fotosilmades. Kvantfüüsikat uurisid: Albert Einstein ja A.Stoletov A-valguse tehtav töö Punapiir- minimaalne lainepikkus või sagedus, mille korral tekib aines veel fotoefekt. (fp*h=A) Nähtused mida selgitab laineteooria: interferents, difraktsioon, dispersioon, murdumine, peegeldumine. Nähtused, mida selgitab kvantteooria: fotoefekt, valguse rõhk, Comptoni efekt. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. E=h*f (E-footoni energia = h-Plancki konstant*f-valguse laine sagedus) E=mc2(Footoni energia E = footoni mass*footoni kiiruse ruut) H*f=A+mv2 E=A+Ek E=(h*c)/ 2
FOOTON valguse kvant PUNAPIIR fotoefekti ei tekita punane valgus. / Suurim lainepikkus mille puhul veel fotoefekt tekib.Fotoefekti valem Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sagedus (f) on võrdeline väljumistöö (A) ja massi (m) kiiruse ruudu ( ) poolkorrutisega. Fotoefekti kasutus detailide loendamine, konveierites, metroos, kino, fotograafia, TV, automaatika. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi.Teadlased - P.Lebedev, A.Stoletov, Einstein, H.Hertz.1.Fotoelektroni kineetilise energia sõltuvust üksnes valguse sagedusest saab seletada lähtudes a) valguse kvantoptikast 2.Fotoefekt on a) elektronide väljalöömine... valguse mõjul 3.Mõnikord võib valgust käsitleda kui osakeste voogu, teinekord aga kui a)elektromagnetlainet 4.Millise
17.Mis on footon? Kuidas saab selle välja arvutada? +valem Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. E=h*f 18.Fotokeemiline reaktsioon? Terve rida keemilisi reaktsioone toimub ainult valguskvantide osavõtul. 19.Millest sõltub valguse rõhk? Sõltub footonite arvust ja ajast, mida rohkem footoneid ajaühikus pinnale langeb, seda suurem on valguse rõhk. 20.Milles seisneb valguse dualistlik käsitlus? Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi.
Valgus on samaaegselt osake ja laine, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguse dualistlik käsitlus - Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Atomistlik printsiip - et loodus ei ole lõputult ühel ja samal viisil osadeks jagatav. Dualistliku käsitlusega nii seotud, et kuna tänaseks kätte saadavad osakesed, millest on moodustunud aatomid, on prooton, neutron ja elektron. Kuid arvestades energia ja massi jäävuse seadust võib
1. Valguse dualism Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Valguse kiirgumisel valgusallikast ilmnevad valguse korpurskulaar omadused. Valguse levimisel ilmnevad valguse laine omadused. Valguslaine all mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. 2. Valguse difraktsioon
sest on elastne keskkond ja osakesed mõjutavad üksteist antkase võnkumine osakeselt osakesele. Kui osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga siis on tegu ristlainega. 21. Suurused.Võnkeamplituut xo,m period T,s sagedus f,hz, laine kõrgus h on laineharja max punkti ja min punkti vahe. Lainepikkuseks nim vähim vahemaa samas faasis liikuva lainepunkti vahe(lambda). Levimiskiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest. 22. Valguse olemus dualism seisneb valgusnähtuste 2s seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii ühtkui teistviisi. Optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant. On Newtoni 4 põhiseadust. Valguse laineline olemus avaldub difraktsiooni, interferentsi ja polarisatsiooni nähtuste kaudu. 23.Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Interferentsi käigus
Selle arvamuse kohaselt on kurjus vaba tahte väära kasutamise tagajärg. Mõnel juhul on mässu tõstnud ingli peapatuks peetud uhkust (Js. 14:14). Tavaliselt kujutatakse saatanat soku moodi sarvede, kapjade ja sabaga mustaverd mehena. Sellisena on saatan kurjuse sümbolina püsinud tänapäevani. Eesti rahvaluules esineb ta seevastu küll pahatahtliku, kuid mõnevõrra rumala olevusena, keda on lihtne alt vedada. Kuidas seletatakse kurjust? Kurjuse seletamises oli katsetatud mitmeid viise. Dualism (eksisteerib kaks vastandlikku poolust, substantsiaalselt kuri ja hea) viis raskusteni, seoses küsimustega: Kui Jumal on hea, ja kõikvõimas ja looja, miks siis on loodud kuri? Miks kurjust siis viivitamata ei likvideerita? Augustinuse(354-430 eKr) argumendid kurjuse seletamiseks olid sellised. Esiteks: See, mille Jumal lõi mittemillestki on automaatselt "madalamat järku" kui Jumal ise, seega eeldused rikutuseks on loodud
Fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena tekib osoon, kuid ka väga kahjulik fotokeemiline sudu. Taimedes nimetatakse seda reaktsiooni fotosünteesiks ja see on üks eluslooduse alusprotsesse. Fotograafia- kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. 16. Valguse dualistlik käsitlus. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Iga peatüki STOP märgiga laused. Lk 13. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt.
