Ma otsisin teda, aga ei leidnud. Ma tõusen nüüd ja uitan linnas tänavail ja turgudel, otsin teda, keda mu hing armastab." Pruudi südames on hingepõhjast tulev igatsus. Kristlik vaatenurk ühendab armu ja armastuse. Saalomoni Ülemlaul kujutab sümboolselt taevase Peigmehe Kristuse armastust Tema Kiriku vastu. Allegooriline seletusviis eeldab, et enam-vähem kõik teksti sõnad on sümbolid või metafoorid selle viitamiseks, mis toimub teisel või mitmel pinnal. See seletusviis iseendast ei ole ekslik, sest väga paljud luuletajad on alati taotlenud mitmeti-mõistetavust. Toon järgnevalt ära eredaimad võrdlused Saalomoni ülelaulus: Näiteks neiu juukseid võrreldakse "kitsekarjaga". Võrdlus tähendab seda, et tema juuksed olid läikivad ja lopsakad nagu mustade kitsede karv.
See, kui tugeva mõju mingi ideede süsteem omandab, oleneb pakutavate ideede sobivusest oma aegruumi, aga ka teavitustööst. Laia leviku saavutavad need ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljude jaoks olulistele probleemidele. Näiteks muutus roheline ideoloogia populaarseks 1970ndatel aastatel, mil kiire tööstuskasv tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Seega pole ideoloogia erapooletu seletusviis, vaid peab ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunib. Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiliste ideoloogiate näiteks on budism, feminism, asketism, sürrealism. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest
2. Enesehinnangu juured. 3. Madala enesehinnangu tunnusjooned. 4. Kõrge enesehinnangu problemaatika. 5. Enesehinnangu muutmise võimalused. HAAVATAVUST PÕHJUSTAVAD TEGURID Mingisuguse enesehinnangu, minapildi `muretseb´ enesele ühiskonnas iga inimene. Rääkida saab nii isiksuse omadustest kui ka sotsiaalsetest suhetest, mis inimesel tekivad. ISIKSUSEGA seotud tegurid on niisugused: - madal enesehinnang - ülikõrge saavutusvajadus - fataalne seletusviis - madal intelligentsus - täiuslikkuse hoiak Nii näiteks ei luba madal enesehinnang probleemile suunatud toimetulekut kasutada, inimene kaldub vaikselt kannatama. Kõrge saavutusvajaduse korral on inimese jaoks tähtis saavutada midagi erakordset ja silmapaistvat. Teel selle saavutamise juurde kohatakse takistusi ja iga takistus võib suurendada hirmu läbikukkumise ees. Fataalse seletusviisi puhul nähakse sündmuste põhjustena mitte iseennast, vaid inimeset
spekulatiivse elemendiga teaduses. Teooriate kasutamisel on suurenenud teaduse ennustusjõud, millega hakati päikese- ja kuuvarjutusi ennustama. Reduktsionistlikud seletused kasutavad süstemaatiliselt tõsiasja, et mingi süsteemi käitumist saab väga sageli seletada süsteemi reguleerivatest seadustest. Seda laadi seletamisel põhinevad ulatuslikud teadusvaldkonnad, näiteks tahkisefüüsika, kvantkeemia ja molekulaarbioloogia. Selline seletusviis toimib aga siis, kui süsteemi vastasmõju keskkonnaga annab vältida ning süsteemi enda ülesehitus ei ole liiga mõistatus. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus on see inimtegevuse liik, mis kõige süstemaatilisemalt püüab teadmiste otsimisel vigu kõrvaldada. Teaduse raskus vigade kõrvaldamisel tuleb sellest, et teadus otsib kirjeldatavaid teooriaid, mida ei ole võimalik vahetult vaadelda. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on
uudishimu lihtsalt rahuldatud, hakates enda jaoks võibolla mõistma neid kunstiteoseid nagu keskajal hakkasid inimesed aru saama piiblist. Tänapäeva on see üle kandunud sellega, et kunst dikteerib paljutki, kuna mingi teatud efekti saamiseks on kasutatud kunsti. Põhiosa meie maailmast hetkel põhineb kaubandusel ja rahal. Et saada rohkem raha, on vaja rohkem inimesi mõjutada. Mis oleks parem vahend selleks, kui kasutada reklaamikunsti? Seda, mis oli omal ajal looming ja seletusviis, on kaasajal võetud eelkõige kasutusele kui massimõjutusvahend, siis tegelikult oleme me mingil määral tõesti veel omadega keskajas või teel sinna tagasi, nagu väidab Umberto Eco oma raamatus ,,Reis hüperreaalsusse". Sest just keskajal kasutati maalikunsti, et tuua tavainimesteni seda, mida jutustas piibel. Gooti katedraalides jutustati piiblilugusid skulptuuris ning ajapikku hakati kasutama suuremaid aknaid ning seinapinnad läksid väiksemaks
(s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse). Aleksander Pulver oma raamatus "Toimetulek iseendaga" (Tartu, 1991; lk. 22-23) annab lühiülevaate haavatavust põhjustavatest isiksuslikest ja sotsiaalsetest teguritest järgmiselt: "Isiksuse omadused ja sotsiaalsed tegurid on kaks suurt rühma, mis määravad toimetuleku ebaedu ehk muudavad inimese haavatavaks. Isiksusega seotud tegurid on niisugused: madal enesehinnang, ülikõrge saavutusvajadus, fataalne seletusviis, madal intelligentsus ja täiuslikkuse hoiak. Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püütakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. See aga tähendab, et kasutusel on ainult oma emotsionaalsetele seisunditele suunatud toimetulek (s.t. inimene tegeleb vaid oma tunnetega, nt. süü, häbi, hirm, ega keskendu reaalsele tegutsemisele-kommentaar H. Reiljan), mis paraku ei vii lahedusele.
