Sellise arvamuse kujundab erinevate allikatega tutvumine, mis omakorda annavad ülevaate mis, kus ja mida täpsemalt loodi. Aga mis rolli mängis kunst siiski sel ajal täpsemalt? Kunstnike enda koht ühiskonnas oli ebaselge. Neid peeti käsitöölisteks, kuid hiljem see muutus. Üldiselt arhitekte kui planeerijaid ja loojaid hinnati kõrgemalt, kuid ka neid samastati teatud ajal tavalise ehitajaga. Kõik olenes sellest, mis ala kunstnik inimene oli. Kuigi maalikunstnike loomingu läbi said inimesed aimu piiblilugudest, siis rohkem tunnustati just kullasseppasid ning teisi, kes tegelesid metallide töötlemisega. Mida kallim aga oli materjal, millega tööd tehti, seda auväärsem oli amet. Kindel on aga see, et kirik poleks saanud hakkama ilma kunstniketa, kuna just kirikul oli juhtiv roll läbi keskaja. Antiikajal oli kunstis...
1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- filosoofiline õpetus ilu...
Nad võivad arengut edasi viia või pidurdada, jagada ühiskonna vastasleeridesse või vastupidi, kokku lõimida. See, kui tugeva mõju mingi ideede süsteem omandab, oleneb pakutavate ideede sobivusest oma aegruumi, aga ka teavitustööst. Laia leviku saavutavad need ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljude jaoks olulistele probleemidele. Näiteks muutus roheline ideoloogia populaarseks 1970ndatel aastatel, mil kiire tööstuskasv tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Seega pole ideoloogia erapooletu seletusviis , vaid peab ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunib. Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Se...
jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus v...
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju...
Millest tuleb enese alahindamine? Teematika, mis puudutab enesehinnangu teket: 1. Haavatavust põhjustavad tegurid. 2. Enesehinnangu juured. 3. Madala enesehinnangu tunnusjooned. 4. Kõrge enesehinnangu problemaatika. 5. Enesehinnangu muutmise võimalused. HAAVATAVUST PÕHJUSTAVAD TEGURID Mingisuguse enesehinnangu, minapildi `muretseb´ enesele ühiskonnas iga inimene. Rääkida saab nii isiksuse omadustest kui ka sotsiaalsetest suhetest, mis inimesel tekivad. ISIKSUSEGA seotud tegurid on niisugused: - madal enesehinnang - ülikõrge saavutusvajadus - fataalne seletusviis - madal intelligentsus - täiuslikkuse hoiak Nii näiteks ei luba madal enesehinnang probleemile suunatud toimetulekut kasutada, inimene kaldub vaikselt kannatam...
armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on ee...
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab s...
klass 2012 ,,Kogu maailm pole väärt seda päeva, mil see ülev Laul Iisraelile anti." Nii väljendas oma hindamist Saalomoni ülemlaulu vastu juudi rabi Akiba, kes elas meie ajaarvamise 1. sajandil. Selle Piibli raamatu pealkiri on ümbersõnastus laulu avasõnadest: "Saalomoni ilusaim laul." Kui tõlkida heebreakeelset pealkirja sõna-sõnalt, siis on see "Laulude laul". Selline konstruktsioon viitab laulu ülimuslikkusele, nagu ka väljend "taevaste taevas" osutab kõrgeimale taevale See sügavamõtteline idülliline poeem on täis kõige värvikamaid ilukirjeldusi. Vägev kuningas Saalomon, kel oli tohutult tarkust, võimu ja vara, mis hämmastas isegi Seeba kuningannat, ei suutnud avaldada muljet lihtsale maatüdrukule, kellesse ta oli armunud. Kuna neiu armastas hoopis üht karjust, tuli kuningal tagasi tõmbuda. See laul räägib armunute vooruslikkuse ja...
Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaökoloogias vaa...
Haridustase positiivses korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon suurendab agressiivse käitumise tõenäosust … • Teooria: faktide ja seoste seletusviis . Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. • Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS • Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks • Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht • Tunnused: mittetriviaalne küsimus, laiem tähendus, seos teadaolevaga, haaratavus, uudsus • Liigid: kirjeldavad, seoseidpõhjusi selgitavad, praktilisi lahendeid otsivad UURIM...
Teaduslikud Kirjeldused Ajaloolistes teadustes, omab valdavat osa konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused. Palentoloogias, mis kirjeldab elu ajalugu Maal, tuleb seletada täpset sündmuste ahelat, näiteks dinosauruste väljasuremine umbes 60 miljonit aastat tagasi. Selliste konkreetsete kirjelduste poolest on ajaloolistelloodusteadustelsuur ühisosa teiste ajaloolidte distsipliinidega, nagu ajaloo või kunstiajalooga. Kuid laboriteadustes toimib asi teistmoodi. Nendes valdkondades ei huvitu teadlased sündmustest vaid nende rühmadest, ehk nad otsivad üldistusi ja selles valdkonnas kehtivaid seaduspärasusi. Sarnased nähtused ühendatakse rühmadesse, et leida nende ühist olemust selles valdkonnas. Üldistavaid kirjeldusi kasutatakse ilma ennustamisel. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teooriate loomin...