Võrdle sõnade esitähti värvusskaala esimeste tähtede järjekorraga!) 17.Põhivärvused on1 .punane (R) 2.roheline (R) 3. sinine (B) ja nende õiges vahekorras segamisel saame kõik värvused. Kõiki värvusi on võimalik saada, kui liita erinevas vahekorras kahte või kolme põhivärvust. Neid värvusi kasutatakse ka televiisori või arvuti ekraanil pildi tekitamiseks. 18.Milles väljendub valguse dualism? Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Seega on valgusel dualistlik iseloom: teda tuleb teatud olukordades (kui kirjeldame valgust makrotasandil valguse levimisega seotud nähtused) kirjeldada kui elektromagnetlainet, teistes olukordades (kui kirjeldame valgust mikrotasandil valguse kiirgumisega ja neeldumisega seotud nähtused) aga kui valgusosakeste footonite voogu. 19
põhjenduseks ja õigustuseks verevalamistele, repressioonidele ja vandalismile. Eetika näib olevat pigem omaette suurus, mis saab olla olemas ka religioonita, kuigi on traditsiooniliselt kuulunud sellega kokku. Võib olla eetiline ilma religioonita, religioossus iseendast ei muuda inimest eetiliseks, usklikud sõdivad sama metsikult kui uskmatud. Usuõpetuse projekt näib eeldavat, et eesti rahvas on suuresti luterlik ja nii tuleb usuasjade seletamises lähtuda lähedasest ja kodusest, kuigi praegusele eesti noorsoole on mitmesugused New Age kujutelmad palju lähedasemad kui piiblitõed. See teeb kirikuinimesi murelikuks ja võib olla üheks varjatud mõtteks tuua usuõpetus kooli. See aga ei sobi kuidagi kokku meie riikluse ja hariduse põhimõtetega: kool on teadmiste, mitte aga usu jagamise koht. Usu kuulutamise ja levitamisega peab tegelema kirik, aga mitte riik ja tema haridussüsteem
nt helilained. 21. Laineid iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) periood, sagedus, lainekõrgus, lainepikkus, levimiskiirus ● periood- T, mõõtühik sekund. ● sagedus- f, mõõtühik Hz(herts) ● lainekõrgus ehk hälve (tähis h või x, mõõtühik m) ● lainepikkus- tähis λ(lambda), mõõtühik- m ● levimiskiirus- tähis v, mõõtühik m/s 22. Valguse olemus ● valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. ● mõningaidnähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht kui teistviisi. ● optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant ● valguskiir- geomeetrilise optika põhimõiste ● valgus levib sirjgooneliselt ● valguskiired on sõltumatud- iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas ● valguse peegeldusmisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja
Fotodiood on pooljuhtdiood, mille omadused sõltuvad tema valgustatuses. Valgusenergia arvel saavad laengukandjad lisaenergiat, mille toimel nad läbivad dioodi pn-siirde. Fotodioodis on pooljuhtkristalli pinnale on tekitatud väga õhuke p-juhtuvusega kiht. Fotodiood võib töötada koos välise elektrienergia allikaga muundurina või ilma allikata generaatorina. 34.Valguse interferents, difraktsioon, dispersioon ja polarisatsioon. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant. Valguskiir on geomeetrilise optika põhimõiste. Newtoni neli põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas.
Ajalooline suund Sotsiaalne suund Kunstiajalugu, eelajalugu, germanistika Statistika, riigiteadused, kultuuriajalugu, (vennad Grimmid aretasid seda) sotsiaalpoliitika (Riehl´i teema) Erinevate koolkondade ja teooriate teke: MÜTOLOOGILINE kk Grimmid, germaani müütide süstematiseerimine ja tõlgendus, müütide alus loodusjõudude seletamises. LAENUTEOORIA erinevate rahvaste muinasjuttude saranuses tuleb nende ühisest algupärast nt Vana-Indiast on pärit või siis edasine laenamine Pärsiast jne ANTROPOLOOGILINE kk ideed tärkavad ISE. Seotud Usa & Inglismaa koloniaalpoliitikaga. SOOME kk tekstide analüüsiga selgitada välja nende omavaheline seos. Leida algtekst ja siis leida levikuteed. (Ajaloolis-geograafiline meetod seega) Vene STRUKTURALISTID aluseks teksti vorm.