arenenum laine algas 1990.ndatel. Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139) Linnageograafide huvi marksismi vastu tekkis 1960ndate lõpus. Peamine eesmärk oli vaadelda Marxi töid ruumilisest vaatenurgast. Ruum oli ühiskondlik toode, mis sisaldas ja vahendas ühiskonna struktuurilisi omadusi. Marksism hakkas arenema linnauurimises eelkõige tänau prantsuse sotsiaalteoreetiku Henri Lefebvre'i töödele. Marksism oli tema jaoks kõige tähtsam seletusviis ja lähenemisvõimalus kapitalistlikule ühiskonnale ja linnauurimisele. Ta leidis, et marksism on meetod sotsiaalsete praktikate uurimiseks, sõltumata sellest, et Marx ise ei suutnud ennustada tehnoloogia ja teaduse tähenduse kasvu ühiskonnas. Teine kriitilise linnauurimise peategelane oli fasistlikust Hispaaniast Pariisi põgenenud hispaania sotsioloog MAnuel Castelle. Tema peamine huvi oli selgitada, kuidas linnastunud kapitalistlik tootmisviis areneb
• Teaduslikud konstruktid: hoiak, väärtused, organisatsioonikultuur, neurootiline isiksus, fundamentaalne atributsiooniviga • Teadus: konstruktide loomine, mõõtmine, debatt SOTSIAALSED FAKTID JA TEOORIAD • Sotsiaalne fakt: püsiv (sageli statistiline) seaduspära. Haridustase positiivses korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon suurendab agressiivse käitumise tõenäosust … • Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. • Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu,
h. omakasust loobumiseks üldise kasu nimel. Siin on valdavaks normatiivsus: millist eesmärki peaks ühiskond järgima, ning kuidas seda saavutada? Hamptoni järgi: 1. Jumalik autoriteet. Siin palju võimalusi, kuid see seletus kõige vanem. 2. Loomulik autoriteet. Inimesed on ebavõrdsed, mõnele on loomuomane alluda (Aristoteles). 3. Autoriteet hüvest. Siia kuulub Platoni perfektsionism. Valitsema peab see, kes on kõige targem. 4. Nõusolekul baseeruvad teooriad. See on populaarseim seletusviis tänapäeval. Erinevalt eelnevast kolmest eeldab see kõigi ühiskondlikes protsessides osalejate võrdset õigussubjektsust. Ühiskondliku lepingu teooria. See võimu õigustamise viis on mõjutanud kõige rohkem tänapäeva ühiskonda. Kuigi juba antiikaja sofistid väitsid, et ühiskond on kokkuleppeline, ei kirjeldanud nad siiski hüpoteetilist olukorda, kuidas ja miks see kokkulepe võiks sündida. Teooria eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus. Hobbes väitis oma peateoses
Meie maailmataju rajaneb kognitiivsetel struktuuridel, mille abil korrastatakse ja mõtestatakse ümbritsevat. Nii loovkogemuses kui ka pöördumises muutuvad sisemised struktuurid, mille abil siiani ollakse eluga toime tulnud. Ühel hetkel senine maailmapilt ei pruugi enam töötada. Nii loovkogemus kui ka pöördumine toimivad läbi kriisi ja otsingu, milles püütakse leida lahendus sisemistele vastuoludele. Järgneb sisemine selginemine, milles avastatakse uus lähenemis- ja seletusviis. Seda elatakse läbi kui sisemist kirgastumist, selguse saabumist, uut arusaamist, mida rakendatakse praktikas. 23. Apostaasia ehk dekonversioon. Apostaasia motiivid ja liigid. Apostaasia ehk dekonversioon tähendab usust taandumist üksikisiku tasandil Apostaasia ehk dekonversiooni üks vorme on usuvahetus (religious switching). See tähendab sisulist ja/või vormilist üleminekut teise religiooni või ka usulisse organisatsiooni. 1
See kui tugeva mõju mingi ideedesüsteem omandab oleneb sellest kuidas ta sobib oma aegruumi ja sõltub ka sellest kuidas need ideoloogiad taeavitatakse. Laia leviku saavutavad need ideoloogiad mis pakuvad lahendusi paljudele probleemidele. nt 1970. aastatel muutus populaarseks roheliste ideoloogia, sest kiire tööstuse areng tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propgeerib kindlaid väärtusi. Seega pole ideoloogia erapooletu seletusviis, vaid peab ühtesi nähtusi soovitavateks, teisi aga taunitavateks. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühikonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahedada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigeb erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed.