22) Psühholoogilised protsessid pöördumisel Pöördumise psühholoogilistel protsesside kirjeldamisel on lähtutud erinevate pöördumiskogemuste kvalitatiivsest analüüsist. Enam on uuritud pöördumist kui loovusprotsessi, pöördumist kui hoiakute muutust ja pöördumisega kaasnevad tunded. (Batson jt (1993) kirjeldavad pöördumist kui loovprotsessi ja pöördumiskogemust kui loomingulist kogemust. Meie maailmataju rajaneb kognitiivsetel struktuuridel, mille abil korrastatakse ja mõtestatakse ümbritsevat. Nii loovkogemuses kui ka pöördumises muutuvad sisemised struktuurid, mille abil siiani ollakse eluga toime tulnud. Ühel hetkel senine maailmapilt ei pruugi enam töötada. Nii loovkogemus kui ka pöördumine toimivad läbi kriisi ja otsingu, milles püütakse leida lahendus sisemistele vastuoludele. Järgneb sisemine selginemine, milles avastatakse uus lähenemis- ja seletusviis . Seda elatakse läbi kui sisemist kirgastumist, selguse saabumist, uut arusaamist, mida rakendatakse praktikas.) Usulist pöördumist on kirjeldatud kui hoiakute muutust. Hoiak tähendab väärtustavat suhtumist. Hoiak väljendub nii tunnetes, seisukohtades kui ka käitumises. Pöördumise psühholoogilistes käsitlustes on palju tähelepanu pööratud emotsioonidele. (Ullman (1982) uuris erinevaid usulisi gruppe (ortodokssed juudid, roomakatoliiklased, hare krishnalased ja bahailased) ja leidis, et pöördunud olid võrreldes oma eakaaslastega kogenud lapsepõlves vähem emotsionaalset mõistmist ja olid tundnud ennast lapsepõlves suhteliselt õnnetumana.) Pöördumise mõiste on aja jooksul teisenenud. Ühes sellekohases käsitluses võrdles Richardson (1985) pöördumiste kirjeldusi varajastes 19. saj lõpus läbiviidud ja 20. saj lõpus. Ta nimetas neid klassikaliseks ja kaasaegseks pöördumise paradigmaks. Need kaks paradigm...
22. Psühholoogilised protsessid pöördumisel. kirjeldamisel on lähtutud erinevate pöördumiskogemuste kvalitatiivsest analüüsist. Enam on uuritud pöördumist kui loovusprotsessi, pöördumist kui hoiakute muutust ja pöördumisega kaasnevad tunded. Batson jt (1993) kirjeldavad pöördumist kui loovprotsessi ja pöördumiskogemust kui loomingulist kogemust. Meie maailmataju rajaneb kognitiivsetel struktuuridel, mille abil korrastatakse ja mõtestatakse ümbritsevat. Nii loovkogemuses kui ka pöördumises muutuvad sisemised struktuurid, mille abil siiani ollakse eluga toime tulnud. Ühel hetkel senine maailmapilt ei pruugi enam töötada. Nii loovkogemus kui ka pöördumine toimivad läbi kriisi ja otsingu, milles püütakse leida lahendus sisemistele vastuoludele. Järgneb sisemine selginemine, milles avastatakse uus lähenemis- ja seletusviis. Seda elatakse läbi kui sisemist kirgastumist, selguse saabumist, uut arusaamist, mida rakendatakse praktikas. 23. Apostaasia ehk dekonversioon. Apostaasia motiivid ja liigid. Apostaasia ehk dekonversioon tähendab usust taandumist üksikisiku tasandil Apostaasia ehk dekonversiooni üks vorme on usuvahetus (religious switching). See tähendab sisulist javõi vormilist üleminekut teise religiooni või ka usulisse organisatsiooni. 1. Autonoomiat taotlejad on inimesed inimesed, kes muutuvad mõtlemises iseseisvateks, lõpetades kas sekularismis või usulises mõttes hereesias 2. Paradiisist väljajäetud, keda iseloomustab sügav kiindumus oma usulisse traditsiooni ja väga kõrged lootused selle suhtes. 3. Uue tähenduse leidjad, kes elavad läbi sügava taaspöördumise kogemuse. 4. Eluaegsed otsijad, kes vahetavad korduvalt usulisi traditsioone ja praktikaid kogu elu jooksul korduvalt. 2...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