valemiteks. Valgus kiirgub ja neeldub aatomites toimuvate elektronide energiate muutuste tõttu. Valguse kiirgumisel liigub elektron tuumale lähemale (aatomi energia väheneb), neeldumisel aga tuumast eemale (aatomi energia suureneb). Erinevate ainete aatomid saavad neelata ja kiirata neile iseloomuliku värvusega valguslaineid. Sellest on tingitud ka kehade värvus. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Valguse murdumise seadus: Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Seda siinuste suhet nimetatakse murdumisnäitajaks.
sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. Esteetika -- Noorim filosoofia haru, filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten (1714-1762). 1 2. Maailmapilt ja maailmavaade, erinevus vahetute (müüt, religioon) ja teoreetiliste (filosoofia, teoloogia, teadus) maailmavaadete vahel. Müüdi mõiste, kreeka mütoloogia puudujäägid maailma seletamises, mis soosisid filosoofia tekkimist. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Maailmamõistmise vorm. Käsitus maailmavaatest on ise filosoofilist päritolu, kuid saanud nii kandvaks, et tagasiulatuvalt hakanud määratlema filosoofiat. Vahetu maailmavaade 1.) Müüt - hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu
Nende kahe vahel on esteetilise elamuse analüüs jäänud välja arendamata või seosetuks. 8. Millised on kolm viisi esteetikale lähenemiseks? (Santayana järgi) Esimene on didaktiline. Esteetilise võime rakendamine, otsuse tegelik langetamine ja kiituse, laituse või õpetuse jagamine. See on iseloomu ja innukuse, taju teravuse ja tundepeenuse küsimus. Vahetu esteetiline või kõlbeline tegevus. Teine on ajalooline. Käitumise või kunsti ajaloolises seletamises, kuuludes antropoloogia valdkonda ning püüdes avastada erinevate iseloomutüüpide, ühiskonnavormide, õiguslike vaadete, kriitika ja kunstikoolkondade esinemistingimusi. Kolmas on psühholoogiline. Tegeletakse moraalsete ja esteetiliste otsuste kui vaimsete nähtuste ja vaimse arengu saadustega ning uuritakse, millistel asjaoludel kõlbelised ja esteetilised tundmused tekivad ja milline on nende suhe meie isikusega. Uurimine annaks aru,
SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |3 Kultuurilised erinevused süvenevad ajas. Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika elanikud erinevad oma ootustes tulevikku. Esimesed eeldavad muutust võrreldes olemasoleva trendiga, teised eeldavad sama trendi jätkumist. Märgatavad vanuselised lahknevused tekivad juba pärast seitsmendat eluaastat. Erisusi on täheldatud psühholoogilistes kogemustes nagu inimeste käitumise seletamises, sotsiaalne looderdamine (social loafing) ja soodumuses keskenduda enda positiivsetele omadustele. Kogemused varases lapsepõlves Imikute isiklik ruum. Füüsiline vs näost-näkku kontakt emaga, võimalus kogeda ümbritsevat ruumi (mähkimise eripärad), kõndimiseelse perioodi kultuurilised erisused → mõjutavad laste füüsilist arengut. Kus lapsed magavad? Õige-vale käitumisviis, vanemate otsused on ühiskonnaliikmete hinnangu all (klt
normi- ja str. iteooria ülesehitamine. Selle baasiks on uusimad Õe ja Õteaduse põhiproblde keelefilosoofilised uuringud, mis toetuvad formaalse loogika ja keeleloogika käsutamisele Ões ja jurisprudentsis. 1 Kõrgeim tase, milles avab ennast tänapäeva moodne keelefilosoofia ja normiteooria, väljendub eriti normide ja käitumise seoste seletamises. Normide võimalike erinevate käsitlemisviiside iseloomustused: - norm on keeleline moodustis, mis on esitatud grammatilises vormis (lausena); - norm on ka mittekeeleline tõsiasi (eluliste asjaolude kogum). Tegelikkuses lahendus käsitluse kombinatsioonis. Norme (sh. Õnorme) saab iseloomustada sisuliselt nii süntaktilistest, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt. Samas võimalik norme
