlaste koopamaalingutest. Kasutatud Materjalid: J. Selirand ,,Muinasaeg, muinasteadus, muinasteadlased" (Kirjastus Valgus 1989) EE 5 (Eesti entsüklopeedia) http://www.hot.ee/krono/IVosa.htm
Kasutatud kirjandus Mägi, M. 2003. Eesti aastal 1200. Tallinn: Argo Troska, G; Viires, A; Karu, E; Vahtre, L; Tõnurist, I. 2007. Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Piirimäe, H; Vahtre, S. 1983. Meie kaugem minevik. Tallinn: Valgus URL= http://agrt.emu.ee/pdf/1999_4_kuum.pdf, 01. märts 2014. Mandel, M. 1984. Minevikult tänapäevale. Tallinn: Eesti Raamat Loorits, O. 1990. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn: Perioodika Selirand, J; Tõnisson, E. 1974. Läbi aastatuhandete. Tallinn: Valgus Selirand, J. 1967. Esivanemate kalmeküngastel. Tallinn: Eesti Raamat Kriiska, A; Tvauri, A. 2002. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita
Näiteks Riias , Tallinnas ja Tartus oli võim sakslaste käes. Sakslaste käes oli see selle tõttu , et sakslased olid selajal tugevad ning neil oli palju vallutusi , kuis kuulus ka võim neile. Suurgildi hoone Tallinnas. Tallinna raekoja plats. Keskajal peamine kauplemise koht. Kasutatud allikad: 1) Eesti Ajalugu Lauri Vahtre kirjastus Ilo 2) Eesti Rahva Ajalugu Evald Uustalu 3) Eesti Ajalugu Andres Adamson Toomas Karjahärm 4) Eesti maast ja rahvast Jüri Selirand 5) Eesti Ajalugu 1 Mati Laur , Ain Mäesalu , Tõnu Tannberg , Ursula Vent 6) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/raekoda.jpg 7) http://www.eam.ee/static/files/067/t_gildihoone.gif
,,Kool" Vana- Egiptuse mood referaat Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Riietus Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Enamus inimesi kandis jämeda- toimelisemast kangast riideid, kuid väga elegantsed olid noortest linataimedest kootud õhukesed kangad. Et riietesse jääksid kaunid voldid, neid tärgeldati. Mõnikord aga kooti kangasse kaunistuseks valgeid niite. (Vana- Egiptus lk.40) Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste...
Autor: Ruth Selirand Tel: +372 565 06636 e-mail: ruth.selirand@balticoil.eu Ülikool: Tallinna Ülikool Eriala: Organisatsioonikäitumine, magistriõpe Juhendaja: Kadi Liik, MSc Juhendaja kontakt: [email protected] Töö pealkiri: ORGANISATSIOONILISE ÕIGLUSE TAJUMISE SEOSED ORGANISATSIOONIPÕHISE ENESEHINNANGU, TAJUTUD JUHTIMISSTIILIDE JA OTSUSTUSSTIILIDEGA Töö kaitstud: 21. jaanuar 2009.a. SISSEJUHATUS
Russian, Scandinavian or German merchants. Some weapons and most metal armor were taken looted from dead knights on the battlefields, so for the end of the war the Estonians were quite well armoured. But still, as we can see, they lost the war and were enslaved by the Germans for hundreds of years. Kasutatud kirjandus A. Adamson, S. Valdmaa ,,Eesti ajalugu" J. Selirand, E. Tõnisson ,,Läbi aastatuhandete" Internet: http://www.militaar.net, www.varbola.ee Henrik ,,Liivimaa kroonika" Hillar Palamets ,,Lugusid Eesti keskajast" Ain Mäesalu loengud
Tagajärjed olid positiivsed ja kasuliku. Euroopasse tuli kulda, toit, ehted, juurviljad ja puuviljad, mis seni Euroopas oli võõras. Kasutatud materjal 1) Svjatoslav Romanov, ``Atlantise kadumine´´, 2) Fernand Salentiny, ``Maadeavastajad´´ Entsüklopeedia, 3) Laura Grünberg, Katri Liivas ``21 maailmakuulsat meresõitjat`` 4) Hanno. Allikas: Gerhard Herm ``Foiniiklased´´- Antiikaja purpurriik. Tõlkinud: Jüri Selirand. ``Olion``, 1998. Lk. 224-227 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Johann_von_Krusenstern 6) http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucci 7) http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus 8) http://et.wikipedia.org/wiki/Vasco_da_Gama 9) http://et.wikipedia.org/wiki/David_Livingstone 10) http://et.wikipedia.org/wiki/Fabian_Gottlieb_von_Bellingshausen 11) http://et.wikipedia.org/wiki/James_Cook 12) http://et.wikipedia.org/wiki/Willem_Barents 13) http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue
Vahel leitakse matustest ripatseid, mis on ilmselt olnud õmmeldud riiete või peakatte külge. Etnoloogilised paralleelid osutavad samas, et riietus oli tegelikult tõenäoliselt väga mitmekesine ja rohkete kaunistustega. Parema 19 puudumisel tuuakse tolleaegse riietuse näited sageli Jäämees Ötzile tuginevalt, vt: Spindler, K. Mees jääs: uued sensatsioonilised andmed muumia kohta Ötzdali Alpidest. Tõlkinud J. Selirand. Tol ajal oli kaubandus juba üsna arenenud, millest annab tunnistuste eelkõige merevaik, aga ka näiteks ida poolt toodud tulekivi ja põhja poolt toodud kiltkivi. Ahvenamaa naisekujukesed Jäämees Ötzi rõivastus
kultuurimälestiste projekteerimise instituut (Tallinna linn, Pirita klooster) Viis Tallinnas läbi arheoloogilisi päästekaevamisi, kõige suurem töö oli Pirita klooster. Tegutses seal Villem Raamiga. 1970. aastatel saadi aru, et sellis keskaja arheoloogilist tööd on üpriski palju, mis tõttu 1978- 79 aastal lõpetasid Tartu Ülikooli keskaja arheoloogiale spetsialiseerunult veel: Toivo Aus – Rakvere, Romeo Metsallik – Tartu, Kalle Lange – Tallinn, Urmas Selirand – Viljandi. See aeg oli linnaarheoloogia ja keskaja arheoloogiale kuldajaks. Linnaarheoloogia kuldajastu Linnaarheoloogia Lääne-Euroopas 1980. aastatel. Ida-Euroopas oli situatsioon erinev. Poolas leidis aset väga võimas restaureerimine, mis oli juba varem alanud. Mitmed linnad, mis olid sõja ajal pommitada saanud, need ehitati üles ning hoonete väliskujud tehti samasugused nagu varem oli olnud. Ida-Saksamaal tehti mõningates linnades väga
mis meenutab mingit sarvedega looma. Ka mujalt Euroopast on leitud sarnaste ornamentidega esemeid, näiteks Firenzest on leitud mõõk, mille kaitseraual on samasugune ornament nagu Kirumpää kirvel, ka Lõuna-Venemaalt on leitud sarnane kirves. Tavaliselt on need kirved olnud juhuleiud, mis tõttu on neid raske dateerida, kuid Lõuna-Venemaalt leitud kirves leiti kääpast, mis tõenäoliselt pärines 13. sajandist. Sellegipoolest võis kirves olla ka varem valmistatud. Eestis on Jüri Selirand samuti üritanud sõjakirveid välja eraldada. Ta on leidnud, et mõningad lõuaga kirved (mõlemapoolsete silmalappidega, silma- ja kannalappidega) on üpriski kaunilt kaunistatud. Labaosas on neil kirvestel läbistav auk. Umbes pooltel silmalappidega või silma- ja kannalappidega kirvestel on seesugune läbistav auk sees. Milleks neid auke tehti, seda tegelikkuses ei teata, kuid on palju erinevaid versioone: näiteks pandi enne lahingut august pulk
(http://et.wikipedia.org/wiki/Vaarao) Vaaraole kuulusid inimesed, maa ja vesi kogu Egiptuses. Samaaegselt peeti teda jumalaks, kellest sõltusid Niiluse korrapärased üleujutused, viljasaak ja kogu rahva turvaline elu. Vaarao iga liigutust ümbritses tohutu pidulikkus. Tema ees langeti kummuli, suudeldi tema jalajälgi, harvadel oli võimalik emmata tema põlvi. Erakordseks auks oli aga vaaraoga kõnelemine. Inimesed langesid sellele mõeldes minestusse. (Selirand, J. (1995). Muinas- ja vanaaeg. Ajalugu VI klassile. Tallinn: Koolibri) VAHENDUSKAUBANDUS – kaupade vahendamine ühelt maalt teisele Kaubandusel oli 2 liiki: Vahetuskaubandus – kaup vahetati kauba vastuVahenduskaubandus – kaupa osteti ka edasimüügiks. (http://www.annaabi.com/keskaegsed-relvad-ja-s%C3%B5jandus- mx20316.html) Vana Testament- juutide püha raamat, Piibli vanem osa. Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist
1984 käsitles eelkõige usuelu. Toivo Raun. Estonia and the Estonians. Stanford 1987 Märt Raud. Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu, Toronto 1953. Heas mõttes omapärane raamat. Õigustab Pätsi. Eesti Vabariik Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koostanud Silvia Õispuu, Tallinn 1992 Esimene katse Nõuk järgsel ajal anda tasakaalustatud, õigustatud hinnangut 20. sajandile eestlaste vaatepunktist. Jüri Selirand, Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Muinasajast maailmasõjani, Tallinn 1996 Õie Elangu, Ants Ruusmann, Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani, Tallinn 1998 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni, Tartu 2004 väga tõsiseltvõetav raamat. Poliitiline majandusaren nõrgemalt käsitletud, omariiklusperioodi enam ei käsitle. 2
annaabi.ee 