Meie maailmataju rajaneb kognitiivsetel struktuuridel, mille abil korrastatakse ja mõtestatakse ümbritsevat. Nii loovkogemuses kui ka pöördumises muutuvad sisemised struktuurid, mille abil siiani ollakse eluga toime tulnud. Ühel hetkel senine maailmapilt ei pruugi enam töötada. Nii loovkogemus kui ka pöördumine toimivad läbi kriisi ja otsingu, milles püütakse leida lahendus sisemistele vastuoludele. Järgneb sisemine selginemine, milles avastatakse uus lähenemis- ja seletusviis. Seda elatakse läbi kui sisemist kirgastumist, selguse saabumist, uut arusaamist, mida rakendatakse praktikas.) Usulist pöördumist on kirjeldatud kui hoiakute muutust. Hoiak tähendab väärtustavat suhtumist. Hoiak väljendub nii tunnetes, seisukohtades kui ka käitumises. Pöördumise psühholoogilistes käsitlustes on palju tähelepanu pööratud emotsioonidele. (Ullman (1982) uuris erinevaid usulisi gruppe (ortodokssed juudid,
Radcliffe-Brown tõi ühiskonna liigendamise ideest kannustatuna Durkheimi mudeli ka Briti sotsiaalantropoloogiasse. Sellest tulenevalt on Lääne ühiskonna soov ja mõte, et ühiskonda vaadeldakse analoogselt organimsile. Ühiskonda vaadeldakse nagu organismi, millel on erinevad institutsioonid ja erinevad organid, millel on oma funktsioonid terviku toimimiseks. Oluline on struktuuri kirjeldamine ja selle funktsiooni analüüsimine. Briti ja ameerika antropoloogial olu ka erinev seletusviis. Ameerikas oli oluline ajaloo arvesse võtmine, ühiskonna kultuuriväärtuste seletamine. Britid kaldusid tegema üldistusi ning serveerisid seda teaduslike seletustega. Nt Kroeber ajaloolisi ideid ei saa kunagi põhjendada ning tõestada sama moodi nagu loodusteadlased tõestasid omi töid. Ajaloolisi ideid ei saa teaduslikult tõestada. Funktsionistlikke seletusi peeti seaduslikeks seletusteks. Lisaks erinevatele seletusviisidele erinesid Briti ja Ameerika antropoloogia ka teemade osas
mõistetavaks. Aga sa võid seda tõlgendada ka enda läbikukkumisena või süüdistada teisi, et "on alles lollid, ei saa aru". Valik on sinu. Suhtlemise puhul on iga inimene osa süsteemist ja see, mida ja kuidas ta teeb, mõjutab teisi ja ka teda ennast. Seega olen ma vastutav saadavate reageeringute eest ja saan ise midagi ette võtta, kui vastus ei vasta minu ootustele. Kui klient ei saa aru sinu seletusest, näitab see, milline on sinu seletusviis. Kui sa annad tagasisidet (näiteks sõbrale) ja ta solvub, on see märk sellest, kuidas sa tagasisidet annad. Igapäevases elus ja eriti suhtlemises kehtib lihtne põhimõte: kui soovid muutust tee midagi muud. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 40 Kommunikatsioon Infolevi
annaabi.ee 