tähendusetu ja juhuslik ning ka inimene on lihtsalt juhuslik olen kosmilisel lõuendil. Aga kas inimesed ise suudavad sellise kontseptsiooni alla neelata? Me ei koge maailma mingi juhusliku asjana, veel vähem iseendid. Hugh Ross väga hea näide väga halva teaduse kohta. Jumalal ei saagi olla teaduslikus maailmas mingit kohta, kui me hakkame pihta sellest, et kõik on tähtsusetu. Viitamine juhusele mingisuguste sündmuste seletamises, ei saa olla teaduslik lähenemine. Esmapilgul paistab, et Piiblit tõsiselt võttev inimene, peaks tunnistama igaveseks tõeks narratiivi, mis tänase teadusliku maailmapildi järgi on ekslik. Tegelikult ei pea! Mil määral me üldse peaks võtma Piiblit sõnasõnalt? Mil määral võiks olla teadusel usuväidete ees autoriteeti? Need küsimused ei ole midagi uut, neid on küsitud koguaeg ja küsitakse üha enam(mida rohkem maailm globaliseerub, seda rohkem). Erinevad arusaamad
On oluline maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel. Varieeruvusest eraldatakse muutumatus, üldisus, põhimõtteline sisu. Inimese tajumine On ebatäpsem, erapoolikum, hinnangulisem, sest pertseptiivsed protsessid on põimunud emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur osa intuitsioonil. Kausaalne atributsioon- teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Lk 114. Esineb oluline erinevus enda ja teiste käitumise seletamises- kõrvalolijad tajuvad käitumist teistmoodi, püüd ebaõigeid seletusi põhjendada väliste teguritega, kõrvalekalle loogikanormidest. sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infot oma eesmärkidele, vajadustele neid toetavad suunas, ja vastupidi- teadmiste ja väärtustega vastuolus olevat välditakse. Kesksemad inimesetaju mehhanismid: * identifikatsioon- teise mõistmine, tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise kaudu
On oluline maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel. Varieeruvusest eraldatakse muutumatus, üldisus, põhimõtteline sisu. Inimese tajumine On ebatäpsem, erapoolikum, hinnangulisem, sest pertseptiivsed protsessid on põimunud emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur osa intuitsioonil. Kausaalne atributsioon- teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Lk 114. Esineb oluline erinevus enda ja teiste käitumise seletamises- kõrvalolijad tajuvad käitumist teistmoodi, püüd ebaõigeid seletusi põhjendada väliste teguritega, kõrvalekalle loogikanormidest. sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infot oma eesmärkidele, vajadustele neid toetavad suunas, ja vastupidi- teadmiste ja väärtustega vastuolus olevat välditakse. Kesksemad inimesetaju mehhanismid: * identifikatsioon- teise mõistmine, tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise kaudu
Formaalse loogika ja moodsa keelefilosoofia areng on toonud kaasa uue suuna: ulatuslike loogikareeglite käsutamisele allutatud normi- ja struktuuriteooria ülesehitamine. Selle baasiks on uusimad õiguse ja õigusteaduse põhiprobleemide keelefilosoofilised uuringud, mis toetuvad formaalse loogika ja keeleloogika käsutamisele õiguses ja jurisprudentsis. Kõrgeim tase, milles avab ennast tänapäeva moodne keelefilosoofia ja normiteooria, väljendub eriti normide ja käitumise seoste seletamises. Tegemist Õigusnormide esitusliku iseloomu ja nende kaudu esitatavate kõneaktidega. (Eriti palju on juriidilisele retoorikale tähelepanu pööratud Common Law riikides, kus õigusele vastav otsus on seotud induktiivse mõtlemisega. Olulisel kohal on nii retoorika kui kõnekunst, samas pole eriti käsitletud retoorika otseseid seoseid analüütilise jurisprudentsiga). Kõneaktiteooria seoste uurimine analüütilise jurisprudentsi kontekstis seotud J. L. Austini7 ja K. Opaleki nimedega
Jällegi on seletuse udusused just huvitavate kohtade peal ja võimaldavad teoorial edukalt küsimuste eest kõrvale põigelda. 5.3 Otsida paremat teooriat Vägisi tekib kiusatus jõuda järeldusele, et keelendite tähendusel põhinevad keeleteooriad on pankrotis (Ramscar et al. 2010) ja otsida midagi paremat. Järgmises peatükis kirjeldamegi tekstide ja keele asemel suhtlejatele keskenduvat suhtluse mõistmise viisi, millega õnnestub vältida eelmises peatükis nimetatud lünki seletamises. Lühidalt • Fikseeritud koodi mudelit on lihtne kitsendada, jättes vaatluse alt välja just need nähtused, kus teoorialt abi vaja oleks. 6 Inimestel põhinev mudel Eelmistes peatükkides nägime, milliseid keelelise suhtluse aspekte fikseeritud keelel põhinev ettekujutus suhtluse toimimisest ei suuda
annaabi.ee 
